Pauluse kiri galaatlastele

Allikas: Vikipeedia

Pauluse kiri galaatlastele on üks Uue Testamendi raamat Piiblis (lühend Gl). See on Uue Testamendi 9. raamat, millele eelneb Pauluse teine kiri korintlastele ja järgneb Pauluse kiri efeslastele. Kirja koostas apostel Paulus Efesoses. Kiri kuulub seitsme Pauluse kirja hulka, mille autorsuses pole kahtlust. Kardinal Stephen Langton jagas kirja 6 peatükiks. Kiri on kirjutatud koinees.

Nimetus[muuda | muuda lähteteksti]

Pauluse kirjad polnud algselt pealkirjastatud. Traditsiooni järgi nimetati esimeste sajandite jooksul Pauluse kirja galaatlastele kreeka keeles Επιστολή πρὸς Γαλάτας. Vulgatas on kiri kui Epistola ad Galatas.

Autorlus[muuda | muuda lähteteksti]

Kirja autor on apostel Paulus ja kiri on saadetud Galaatia, tõenäoliselt Lõuna-Galaatia kristlikele kogudustele.

Tekkelugu[muuda | muuda lähteteksti]

Paulus kirjutas kirja galaatlastele oma kolmandal misjonireisil. See annab aluse dateerida kiri mitte hiljemaks kui 56. aastasse pKr. Mõnede arvamuste järgi kirjutati kiri 48. või 49. aastal. Tõenäoliseks võib pidada, et Paulus kirjutas kirja 53. aastal Efesoses.

Galaatlased olid alates 278 eKr Ankara lähedal Väike-Aasias (tänapäeva Türgi) asunud keldi hõim, kelle järgi sai nime Rooma provints Galaatia. Galaatia kogudus tekkis Pauluse misjonitöö tulemusena.

Paulusel oli raske ülesanne õpetada juudikristlasi õigesti elama paganate keskel. Ta keelas juudikristlasi, et need ei nõuaks paganatelt ümberlõikamist ega Moosese seaduste pidamist, vaid rõhutaks kõigepealt evangeeliumi päästemissiooni [1]. Kiri on tõenäoliselt lähetatud Lõuna-Galaatia kristlikele kogudustele Perges, Lüstras ja Derbes.

Kirja varaseim säilinud katkend sisaldub Papüürus 46 manuskriptil 2. sajandist.

Ülesehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Pauluse kiri galaatlastele koosneb 6 peatükist, mis jagunevad 149 salmiks. Kirja jagas peatükkideks kardinal Stephen Langton 13. sajandil ja salmideks Robert Estienne 1551.

Sisu ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1:1–1:10 – sissejuhatus
  • 1:10–2:21 – Paulus kaitseb oma apostliametit
  • 3:1–4:7 – evangeeliumi seletamine
  • 4:8–4:31– pöördumine galaatlaste poole
  • 5:1–6:10 – vabadus Kristuses
  • 6:11–6:18 – kokkuvõte

Õpetus[muuda | muuda lähteteksti]

Kiri galaatlastele on Pauluse väga otsekohene rünnak. Kirja sisuks on käsu otstarbe selgitus armuõpetuse kontekstis. Põhiteema on vabadus Kristuses.

Kiri eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Georg Mülleri jutlustest 17. sajandi algusest on säilinud varasemad teadaolevad eestikeelsed kirjakohad Pauluse kirjast galaatlastele. [2]

Tekst ilmus esmakordselt tervikuna eesti keeles 1686 "Wastses Testamendis" kui "Pahwli se Apostli Rahmat Galatrile". 1694 Müncheni käsikirjas on kiri pealkirjastatud "Paulusse se Apostli Ramat Kalatridele kirjotud" ja 1739 Piiblis "Apostli Paulusse Ramat Kalatia-ma rahwale kirjotud."

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Gl 1,7; 4,17; 5,10
  2. Gl 1:1; Gl 1:8-9; Gl 4:4-5.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • R. Alan Cole: "Pauluse kiri galaatlastele." EELK Tartu Pauluse kogudus, 2004.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]