Pauluse kiri galaatlastele

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Pauluse kiri galaatlastele on üks Uue Testamendi raamat Piiblis (lühend Gl). See on Uue Testamendi 9. raamat, millele eelneb Pauluse teine kiri korintlastele ja järgneb Pauluse kiri efeslastele. Võib arvata, et kirja koostas apostel Paulus Efesoses[1]. Kiri kuulub seitsme Pauluse kirja hulka, mille autorsuses pole kahtlust. Kardinal Stephen Langton jagas kirja 6 peatükiks. Kiri on kirjutatud koinees.

Nimetus[muuda | muuda lähteteksti]

Pauluse kirjad polnud algselt pealkirjastatud. Traditsiooni järgi nimetati esimeste sajandite jooksul Pauluse kirja galaatlastele kreeka keeles Επιστολή πρὸς Γαλάτας. Vulgatas on kiri kui Epistola ad Galatas.

Autorlus[muuda | muuda lähteteksti]

Kirja autor on apostel Paulus[2] ja kiri on adresseeritud "Galaatia kirikutele"[3]. Levinud on teooriaid nii Põhja- kui Lõuna-Galaatia kogudustele kirjutamise kohta[4], kuid Pauluse Galaatia-külastuse kohta saab teavet Apostlite tegude(lühend: Ap) raamatust, milles kirjeldatakse üksikasjaliselt vaid evangeliseerimist Lõuna-Galaatias, kõnelemata midagi tööst provintsi põhjaosas.[5] On tõenäoline, et Paulus kirjutas kirja provintsi lõunaosa kristlastele[6] pärast lahkumist Galaatiast, millele oli järgnenud Jeruusalemmast pärit juudi verd kristlaste misjon[7].


Tekkelugu[muuda | muuda lähteteksti]

Galaatlased olid alates 278 eKr Ankara lähedal Väike-Aasias (tänapäeva Türgi) asunud keldi hõim, kelle järgi sai nime Rooma provints Galaatia. Galaatia kogudus tekkis Pauluse misjonitöö tulemusena. Täpsete adressaatide kohta on levinud kaks teooriat, mis arvavad kirja olevat suunatud kas Lõuna- või Põhja-Galaatiasse. Tõenäolisemaks peetakse lõuna-teooriat.

Paulus kirjutas kirja galaatlastele oma kolmandal misjonireisil. See annab aluse dateerida kiri mitte hiljemaks kui 56. aastasse pKr. Mõnede arvamuste järgi kirjutati kiri 48. või 49. aastal. Tõenäoliseks võib pidada, et Paulus kirjutas kirja 53. aastal Efesoses. Kiri on tõenäoliselt lähetatud Lõuna-Galaatia kristlikele kogudustele Perges, Lüstras ja Derbes.

Põhja-Galaatia teooria Selle teooria alusel peab olema ajaline määratlus piisavalt hiline, et Paulus jõuaks piirkonda külastada[8].

Lõuna-Galaatia teooria Kirjas leiduvatele tõenditele tuginedes on selge, et kiri kirjutati mõni aeg pärast Lõuna-Galaatia evangeliseerimmist Pauluse poolt. [9] Lõuna-teooriale annab kaalu see, et "Galaatia" tähendab provintsi üksnes riigi ametlikes tekstides, muidu aga - ka Ap-s - maakonda ning Rooma kodanikuna näib Paulus mõtlevat oma tegevustest riigi provintside raames (nt Aasia, Makedoonia, Ahhaia).[10]

Võib eeldada vähemalt kaht Pauluse külaskäiku antud piirkonda ning on mõeldav, et koos tagasiteega võibki tõlgendada Pauluse ja Barnabase esimest misjonireisi provintsi lõunaosa kõige kaugematesse punktidesse kahe Galaatia külaskäiguna, kuigi olles sel juhul ajaliselt teineteisele väga lähedal. Järgmine daatum külaskäiguks antud piirkonda olnuks pärast Jeruusalemma nõupidamist (Ap 14:41), mis näib aga liiga hiline ja tekitab uusi probleeme. [11] Kui Pauluse teine külastus on see, mis mainitud Ap 16:6, on kiri kirjutatud aasta või kaks peale Jeruusalemma kirikukogu.[12]

Juhul, kui kiri saadeti lõunapoolsemate maakondade kogudustele, mis rajati juba enne Jeruusalemma sinodit, siis oleks see võidud kirjutada juba aastal 48, enne 49-nda aasta apostlite kontsiili (Ap 15), mis teeks kirja galaatlastele Uue Testamendi varajasimaks raamatuks ning kirjutatud enne Korintose kirju.[13] Varane daatum lahendaks ka probleemi, et Paulus ei nimeta kirjas kusagil nõupidamise otsuseid, mis tsiteerituna oleksid kahtlemata kogu vaidluse lahendanud. Loomulikult võisid Paulusel olla erilised põhjused, miks ta ei soovinud seekord Galaatiasse kirja saates seda "ametlikku" relva kasutada. [14]

Mõnedes käsikirjades säilinud nn Markioni proloog on andnud ainet oletuseks, et kiri on tekkinud peagi pärast Pauluse jõudmist Efesosse, Ap 19:1-3 või hiljem, Ap 20:1 kujutatud olukorras, 55-nda aasta suvel.[15]

Kirja varaseim säilinud katkend sisaldub Papüürus 46 manuskriptil 2. sajandist.

Kirja ülesehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Pauluse kiri galaatlastele koosneb 6 peatükist, mis jagunevad 149 salmiks. Kirja jagas peatükkideks kardinal Stephen Langton 13. sajandil ja salmideks Robert Estienne 1551.

Sisu ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1:1–1:10 – sissejuhatus Gl 1
  • 1:10–2:21 – Paulus kaitseb oma apostliametit
  • 3:1–4:7 – evangeeliumi seletamine Gl 3
  • 4:8–4:31– pöördumine galaatlaste poole Gl 4
  • 5:1–6:10 – vabadus kristluses Gl 5
  • 6:11–6:18 – kokkuvõte Gl 6

Õpetus[muuda | muuda lähteteksti]

Kiri galaatlastele on Pauluse väga otsekohene rünnak. Kirja sisuks on käsu otstarbe selgitus armuõpetuse kontekstis. Põhiteema on vabadus kristluses. Paulusel oli raske ülesanne õpetada juudikristlasi õigesti elama paganate keskel. Ta keelas juudikristlasi, et need ei nõuaks paganatelt ümberlõikamist ega Moosese seaduste pidamist, vaid rõhutaks kõigepealt evangeeliumi päästemissiooni [16].

Pauluse õpetus lähtus suuresti usul, kuid Jeruusalemmast tulnud õpetlased rõhutasid seaduste järgimist, ümberlõikamist ning kalendrilisi pühasid.[17] Kirjaga kehtestab Paulus kristluse vabaduse Moosese seadusest. [18]

Kiri eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Georg Mülleri jutlustest 17. sajandi algusest on säilinud varasemad teadaolevad eestikeelsed kirjakohad Pauluse kirjast galaatlastele. [19]

Tekst ilmus esmakordselt tervikuna eesti keeles 1686 "Wastses Testamendis" kui "Pahwli se Apostli Rahmat Galatrile". 1694 Müncheni käsikirjas on kiri pealkirjastatud "Paulusse se Apostli Ramat Kalatridele kirjotud" ja 1739 Piiblis "Apostli Paulusse Ramat Kalatia-ma rahwale kirjotud."

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Donald Guthrie (1990). New Testament introduction. - Rev. ed. USA: Intervarsity Press. Lk.473
  2. R. Alan Cole (2004). Pauluse kiri galaatlastele. Tallinn: Logos. Lk 15
  3. Bart D. Ehrman (2000). The New Testament: A historical introduction to the early christian writings. New York: Oxford University Press. Lk 304
  4. Jukka Thurén (1997). Pauluse kiri galaatlastele. Tartu: Tartu Ülikooli usuteaduskond, Lk.1-3
  5. R. Alan Cole (2004). Pauluse kiri galaatlastele. Tallinn: Logos. Lk 28
  6. R. Alan Cole (2004). Pauluse kiri galaatlastele. Tallinn: Logos. Lk 17-22
  7. Raymond E. Brown (1997). An introduction to the New Testament. New Haven and London: Yale University Press. Lk.468
  8. Donald Guthrie (1990). New Testament introduction. - Rev. ed. USA: Intervarsity Press. Lk.472-473
  9. R. Alan Cole (2004). Pauluse kiri galaatlastele. Tallinn: Logos. Lk 28
  10. Jukka Thurén (1997). Pauluse kiri galaatlastele. Tartu: Tartu Ülikooli usuteaduskond, Lk.4
  11. R. Alan Cole (2004). Pauluse kiri galaatlastele. Tallinn: Logos. Lk 29
  12. Donald Guthrie (1990). New Testament introduction. - Rev. ed. USA: Intervarsity Press. Lk.473
  13. Jukka Thurén (1997). Pauluse kiri galaatlastele. Tartu: Tartu Ülikooli usuteaduskond, Lk.3-4
  14. R. Alan Cole (2004). Pauluse kiri galaatlastele. Tallinn: Logos. Lk 29
  15. Jukka Thurén (1997). Pauluse kiri galaatlastele. Tartu: Tartu Ülikooli usuteaduskond, Lk.3
  16. Gl 1,7; 4,17; 5,10
  17. Raymond E. Brown (1997). An introduction to the New Testament. New Haven and London: Yale University Press. Lk.469
  18. Donald A. Hagner (2012). The New Testament: A historical and theological introduction. Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk.437
  19. Gl 1:1; Gl 1:8-9; Gl 4:4-5.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • R. Alan Cole: Pauluse kiri galaatlastele. Tallinn: Logos, (2004)
  • Donald Guthrie: “New Testament introduction” Itervarsity Press, 1990
  • Bart D Ehrman: “The New Testament. A Historical Introduction to the Early Christian Writings.” Oxford University Press, 2000
  • Jukka Thurén: “Pauluse kiri galaatlastele" Tartu Ülikooli usuteaduskond, 1997
  • Raymond Edward Brown: “ An introduction to the New Testament” Yale University Press, 2010
  • Donald A. Hagner: “ The New Testament: A historical and theological introduction ” Baker Academics, 2012

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]