Arutelu:Paulus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Uude Testamenti on koondatud 13 Paulusele omistatavat kirja (epistlit), -- parandasin tagasi "Pauluse kirja". -- Põhjendus: teoloogid on üksmeelsed Pauluse autorsuse suhtes, kaheldakse vaid "Kiri heebrealastele" autori suhtes, kuid see ei kuulu nagunii nende 13 hulka ning ka UT ei omista seda Paulusele. "Omistamisest" autorsuse suhtes räägitakse siis, kui autorsus on kaheldav või ebatõenäoline: näiteks VT Moosese raamatud "omistatakse" Moosesele, ehkki on selge, et Mooses ei saanud neid kõiki kirjutada. --Lulu 22. august 2005, kell 06.01 (UTC)


Mida on mõeldud "luterlike sektide" all? Kas saab olla luerlikke sekte? Andres 22. august 2005, kell 06.05 (UTC)

Saab ikka olla: kasvõi baptistid on luterlusest lahku löönud sekt ju. Siin väidetakse, et mõningatel luterlikel sektidel esineb pühakute austamist. Selle kohta ei oska ma kyll midagi öelda. Aga võimalik, miks mitte. --Lulu 22. august 2005, kell 06.10 (UTC)

Baptistid ei ole sekt ega ka luterlusest lahku löönud. Andres 22. august 2005, kell 07.17 (UTC)
Kui keegi luterlusest lahku lööb, siis ta ei ole enam luterlane. Sektideks nimetatakse minu teada selliseid uskkondi, millel on omapärane, mitte enam päris kristlik õpetus. ~Aga ma võin eksida. Andres 22. august 2005, kell 07.19 (UTC)

Jah, võiks teha eraldi artikli sekt. Võib tähendada yhte või teist. Tavaliselt need, kellest on lahku löödud, nimetavad lahkunuid sektantideks, ning syydistavad neid kristlusest kaugenemises. Sektid ise ei armasta endi kohta selle nimetuse kasutamist ning enamasti usuvad, et esindavad just õiget kristlust. Baptistid on lähtunud luterlusest, kuid moodustavad omaette koguduste yhenduse ehk kiriku. St, ei ole luterlusega organisatsiooniliselt seotud ja on selles mõttes ka lahku löönud. Nimetatakse ikka sektiks, nagu ka metodiste, adventiste jpt. --- Näen, et artikkel sekt on täiesti olemas... vaatab, ehk saab midagi lisada. --Lulu 22. august 2005, kell 08.25 (UTC)

Seega ei ole sõna "sekt" päris neutraalne ning seda tuleks võimalust mööda vältida. Arvan, et kui siin üldse midagi öelda, siis tuleb öelda konkreetselt. Kui konkreetselt ei oska öelda, siis võtame tekstist välja. Pealegi ju vastandatakse sekte kirikutele, loetelus aga on nad kirikute all.
Baptistide algse päritolu kohta on mitu arvamust, kõige levinuma arusaama järgi pärinevad nad anglikaani kirikust lahku löönud puritaanidest, kes võtsid omaks kalvinistliku teoloogia. Luterlusega pole neil küll mingit pistmist. Samuti ei ole koguduste ühendus sama mis kirik. Baptistikogudused on reeglina autonoomsed ning oma koguduste ühendusi nad reeglina kirikuks ei nimeta, ka Eestis mitte. Andres 22. august 2005, kell 08.43 (UTC)

Tyhja neist baptistidest. Kui nad pole luterlastest lahku löönud, ju siis ei ole. Lihtsalt, tahtsin öelda, et on ka luterlastest lahku löönud suundi, mida selles artiklis ilmselt sektideks nimetatakse. Kui see ei tundu olevat neutraalne, siis muidugi välja võtta. --Lulu 22. august 2005, kell 10.32 (UTC)

"Sekt" ei ole neutraalne, kui seda sõna kasutada nii, nagu Sa ennist ütlesid. Kui seda kasutada rangelt religioonisotsioloogia kontekstis või muus selgelt määratletud tähenduses, siis on teine asi. Küsimus ei ole sõnas endas. Andres 22. august 2005, kell 16.12 (UTC)

Pakuks luterlike sektide asemele protestantlikud uskkonnad 213.184.42.227 22. august 2005, kell 10.15 (UTC)

Või siis denominatsioonid.

Jah, kui öelda "protestantlikud uskkonnad" siis on neutraalsuseprobleemist lahti saadud. Aga häda on ikkagi veel selles, et ka 1) ka anglikaani kirik on protestantlik uskkond, 2) prpotestantlik uskkond ei pruugi olla kirik ja 3) ole konkreetselt ühtki sellist uskkonda mainitud (peale anglikaani kiriku). Arvan, et tuleks neid uskkondi, mida mõeldakse, nimepidi mainida, või siis nad üldse välja jätta. Tegu ei ole ju ammendava loeteluga, vaid lihtsalt näidetega. Peale selle võiks "kõik kirikud" asemel öelda "kõik uskkonnad". Andres 22. august 2005, kell 16.12 (UTC)