Michelangelo Caravaggio

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Caravaggio portree (Ottavio Leoni, 1621)

Michelangelo Merisi da Caravaggio (29. september 157118. juuli 1610) oli itaalia maalikunstnik.

Biograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Caravaggio elu oli üsna värvikas. Ta oli pärit lihtrahva hulgast, mis tõenäoliselt innustas teda maalidel kujutama igapäevaelu ja -olustikku. Michelangelo Caravaggio oli tuntud oma sünnikoha, Milano lähedal asuva Caravaggio küla järgi. Caravaggio elu oli keeruline, täis tülisid ja vangis istumisi. Kakluste käigus tappis ta vähemalt ühe inimese. Seejärel, paavsti kohtu eest põgenedes eksles ta Itaalias ja sattus pidevalt tülidesse. Caravaggio suri palavikku teel Napolist Rooma. Tema säilmed leiti 2010. aastal Porto Ercole'i kirikust.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Caravaggio tööde loend

Tema barokkstiilis piibli- ja mütoloogiaaineliste maalide tegelased on lihtrahvas nende igapäevases elus. Caravaggio kasutas uut kompositsioonivõtet, kus tegelased ei poseeri ning nende asendid mõjuvad juhusliku, mitte otsituna. Kujutatavad ei ole näoga vaataja poole, nagu oli varem kunstis tava. Caravaggiot tuntakse naturalistliku barokkmaali suuna rajajana. Naturalistliku suuna vastand ja oponent barokis oli idealistlik suund.

Caravaggio valgusekäsitlus mõjutas kogu Euroopa 17. sajandi maalikunsti. Tema kujutise muudab dramaatiliseks ja ruumiliseks nn heletumedus. Valgus tuleb maalidel ülevalt vasakult suunaga kompositsiooni keskmesse. Sellist valgust nimetatakse keldriluugivalguseks.

Michelangelo da Caravaggio sai kuulsaks juba oma eluajal. Ta oli esimene ja parim itaalia meister, kelle loomingu peategelane oli lihtrahvas, kuigi Caravaggio maalis põhiliselt usuteemalisi pilte. Pühakute tarvis poseerisid talle kõige tavalisemad inimesed. Ta kujutas piiblilugusid nii, nagu toimuksid need kõrvaltänavas. Kristus vaidleb Caravaggio piltidel talupojaga nagu võrdväärsega ja ta on teiste seast vaevu äratuntav.

Kunstnikule ei toonud kuulsust mitte niivõrd pühakute deheroiseerimine, vaid äärmuslik realism, millega ta käsitles nii inimesi (vanadust, soonilisi käsivarsi, musti jalgu, katkisi riideid) kui ka materiaalseid esemeid. Maalide reaalsus oli justkui kombatav: mahlased puuviljad ahvatlesid sööma, savikruuside krobeline pind oli tajutav jne. Caravaggiost kujunes väljapaistev natüürmordimeister. Kui naturalism oli omane Caravaggiole ja tema koolkonnale, siis Caravaggio maalide teised jooned – tume taust, millel helendusid figuurid, ja harjumatud, rõhutatult juhuslikud poosid – said laiemalt baroki tunnusteks.

Maale[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Amor võitjana"
  • "Haudapanek"
  • "Maarja surm"
  • "Matteuse kutsumus"
  • "Püha Matteuse martüürium"
  • "Söömaaeg Emmauses"
  • "Uskmatu Toomas"
  • "Peetruse ristilöömine“
  • "Lautomängija"
  • "Hea ennustus"

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]