William Lawrence Bragg
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
William Lawrence Bragg (31. märts 1890 Adelaide, Austraalia – 1. juuli 1971 Ipswich, Inglismaa) oli Briti füüsik, Nobeli auhinna laureaat.
1915. aastal sai ta koos oma isa William Henry Braggiga Nobeli füüsikaauhinna töö eest kristallstruktuuri analüüsimisel röntgenikiirte abil. Ta oli sel ajal 25-aastane ning hoiab sellega tänini Nobeli füüsikaauhinna kõige noorema saaja rekordit.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Lapsepõlv ja noorus[muuda | muuda lähteteksti]
Bragg sündis Lõuna-Austraalia osariigi pealinnas Adelaides. Juba varases eas näitas ta üles huvi matemaatika ja teaduse vastu. Tema isa William Henry Bragg oli Adelaide'i ülikooli matemaatika ja füüsika vanemprofessor.
Läinud äsja kooli, kukkus Bragg kolmerattalise ratta pealt ning murdis käeluu. Tema isa, kes oli lugenud Wilhelm Röntgeni eksperimentide kohta Euroopas ning eksperimenteeris ka ise, kasutas värskelt avastatud röntgenikiirgust ja oma eksperimenteerimisvarustust, et poja murtud kätt uurida. See oligi esimene dokumenteeritud juhtum röntgenikiirguse kirurgilisest kasutamisest Austraalias.
16-aastaselt läks Bragg Adelaide'i ülikooli matemaatikat, keemiat ja füüsikat õppima ning lõpetas 1908. aastal. Samal aastal võttis ta isa vastu Leedsi ülikooli füüsika vanemprofessori koha pakkumise ning tõi oma pere Inglismaale. 1909. aasta sügisel asus Bragg Cambridge'i ülikooli Trinity College'isse ning sai suure stipendiumi matemaatikas, olgugi et eksami sooritas ta voodis kopsupõletikku põdedes. Saavutanud matemaatikas kõrge taseme, asus Bragg oma õpingute hilisematel aastatel ümber füüsikakursusele, mille ta lõpetas 1911. aastal summa cum laude. 1914. aastal valiti Bragg Trinity College'i stipendiaadiks, mis eeldab teesi esitamist ja kaitsmist kandidaadiks.
Braggi huvide hulka kuulus veel teokarbikogumine. Tema kogusse kuulus isendeid 500 liigist, mis kõik olid Lõuna-Austraalias isiklikult kogutud. Bragg avastas uue seepialiigi – Sepia braggi, millele pani Braggi auks nime Joseph Verco.
Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]
Töö röntgenkristallograafiaga[muuda | muuda lähteteksti]
Bragg on tuntuks saanud eelkõige tänu omanimelisele seadusele, mis käsitleb kristallide põhjustatud röntgenikiirte difraktsiooni. Braggi seadus tegi võimalikuks määrata aatomite positsiooni kristallis selle järgi, kuidas kristall tekitab röntgenikiirte difraktsiooni. Selle avastuse tegi Bragg 1912. aastal, mil ta oli esimest aastat aspirant Cambridge'is. Ta arutas oma ideid isaga, kes oli Leedsis välja töötanud röntgenikiirte spektromeetri. See vahend tegi võimalikuks eri kristallitüüpide analüüsimise.
Töö valkudega[muuda | muuda lähteteksti]
1948. aastal hakkas Braggi huvitama valkude struktuur ning ta lõi grupi, mis kasutas füüsikat bioloogiliste küsimuste lahendamisel. Braggil oli oma roll ka DNA avastamises 1953. aastal, nimelt toetas ta Francis Cricki ja James D. Watsonit, kes töötasid tema egiidi all Cavendishis.
Braggi algne teadaanne DNA struktuuri avastusest leidis aset 8. aprillil 1953 Solvay valkude konverentsil Belgias, kuid meedia seda ei kajastanud. Seejärel pidas Bragg 14. mail 1953 Londonis Guys Medicali haiglas kõne, millest Richie Calder kirjutas 15. mail 1953 artikli "Why You Are You. Nearer Secret of Life." ajalehte The News Chornicle of London.
Isiklik elu[muuda | muuda lähteteksti]
Bragg abiellus Alice Hopkinsoniga (1899–1989) aastal 1921 ning neil oli neli last: Stephen Lawrence (1923–2014), David William (1926–2005), Margaret Alice (sündis 1931 ja abiellus Mark Heathiga) ning Patience Mary (sündis 1935). Alice töötas Withingtoni tüdrukutekoolis, kuni Bragg nimetati riikliku füüsikalabori (National Physical Laboratory) direktoriks 1937. aastal.
Braggi hobideks olid maalimine ja kirjandus, kogu oma elu vältel oli ta suur aiandushuviline. Londonisse kolides hakkas Bragg isiklikku aeda igatsema ning otsustas alustada töötamist osalise koormusega aednikuna. Braggi tööandja ei tundnud teda ära, kuni üks majas peatuv külaline üllatus aednikku nähes.
Bragg suri haiglas oma kodu lähedal Waldringdieldi külas Suffolki krahvkonnas. Ta maeti Cambridge'i Trinity College'i surnuaeda, tema poeg ja sõber Cecil Hopkinson on maetud samuti surnuaeda Cambridge'is.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1915 – Nobeli füüsikaauhind
- 1915 – Barnardi medal
- 1921 – valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks
- 1930 – Hughesi medal
- 1941 – löödi rüütliks
- 1942 – Daltoni medal
- 1945 – valiti Rahvusliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks
- 1946 – Kuninglik medal
- 1948 – Roeblingu medal
- 1961 – valiti Uus-Meremaa Kuningliku Seltsi välisliikmeks
- 1966 – Copley medal
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- XRD (alaosast 2 Difraktsiooniteooria) Braggi seadus
