Guglielmo Marconi
| Guglielmo Marconi | |
|---|---|
 | |
| Sündinud |
25. aprill]] 1874 Sasso Marconi, Itaalia |
| Surnud |
20. juuli 1937 (63-aastaselt) Rooma, Itaalia |
| Haridus | Bologna Ülikool |
| Teadlaskarjäär | |
| Tuntumad tööd | raadio |
| Tunnustus |
|
| Autogramm | |
 | |
Guglielmo Marconi [gulj'elmo mark'ooni] (25. aprill 1874 Sasso Marconi (Bologna lähedal) – 20. juuli 1937 Rooma) oli itaalia raadioinsener ja poliitik, kes sai tuntuks oma praktilise raadiolainetel põhineva traadita telegraafisüsteemi loomisega, mille eest pälvis 1909. aastal koos Karl Ferdinand Brauniga Nobeli füüsikauhinna. Tema töö on pannud aluse raadio, televisioon ja kõigi tänapäevaste traadita sidesüsteemide arengule.[1]
Tegevus raadio alal
[muuda | muuda lähteteksti]Guglielmo Marconi hakkas 1895. aastal välja töötama traadita telegraafisüsteemi, mis põhines elektromagnetlainetel (siis tunti neid Hertzi lainetena). Ta,arendas välja sädelahendusel põhineva sädesaatja ja täiustas automaatselt lähtestuvat koheerervastuvõtjat.
Marconi ei olnud teadlik Nikola Tesla ja Aleksandr Popovi samalaadsetest katsetustest ja saavutustest. Samas toetus Marconi India teadlase Jagadish Chandra Bose paar aastat varem avalikustatud uuringutele. Kuigi samal ajal Marconiga tegeles raadio väljatöötamisega teisigi teadlasi, peetakse just Marconit raadio isaks, sest tema süsteem saavutas laialdase leviku. 2. juulil 1897 sai ta patendi "elektriimpulsside ja signaalide ülekandmise ja selleks vajaminevate aparaatide täiustamise" kohta.
Marconi sai eriti tuntuks sellega, et viis läbi arvukalt edastuskatseid, mille eesmärk oli demonstreerida traadita telegraafi kommertskasutuse võimalusi.
1895. aasta keskpaigaks oli Marconi edastanud sõnumeid 800 meetri kaugusele. Seejärel tuli ta ideele maandada nii saatja kui ka vastuvõtja ning 1896. aasta keskpaigaks edastas ta raadiosõnumeid juba 2400 meetri kaugusele.[2]
Marconi demonstreeris raadio teel morsetähestiku edastamist Inglismaal Salisbury lähedal 1896. aastal, suurendades saatja ja vastuvõtja vahekaugust 6 kilomeetrini. 13. mai] 1897 tegi ta esimese raadioülekande üle vee Lõuna-Walesis Lavernock Pointist Flatholmi saarele. Samal aastal asutas ta Londonis ettevõtte Wireless Telegraph Trading Signal Company, mis avas raadiotehase Chelmsfordis.
Märkimisväärne reklaamtrikk oli sõnumite edastamine 1898. aasta detsembris kuninglikult jahilt, kus Walesi prints vigastusest taastus, kuninganna Victoria residentsi Wighti saarel.[3]
12. detsembril 1901 võttis Marconi St. John’s i saarel Newfoundlandis (Kanadas) vastu morsekoodi kolm punki (S-täht). Saatejaam asus Cornwallis (Edela-Inglismaal). Marconi esimest transatlantilist ülekannet on sellest ajast peale seatud kahtluse alla ja seletatud atmosfäärihäirena.[4]
Eraelu
[muuda | muuda lähteteksti]Marconi isa oli jõukas itaalia maaomanik Giuseppe Marconi ja ema iirlanna Annie Jameson. 16. märtsil 1905 abiellus Marconi Edward Donough O'Brieni, 14. parun Inchiquini tütre Beatrice O'Brieniga (1882–1976). Neil sündis kolm tütart: Degna (1908–1998), Gioia (1916–1996) ja kolmas, kes elas kõigest mõne nädala, ning poeg Giulio (1910–1971). Abielu lahutati 1924 ja tühistati 1927.
1923. aastal astus ta Itaalia fašistlikku parteisse. Benito Mussolini tegi temast Kuningliku Itaalia Akadeemia presidendi.
15. juunil 1927 abiellus Marconi Maria Cristina Bezzi-Scaliga (1900–1994).. Abielust sündis tütar Elettra (1930).
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Marconi forged today's interconnected world of communication". New Scientist. New Scientist Ltd. Vaadatud 28. juunil 2024.
- ↑ Sungook Hong, Wireless: From Marconi's Black-box to the Audion, MIT Press – 2001, p. 202 (notes)
- ↑ Eric Chalin (2012). "Fifty machines that changed the course of history".
- ↑ Belrose, John S.; Bucci, O. M.; Pelosi, G.; Selleri, S. (2004). "Marconi and the History of Radio". IEEE Antennas and Propagation Magazine. 46 (2): 130. Bibcode:2004IAPM...46b.130B. DOI:10.1109/MAP.2004.1305565.