Felix Bloch

Allikas: Vikipeedia

Felix Bloch (23. oktoober 190510. september 1983) oli Šveitsi füüsik, kes töötas peamiselt USA-s[1] Talle ja Edward Mills Purcellile anti 1952. aastal Nobeli füüsikaauhind uute mõõtmismeetodite väljaarendamise eest tuumamagnetismis.[2] Aastatel 1954–1955 oli ta esimene CERN-i peadirektor.

Elu ja töö[muuda | muuda lähteteksti]

Felix Bloch laboris, 1950

Bloch sündis Zürichis, tema vanemad olid juudid[3] Gustav ja Agnes Bloch.

Ta õppis Zürichis gümnaasiumis ja tehnikakõrgkoolis (ETHZ). Esialgu õppis ta inseneri erialal, kuid vahetas selle varsti füüsika vastu. Ta külastas Peter Debye ja Hermann Weyli ning ka Erwin Schrödingeri loenguid ja seminare. Tema õpingukaaslane oli John von Neumann. Pärast lõpetamist 1927. aastal jätkas ta oma füüsikaõpinguid Leipzigi Ülikoolis koos Werner Heisenbergiga ning sai doktorikraadi aastal 1928. Tema doktoritöö esitas tahkiste kvantteooria, kasutades Blochi laineid elektronide kirjeldamiseks.

1940. aastal abiellus ta Lore Mischiga.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Hofstadter, Robert (1984). "Obituary: Felix Bloch". Physics Today 37 (3): 115–116. Bibcode:1984PhT....37c.115H. doi:10.1063/1.2916128. 
  2. Sohlman, M (Ed.) Nobel Foundation directory 2003.
  3. Fraser, Gordon (2012). "Chapter 7". The Quantum Exodus. Oxford University Press. p. 182. ISBN 978-0-19-959215-9. 
  4. Former Fellows of The Royal Society of Edinburgh 1783 – 2002. royalsoced.org.uk