Mine sisu juurde

François Englert

Allikas: Vikipeedia

François Englert (sündinud 6. novembril 1932) on Belgia füüsikateoreetik.

Englert sündis Brüsseli Etterbeeki linnaosas juudi perekonnas. Belgia natside okupatsiooni ajal elas ta oma juudi päritolu varjates erinevates lastekodudes, kuni Belgia vabastati Ameerika vägede poolt.

1955. aastal lõpetas Engler Brüsseli Vabaülikooli elektrotehnika erialal. Seal sai ta 1959. aastal doktorikraadi füüsikas. Aastatel 1959–1961 töötas ta Cornelli ülikoolis, algul Robert Brouti assistendina ja seejärel dotsendina. Seejärel naasis Engler Brüsseli ülikooli, kus sai professoriks. 1980. aastal moodustas ta koos Robert Broutiga uurimisrühma. 1998. aastal sai Engler emeriitprofessoriks.

Alates 2011. aastast on ta külalisprofessor Chapmani ülikoolis Californias. Lisaks on ta 1984. aastast Tel Avivi ülikooli füüsika- ja astronoomiakolledži professor.

1964. aastal näitasid Braut ja Engler, et gabariidivektori bosonid võivad spontaanse sümmeetria purunemise käigus omandada nullist erineva massi. Lähtudes Goldstone'i teoreemi rakendamatusest väljade mõõtmisel, jõudis Peter Higgs samale tulemusele. Samal aastal avaldasid sel teemal artikli Gerald Guralnik, Carl Hagen ja Tom Kibble. Ajakirja Physical Review Letters korraldatud tseremoonial märgiti selle avastuse 50. aastapäeva tähistamiseks ära kõigi kolme artikli väärtus.

  • 1982 – Franchi auhind ja 1997. aastal osakeste füüsika ja suure energiafüüsika auhind (koos Brouti ja Higgsiga) lühi- ja pikajärguliste interaktsioonide ühendamise põhimõtte väljatöötamise eest massiivsete vektorbosonite loomise kaudu.
  • 2004 – Wolfi füüsikaauhind (koos Brouti ja Higgsiga)
  • 2010 – Sakurai auhind osakeste füüsikas (jagati Gerald Guralnicki, Carl Hageni, Tom Kibble'i, Peter Higgsi ja Robert Broutiga)
  • 2013 – Astuuria printsi auhind tehniliste ja teaduslike uuringute valdkonnas (koos Peter Higgsi ja CERN-i instituudiga)
  • 2013 – Belgia kuningas Albert II andis talle parunitiitli
  • 2013 – Nobeli füüsikaauhind (koos Peter Higgsiga)