John William Strutt, kolmas parun Rayleigh

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Parun Rayleigh
John William Strutt.jpg
John William Strutt, kolmas parun Rayleigh
Sündinud 12. november 1842
Langford Grove, Maldon, Essex, Inglismaa
Surnud 30. juuni 1919 (76-aastaselt)
Terling Place, Witham, Essex, Inglismaa
Alma mater Cambridge'i Ülikooli Trinity kolledž
Teadlaskarjäär
Tegevusala(d) füüsika, akustika, optika
Doktoritöö juhendaja Edward John Routh
George Stokes[1]
Tuntumad õpilased
Loend
Tunnustus
Autogramm
Autograph of Rayleigh.png

John William Strutt, kolmas parun Rayleigh (ka lord Rayleigh; 12. november 1842 Langford Grove, Essex30. juuni 1919 Witham, Essex) oli inglise teadlane, kes andis olulise panuse nii teoreetilisse kui ka eksperimentaalfüüsikasse.

Ta töötas kogu oma akadeemilise karjääri jooksul Cambridge'i Ülikoolis. Arvukate autasude seas anti talle 1904. aastal Nobeli füüsikaauhind "tema gaaside tiheduse uurimise eest ja nende uuringute käigus argooni avastamise eest". Ta oli aastatel 1905–1908 Londoni Kuningliku Seltsi president ja 1908–1919 Cambridge'i Ülikooli kantsler.

Rayleigh esitas esimese teoreetilise selgituse valguse elastsele hajumisele osakestelt, mille mõõtmed on palju väiksemad hajuva valguskiirguse lainepikkusest. Seda käsitlust nimetatakse tänapäeval Rayleigh' hajumiseks; see annab füüsikalise selgituse taeva sinisele värvusele. Lisaks tegeles ta tahkistes levivate rististe pinnalainetega, mida tänapäeval nimetatakse Rayleigh' laineteks.

Vooliste dünaamikas võttis ta kasutusele dimensioonita suuruse, Rayleigh' arvu, mis on seotud loodusliku konvektsiooniga. Panustas vooliste dünaamikasse tutvustades kontseptsioone Rayleigh' voolamisest, Rayleigh'-Taylori ebastabiilsusest ja Rayleigh' tingimusest Taylori-Couette'i voolamise stabiilsuseks. Lisaks formuleeris aerodünaamilise tõstejõu tsirkulatsiooniteooria. Optikas pakkus Rayleigh välja tuntud kriteeriumi nurklahutuse jaoks. Tema klassikalise musta keha kiirguse jaoks Rayleigh'-Jeansi valemi tuletamisel oli oluline osa kvantmehaanika teooriate tekkimiseks (vt katastroof ultravioletses spektri osas – ing. k. ultraviolet catastrophe). Kõigele lisaks on Rayleigh tänini akustikute ja akustikainseneride poolt hinnatud mõjuka akustika õpiku "The Theory of Sound" (1877) autor.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Tema auks on Kuul nimetatud kraater Rayleigh ja kraater Rayleigh Marsil.[2][3] Tema järgi nimeti 1 juuni 2007 Asteroid 22740 Rayleigh.[4] Pinnalaineid tahkistes on tema järgi nimetatud Rayleigh' laineteks. Akustilise eritakistuse ühik rayl on samuti nimetatud tema auks. Rayleigh'le anti järgmised autasudː

Lord Rayleigh oli ka algsete 1902. aasta kroonimise autasu teenete ordeni saajate seas, mille saajate nimekiri avaldati 26. juunil 1902[5] ja sai 8 augustil 1902 ordeni kuningas Edward VII Buckinghami palees.[6][7]

Ta nimetati 6. septembril 1902 Oslo Ülikooli matemaatika audoktoriks (Doctor mathematicae), kui tähistati 100 aasta möödumist matemaatik Niels Henrik Abeli sündimisest.[8][9]

William Ramsay, kes oli tema kaastööline uuringutes, mis viisid argooni avastamiseni, kirjeldas Rayleigh'd kui "suurimat elusolevat inimest".[10]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "John Strutt (Lord Rayleigh) - The Mathematics Genealogy Project". www.genealogy.math.ndsu.nodak.edu. 
  2. "Gazetteer of Planetary Nomenclature.". USGS Astrogeology Research Program.
  3. "Gazetteer of Planetary Nomenclature". USGS Astrogeology Research Program.
  4. JPL (2008). "JPL Small-Body Database Browser: 22740 Rayleigh (1998 SX146)". NASA. 
  5. "The Coronation Honours". The Times (36804). London. 26 June 1902. p. 5.
  6. "Court Circular". The Times (36842). London. 9 August 1902. p. 6.
  7. "The London Gazette. 2 September 1902. p. 5679.".
  8. "Foreign degrees for British men of Science". The Times (36867). London. 8 September 1902. p. 4.
  9. "Honorary doctorates from the University of Oslo 1902-1910".  (in Norwegian)
  10. Gavin, Sir William (1967). Ninety Years of Family Farming. Hutchinson of London. lk 24. 

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]