Irving Langmuir
| Irving Langmuir | |
|---|---|
 Irving Langmuir (1881–1957) | |
| Sündinud |
31. jaanuar 1881 Brooklyn, New York, New Yorgi osariik, Ameerika Ühendriigid |
| Surnud |
16. august 1957 (76-aastaselt) Woods Hole, Massachusetts, Ameerika Ühendriigid |
| Elukoht | Ameerika Ühendriigid |
| Kodakondsus | Ameerika |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusala(d) | füüsika, keemia |
| Töökohad | General Electric |
| Tunnustus |
Hughesi medal (1918) Perkini medal (1928) Willard Gibbsi auhind (1930) Nobeli keemiaauhind (1932) Franklini medal (1934) Faraday lektori auhind (1939) Faraday medal (1944) John J. Carty auhind (1950) |
Irving Langmuir oli ameerika keemik, füüsik ja insener. Talle anti tema panuse eest pinnakeemiasse 1932 Nobeli keemiaauhind.
Langmuir avaldas oma tuntuima teadusartikli "Elektronide paiknemine aatomites ja molekulides" aastal 1919, milles ta põhinedes Gilbert N. Lewise kuupja aatomi teooriale ja Walther Kosseli keemilise sidemete teooriale postuleeris "aatomstruktuuri kontsentrilise struktuuri teooria".[1] Langmuir sattus selle artikli tõttu Lewisega prioriteedinõude vaidlusse. Langmuiri esitust peetakse vastutavaks teooria olulise populariseemise eest, samas omistatakse teooria autorsus siiski enamuses Lewisele.[2]
Töötades aastatel 1909–1950 General Electricus, edendas Langmuir mitut füüsika ja keemia valdkonda, leiutas gaasiga täidetud hõõglambi ning aatomilise vesiniku keevituse. Socorro linnas (Socorro maakonnas) asub Langmuiri auks Langmuiri-nimeline atmosfääriteaduste laboratoorium. Samuti annab Ameerika Keemiaühing välja pinnateaduste vallas ajakirja Langmuir.[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Langmuir, Irving. "The Arrangement of Electrons in Atoms and Molecules". Journal of the American Chemical Society 41 (6): 868–934. doi:10.1021/ja02227a002.
- ↑ Coffey, Patrick (2008). Cathedrals of Science: The Personalities and Rivalries That Made Modern Chemistry. Oxford University Press. lk 134–146. ISBN 978-0-19-532134-0.
- ↑ Taylor, H. (1958). "Irving Langmuir 1881-1957". Biographical Memoirs of Fellows of the Royal Society 4: 167–184. doi:10.1098/rsbm.1958.0015.