Mine sisu juurde

Jelgava Püha Siimeoni ja Püha Anna katedraal

Allikas: Vikipeedia
Jelgava Püha Siimeoni ja Püha Anna katedraal
Jelgava Püha Siimeoni ja Püha Anna katedraal
Riik Läti
Asukoht Jelgava
Ehituse algus 1890
Ehituse lõpp 1892
Esmamainimine 1726
Koordinaadid 56° 39′ 2″ N, 23° 42′ 56″ E

Jelgava Püha Siimeoni ja Püha Anna katedraal (läti keeles Jelgavas Sv. Simeona un Sv. Annas pareizticīgo katedrāle) on õigeusu katedraal Lätis Jelgava linnas aadressil Akadēmijas ielā 12 / Raiņa iela 5. Katedraal kuulub Läti Õigeusu Kiriku Riia piiskopkonnale.

Kirikutornis asub üheksa kella, kõige raskem neist kaalub 830 kg. [1]

Vanem ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Jelgavasse õigeusu kiriku rajamise nõude esitas Peeter I aastal 1711, mil Friedrich Wilhelm Kettler abiellus Anna Ivanovnaga. Algselt rajati kirik Jelgava lossi juurde, aga linna rajati Siimeonile ja prohvet Annale pühitsetud puidust kirik 1726. aastal.

1774. aastal andis Katariina II korralduse rajada Jelgavasse katedraal. Vana kiriku asemele hakati rajama barokkstiilis hoonet 1774. aastal, aga pühitseti katedraal 1980. aastal. Kirik oli ühe altariga, selle juures asus ühekorruseline kupliga kaetud kellatorn. Üks kuppel oli ka kirikul. Puidust ikonostaas toodi sinna vanast lossi juures asunud kirikust.

Ametlikult sai sellest kirikust katedraal alles 1850. aastal. Kirik tegutses 12. veebruarini 1890. Selleks ajaks oli linna rahvaarv nii suureks kasvanud, et sealsed ruumid jäid kitsaks. Ka oli selle sisustus mitmete tulekahjude läbi kannatada saanud.

Aastail 18901892 ehitati vana hoone kardinaalselt ümber; suurema osa selleks vaja minevast rahast annetas Aleksander III (30 000 rubla), 12 000 rubla annetas Sinod ja 8000 rubla annetasid kohalikud elanikud. Barokkstiilis hoonest säilis vaid vundament ja altari ümbruses asunud osa. Uue ehitise projekti autor oli Nikolai Tšagin. Vana hoone kohal asub uue hoone tamburiga kuppel.

Ehitus algas 3. juunil 1890. Katedraali pühitses 14. novembril 1892 Riia ja Miitavi piiskop Arseni.

Aastail 19361943 oli kirik Jelgava vikaarpiiskopkonna katedraaliks.[2]

Katedraal sai Teise maailmasõja lahingutes kannatada. Pärast sõda rekvireerisid Nõukogude võimud kiriku ja kandsid hoone kultuurimälestiste nimekirja; hoone võeti kasutusele kemikaalide laona. Hoone taastamist juhtis arhitekt Vladimir Šervinski, aga tööd katkestas tema arreteerimine 1951. aastal.

Läti taasiseseisvumisel tagastati kirik kogudusele. See taastati aastatel 19932003.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]