Pirgu lade

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Pirgu lade on ülemordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).[1] Pirgu lademe all lamab Vormsi lade ja temal lasub Porkuni lade. Koos Porkuni lademega kuuluvad nad Harju ladestiku Atla alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele Katy lade.

Ladet hakkas esimesena eristama Vladimir Jaanusson aastal 1944. Lademe holostratotüüp asub Pirgu jõe kaldaastangul,[2] selle alumise piiri stratotüüpne läbilõige aga Paluküla paemurrus.[3] Pirgu jõe järgi on lade ka oma nime saanud.

Lademe vanus on 445,6...449,8 miljonit aastat. Litostratigraafiliselt vastavad sellele Põhja- ja Loode-Eestis Adila, Kabala ja Moe kihistud. Kesk- ja Lõuna-Eestis aga vastavad sellele Halliku kihistu, Tootsi kihistu, Jonstorpi kihistu ja Jelgava kihistu.[4] Eraldi stratigraafilise üksuse moodustavad veel Äiamaa kihistu ja Oostriku kihistik. Väljaspool Eestit eristatakse selles veel Ludza kihistut, Paroveja kihistut, Svedasai kihistut, Taučionysi kihistut, Kuiļi kihistut, Baltinava kihistut, lisaks veel Salose, Rageliai, Smilgiai, Gulbinai ja Geidžiūnai kihistikke ning Biržai kihistut ja selle Likėnai ning Raubonysi kihistikke. Paroveja ja Kuiļi kihistuid on eristatud ka ühes puuraugus Valgas.[5][6] Lisaks esineb Leedu idaosas veel Ukmerge kihistu, mida tavapäraselt Pirgu lademe hulka ei arvata, kuid mis paikneb Svedasai ja Taučionysi kihistute vahel.[7] Leedu idaosas ja Valgevene aladel eristatakse Druja kihistut,[8] Nemunase madalikul esineb aga Vėluva kihistu.[9] Taolist mitmekesisust põhjustavad suured raskused lademesse kuuluvate kivimikihtide omavahelisse vastavusse viimisel. Rootsi Siljani meteoriidikraatris esindavad seda Boda kihistu lubjakivi ja Jonstorpi kihistu.[10]

Lademe paksus Eestis on 15–65 m.[1] Lademe litostratigraafia keerukus ja suured erinevused selle paksuses (kohati on muutused väga järsud) näitavad, et selle kujunemise ajal toimusid intensiivsed tektoonilised protsessid, mis tõid kaasa merevee taseme kiire kõikumise, mudasetete kuhjumise ja kohati ka intensiivse hilisema kulutuse.[11]

Lademe avamusala ulatub Hiiumaalt Peipsi looderannikul, selle piiresse jäävad muu hulgas Vormsi lõunaosa, Haapsalu, Turba, Pirgu, Ambla, Viru-Jaagupi ja Avinurme.[1] Lade on avamusalast lõunas esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes Valmiera-Mõniste-Lokno kerkealal.[12]

Lade paljandub näiteks Palukülas, Pirgus ja Moel.[1]

Lademe kivimkoosseisus on palju dolo- ja lubjakivi.[13] Avamusalast lõuna pool sisaldvad sealsed kivimid kohati palju glaukoniiti, sealne lubjakivi on kas punane või lapiline. Läti aladel sisaldavad Pirgu lademe lubjakivid Läänemere all ka kohati naftat.[14] Poola aladel esindab Pirgu ladet Prabuty mergel.[15]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 EE 12. köide, 2003: 415.
  2. http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Pirgu+lade
  3. Pirgu lade Eesti Looduse Infosüsteemis
  4. http://stratigraafia.info/materjalid/eesti_strat/Ordovician_2014.pdf
  5. http://geokogud.info/stratigraphy/434
  6. http://geokogud.info/stratigraphy/407
  7. Linda Hints, Asta Oraspõld, Jaak Nõlvak. The Pirgu Regional Stage (Upper Ordovician) in the East baltic: lithostratigraphy, biozonation and correlation, Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, Geology, 2005
  8. LIETUVOS SILŪRO, ORDOVIKO, KAMBRO, EDIAKARO SISTEMŲ STRATIGRAFINĖ KLASIFIKACIJA, 2015, lk. 45-46
  9. LIETUVOS SILŪRO, ORDOVIKO, KAMBRO, EDIAKARO SISTEMŲ STRATIGRAFINĖ KLASIFIKACIJA, 2015, lk. 29
  10. Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström
  11. Geology and Mineral Resources of Estonia. Pirgu stage Linda Hints&Tõnu Meidla
  12. Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.
  13. http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 16.02.2013)
  14. VALSTS ĢEOLOĢIJAS DIENESTS LATVIJAS ĢEOLOĢISKĀKARTE MĒROGS 1:500 000
  15. Linda Hintsa, Asta Oraspõld, Jaak Nõlvak. The Pirgu Regional Stage (Upper Ordovician) in the East baltic: lithostratigraphy, biozonation and correlation, Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, Geology, 2005