Tellisekspressionism

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Anzeiger-Hochhaus Hannoveris, nüüdisajal üks linna sümboleid. Arhitekt Fritz Höger. Valmis 1928
Fritz Högeri projekteeritud Chilehaus Hamburgis kuulub ekspressionismi klassikasse[1]. Valmis 1924.
Sprinkenhof Hamburgis. Esimene etapp hoonest valmis 1920ndate lõpus, misjärel sai eeskujuks Tallinnas Vabaduse platsi äärde kavandatud EKA majale

Tellisekspressionism (saksa keeles Backsteinexpressionismus) on ekspressionistliku arhitektuuri erivorm, kus kasutatakse telliskivi, plaati või klinkertellist põhiehitusmaterjalina. Tellisekspressionismi laadis hooneid ehitati põhiliselt 1920ndail, eelkõige Saksamaa suuremates linnades ja Ruhri piirkonnas.

Klinkertellis hoone fassaadis; kasutati ka praagiks tunnistatud telliseid

Klinkertellis vastas tööstushoonetele esitatavate keskkonnatingimuste nõuetele, eriti Ruhri piirkonnas. Selle iseloomulik kare ja üsna lai värvivalik pruunist lillani aitas kaasa materjali populaarsuse kasvule. Fassaadi ilmestamiseks kasutati vahel ka kahjustuste ja tootmisvigade tõttu praagiks tunnistatud telliseid (näiteks Chilehausil Hamburgis).

Fassaadide dekoreerimiseks kasutati ka arhitektuurseid klinkertellistest või keraamilisi skulptuure. Tuntud on skulptor Richard Kuöhli ja Ernst Barlachi panus selles valdkonnas.

Tellisekspressionismis kasutati vahel ka teiste arhitektuuristiilide elemente, näiteks art déco'd Chilehausis.

Väljapaistvaid näiteid tellisekspressionismist leidub Hamburgis. Seal paiknevad Fritz Högeri loodud Chilehaus (valmis 1924), mis kuulub ekspressionismi klassikasse[1], selle naabruses asuv büroohoone Sprinkenhof, mille projekteerisid arhitektid Hans Gerson, Oskar Gerson ja Fritz Höger (ehitati kolmes etapis 19271943), Broschek-Haus ja Zigarettenfabrik Reemtsma (Reemtsma sigaretivabrik).

Hannoveris asub samuti Fritz Högeri projekteeritud Anzeiger-Hochhaus, mis ehitati 1927–1928 algselt kirjastusele, praegu on hoones meediakontsern. Hoone on üks väheseid suuri esindushooneid, mis jäi teises maailmasõjas terveks. Hoone oma 51 meetri kõrgusega oli valminuna üks esimesi kõrghooneid Saksamaal. Tänapäeval on see tänu oma 12 meetri kõrgusele rohelisele teraskuplile Hannoveri üks sümboleid. Teraskupli all oli algselt planetaarium, sõjajärgsel perioodil ehitati sinna kino.

Tellisekspressionism Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Arhitekt Robert Natuse projekti järgi 1936. aastal Tallinnas valminud elamu Pärnu maantee ja Roosikrantsi teravnurgal. Foto aastast 2011

Üksikuid tellisekspressionismi näiteid on ka Eestis. Arhitekt Robert Natus projekteeris kaks klinkermaja Tallinnas.

Esimesena rajati Vabaduse platsi äärde kindlustusseltsi EKA maja, kus praegu asub Tallinna linnavalitsus. Ehitusaastad olid 19291932. Fassaadi katab tellislaost rombimuster, mis oma tahukalise mahuga lähtus otseselt Hamburgis äsjavalminud Fritz Högeri ja vendade Gersonite Sprinkenhofist[1]. Skulpturaalsed elemendid klinkertellistest fassaadil kujundas Jaan Koort.

Teine Natuse klinkermaja on elamu Pärnu maantee ja Roosikrantsi tänava teravnurgal – ehitatud aastail 1935–1936, sarnaneb see otseselt Chilehausiga Hamburgis[1].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Mart Kalm. Eesti 20. sajandi arhitektuur. Tallinn: Prisma Prindi Kirjastus, 2001, lk123