Järelgootika
Järelgootika (saksa keeles Nachgotik) all mõistetakse gooti arhitektuuri elementide taasilmumist 16. ja 17. sajandil[1] renessanss- ja barokkarhitektuuri kontekstis. Seda tuleb eristada hilisgootikast, mis mõnedes maades (Inglismaa, Böömimaa, Poola, Saksamaa) valitses kaua kõrvuti renessansi elementidega, ja uusgootikast, mis teadlikult hakkas 19. sajandil kopeerima keskaegset gooti arhitektuuri.
Põhitunnused
[muuda | muuda lähteteksti]Järelgootika valitses põhiliselt sakraalarhitektuuris ja kujutas endast teatud gooti võlvehitiste elementide, nagu roidvõlvi ja ehisraamistikakende, programmilist rakendamist kirikuehituses. Nimetatud elemendid ei esinenud peaaegu kunagi esinduslikes ilmalikes hoonetes, nagu raekojad või lossid. Ka kirikuehituses kombineeriti gooti arhitektuuri motiive järjekindlalt antikiseerivate elementidega, nagu orderiarhitektuuri sambad ja talastikud. Järelgootikas ei püstitatud kõrgeid torne ega teravaid tornikiivreid, vaid krooniti nelitised ja fassaaditornid kuplitega või ümarate barokk-kiivritega.
Levik
[muuda | muuda lähteteksti]Järelgootika valitses eelkõige protestantlike maade sakraalarhitektuuris. Saksakeelsetes allikates on järelgootika määratletud kui gooti ehitised, mis loodi pärast 1550. aastat kõrvuti renessansarhitektuuriga ja hiljem isegi koos kõrgbarokiga. Ära on märgitud järelgootika suhteline ajaline lähedus hilisgootikale, erinevalt uusgootikast.[2] Nürnbergis ehitati järelgootika vormides arvukalt ilmalikke ehitisi, millest palju hävisid Teises maailmasõjas, eelkõige patriitside ja rikaste kodanike maju, nagu näiteks Pellerhof; majade siseõuedega põhiplaanid olid renessanslikud, ent gooti vormides kõik muud elemendid, nagu võlvid, rinnatised, trepid, teravatipulised ehisärklid ja uukaknad.[2]. Järelgooti kirikuarhitektuurist on erandlikult säilinud Nürnberg-Wöhrdi Püha Bartholomeuse kiriku uus kooriruum.[2] Saksamaal on järelgootika näidetena toodud veel Wolfenbütteli Maarja kirik ja Bückeburgi linnakirik[3]. Ka 1670–1760 ehitatud Weseri piirkonna barokkehitistes (Weserbarock)[4] on järelgootika elemente. Kuid ka katoliku aladel esines järelgootikat, näiteks jesuiitide ehitistes (Jesuitengotik), nagu Molsheimi Püha Georgi kirik ja Kolmainu kirik ning Kölni Maarja Taevamineku kirik. Frangimaal mõjutas järelgootikat Würzburgi vürstpiiskop Julius Echter von Mespelbrunni toetus[5], tuntuim näide sealt on Dettelbachi palverännukirik.
Tšehhi hilisbaroki arhitektuuris leiab gooti arhitektuuri vorme Johann Blasius Santini-Aichli loodud Sedleci ja Kladruby kloostrikirikute, Zelená Hora palverännukirikus, Žďár nad Sázavou Püha Jan Nepomuki kabelis ning väiksemates külakirikutes Zvoles, Obyčtovis ja Bobrovás.[6] 18. sajandi Austria järelgootika parim näide on Viini Deutschordenskirche[7].
Ka Inglismaa arhitektuuris leiab järelgootikat. Headeks varasteks näideteks peetakse Inigo Jonesi kavandatud[8] Lincoln's Inni kabelit Londonis (u 1619–1623), Londonderry Püha Columba katedraali (1628–1633)[9] ja Oxfordi Christ Church kolledži nn Bodley torni trepikoda (u 1640)[10][1]. Christopher Wren rajas paljud pärast 1666. aasta Londoni suurt põlengut kavandatud ehitised, nagu St-Dunstan-in-the-East, gooti eeskujudele, samuti tema õpilane Nicholas Hawksmoor (All Souls College Oxfordis, Westminster Abbey läänetornid)[1]. Kirjaniku ja poliitiku Horace Walpole'i maamaja Strawberry Hill, mis ehitati aastail 1749–1776, on samuti järelgootika, mis ennetas sada aastat samalaadseid uusgooti ehitisi[11].
Prantsusmaal ehitati paljusid keskajal alustatud katedraale ka 17. sajandil edasi gootika vormides, kuid selles stiilis alustati ka uusi, nagu näiteks 1532. aastal ehitatud Pariisi Saint-Eustache'i kirik, mille eksterjöör oli gootika vormides, siseruum aga renessanslik[1], Orléansi katedraal 1601. aastal[12] või Nantesi katedraal 1627. aastal.
Itaalia arhitektuuris on järelgootika pigem haruldane[2], ent selle tendentse on leitud Guarino Guarini loomingust; tema postuumselt ilmunud teoses "Architettura Civile" (1686) on käsitletud gooti roidvõlvi nii nagu ta on neid kasutanud oma Torino San Lorenzo kiriku interjööris tsentraalse kupli kujunduses.
Pildid
[muuda | muuda lähteteksti]-
Molsheimi Püha Georgi kirik -
Molsheimi kiriku kesklööv -
Dettelsbachi palverännukiriku läänefassaad -
Sedleci kloostrikiriku kesklööv, vaade itta -
Sedleci kloostrikiriku trepikäik -
Zelená Hora palverännukirik -
Vaade viisnurkse Zelená Hora kiriku keskkuplisse -
Kladruby kloostrikiriku fassaadi detail aastaarvuga -
Kladruby kiriku läänefassaad -
Kladruby nelitistorn -
Deutschordenskirche Viinis -
Mistertoni kiriku 17. sajandi ehisraamistikuga idaaken Nottinghamshire'is -
St Dunstan-in-the-East -
Christopher Wreni Tom Tower, 1681–1682, Oxford -
Nicholas Hawksmoori Codringtoni raamatukogu Oxfordis
.jpg)
.jpg)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Gothic Survival. - Encyclopedia.com
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Nachgotik in Nürnberg. - Virtuelles Museum. Nürnberger Kunst.
- ↑ H. Bekker. Visit the Weser-Renaissance Stadtkirche in Bückeburg. - European Traveler, September 17, 2020
- ↑ Tourismus und Ausflugsziele Kreis Kassel. - Made in Nordhessen
- ↑ Echters Werte. Zur Bedeutung der nachgotischen Baukultur um 1600 unter Fürstbischof Julius Echter von Mespelbrunn. Ed. Stefan Bürger, Iris Palzer. Deutscher Kunstverlag.
- ↑ Giovanni Santini und die Barockgotik: Auf den Spuren des genialen Baumeisters in Böhmen und Mähren. Eine Architekturreise. - Hier da dort
- ↑ „REGOTISIERUNG BAROCKER NACHGOTIK“ FÜHRUNG IN DER DEUTSCHORDENSKIRCHE IN WIEN! - Jäggle Kultur, Oktober 11, 2016
- ↑ Lincoln's Inn Chapel. - Britain Express
- ↑ St Columb's Cathedral. - Northern Ireland
- ↑ Things to see. - Christ Church
- ↑ A. Vickery. Horace Walpole and Strawberry Hill. - The Guardian, Sat 20 Feb 2010
- ↑ Nachgotik des 16.-18. Jahrhunderts in Deutschland und im übrigen Europa. - StadtBild Deutschland
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Gothic Survival. - Encyclopedia.com
- P. Riestra. Nachgotik in Nürnberg. - Virtuelles museum. Nürnberger Kunst
- Nachgotik des 16.-18. Jahrhunderts in Deutschland und im übrigen Europa. - StadtBild. Architekturforum Architectura Pro Homine
- GOTHIC REVIVAL ARCHITECTURE. - hisour.com
- Giovanni Santini und die Barockgotik: Auf den Spuren des genialen Baumeisters in Böhmen und Mähren. Eine Architekturreise
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]Kirschbaum, Engelbert. Deutsche Nachgotik : Ein Beitrag zur Geschichte der kirchlichen Architektur von 1550-1800 ... Masstricht (L.) : C. Goffin. 1929