Mine sisu juurde

Golitsõnite barokk

Allikas: Vikipeedia

Golitsõnite barokk ehk Golitsõnite stiil on üks barokkarhitektuuri stiilisuundi Venemaal, mis kasvas välja Moskva barokist ja mille lühike kõrgaeg oli 18. sajandi esimesel kümnendil, kuigi selle järelmõjud ulatusid sajandi keskpaigani.

Põhijooned

[muuda | muuda lähteteksti]

Erinevalt Narõškinite stiilist, mis sulatas Lääne-Euroopa barokkarhitektuuri jooned vanavene stiilielementidega, kasutatakse Golitsõnite stiilis ehitistel sageli Itaalia barokile iseloomulikku vormikeelt ja dekoorielemente ilma kohanduste ja lisandusteta. Samas on nende ehitiste konstruktsioonilahendus, mahtude iseseisvus, nende omavaheline suhe ja koostoimimine sarnane Euroopa renessanssehitistele. Sage on ümmargune, neliksiiru või kolmikotsalise risti kujuline tsentraalehitise põhiplaan, ka oktogoon-kuubil-lahendus nagu Moskva barokis. Planeering on selge ja üldvorm lihtne, kuid see on täiendatud rikkaliku barokkdekooriga; eriti selgelt ilmneb see tendents hilisemates selle stiili ehitistes.[1]

Stiil hõlmab ehitisi, mis püstitati vürstide Ivan, Pjotr ja Boriss Aleksejevitš Golitsõni tellimusel ja on nimetatud nende nimega. Erinevusena hilisemast nn Peetri barokist (Петровское барокко) on märgitud ehitiste silmnähtavaid Itaalia eeskujusid hilisema arhitektuuri suunaandja, Põhja-Euroopa baroki asemel.

Esimeseks Golitsõnite stiilis hooneks peetakse Jumalaema Ennusmärgi kirikut Dubrovitsõs, mida hakati ehitama 1690. aastal. Samu jooni on Jumalaema Ennusmärgi kirikul Perovos (1703), Trojekurovo Nikolai ja Moskva Aleksiuse kirikul Trojekurovos (1706), väravapealsetel kirikuil Donskoi kloostris (1713) ja Lavrentjevi kloostris (1732), mõlemad Kaluugas, stiili alla loetakse ka Joann Sõjamehe kirik Jakimankas (1709–1713), Jumalaema Sündimise kirik Podmoklovos (1714–1722) ja Kristuse Kätetatehtud Pühakuju kirik Uborõs (1690–1697). Üks hiliseid ehitisi, mis on praeguseks hävinud, oli kirik Kurakini hospidali ja vaestemaja juures Moskvas (1731–1742).