Kiievi-Vene arhitektuur

Novgorodi Püha Sofia katedraal

Enne 18. sajandi ümberehitusi oli Kiievi Püha Sofia katedraal kogu Kiievi-Russi kõigi kirikuehitiste hulgas tähtsaim, millest võeti eeskuju teiste kirikute ehitamisel

Bütsantsi mosaiigid Kiievi püha Sofia kiriku kesklöövis ja apsiidis

Vaade Kristus Kõigevalitseja ikoonile peakuplis

Dekoor Jumalaema Uinumise kirikul Vladimiris

Smolenski Miikaeli kiriku sisevaade

Kiievi-Vene arhitektuur on arhitektuur, mis loodi Kiievi-Russi ja hiljem sellest moodustunud vürstiriikide territooriumil 10. sajandi lõpust 14. sajandi keskpaigani ehk ristiusu vastuvõtmisest kuni mongolite invasioonini ja Kiievi-Vene lagunemiseni väiksemateks vürstiriikideks. Kiievi-Vene ehitised asuvad tänapäeva Ukraina, Valgevene ja Venemaa territooriumidel ja suuremateks ehituskeskusteks olid Kiiev ja Novgorod.

Kiievi-Russi arhitektuur moodustab nii Ukraina kui ka Venemaa arhitektuuri varaseima perioodi. Selle juured on Bütsantsi keskperioodi arhitektuuris, millele lisandus hulgaliselt uuendusi ja senisest traditsioonist eristuvaid ehituslikke lahendusi. Suurem osa Kiievi-Vene säilinud arhitektuuri on õigeusu kirikud, kuid leidub ka linnakindlustusi ning väravaehitisi.

Pärast Kiievi-Vene lagunemist mongolite invasioonis 13. sajandi esimeses pooles jätkus ehitustraditsioon Novgorodi vabariigis, Vladimiri-Suzdali vürstiriigis ja Galiitsia-Volõõnia vürstiriigis ning sellel oli otsene mõju hilisemale Moskoovia arhitektuurile.

Ševtšenkove Pantaleoni kiriku portaal

Kirikuarhitektuur

Pärast idaslaavlaste ristiusustamist 988. aastal olid Kiievi-Vene suured kirikud esimesed monumentaalarhitektuuri näited idaslaavlaste aladel. Nende ehitiste stiil oli tugevasti mõjutatud Bütsantsi arhitektuurist, eriti Bütsantsi keskperioodi viiekuplilise ristkuppelkiriku tüübist. Kõik kiriku kujunduses ja dekooris lähtus Bütsantsi kirikute eeskujust ja Bütsantsi kirikute standardpõhiplaan ruudu või ristküliku sees asetseva ristiga, ristiharude nurkades paiknevate piilaritega ning nurgatrompidele või viklitele toetuv keskkupliga sai õigeusu kirikuehituse põhitüübiks, erinevusi oli eri põhiplaanidel küll piilarite ja kuplite arvus.

Oletatavasti olid idaslaavlaste kõige esimesed kirikud tehtud puust ja väikese kongitaolise ruumivormiga, kuid esimeseks sakraalarhitektuuri kiviehitiseks riigis oli 10. sajandil ehitatud Kümnise kirik Kiievis, mis tänapäevaks on hävinud. Sellel olid juba olemas paljud Bütsantsi arhitektuuri elemendid, nagu akendega tambuuridel kõrguvad lamedad kuplid, liseenide ja petikutega liigendatud seinad, ümarkaared, zakomarad ja katus, mis järgis võlvide kuju. Varaseimad kirikud olid kaunistatud Bütsantsist tulnud meistrite loodud freskode ja mosaiikidega.

Sarnased, samuti Bütsantsi traditsioonis, olid teised varase kirikuarhitektuuri hiilgavad näited, Jaroslav Targa ajal ehitatud Kiievi Püha Sofia peakirik oma 13 kupliga Kristuse ja apostlite auks (1037–1054) ja Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik (1073–1078). Hiljem barokkarhitektuuri vormides ümberehitatult on Püha Sofia peakiriku endine kuju nähtav vaid rekonstruktsioonidel, kuid kreekakeelsete tekstidega mosaiigid siseruumi keskosas ja viies apsiidis on säilinud.

Novgorodi Püha Sofia katedraal (1045–1050) eristus Kiievi kirikuist oma teistsuguse ruumivormi ja väliskujunduse poolest, mis avaldas tugevat mõju järgnevale Vene kirikuarhitektuurile. Kiriku põhiplaanil olid topelt-külglöövid, kuid apsiide oli ainult kolm. Novgorodi kirikutel olid paksud müürid ja lamedad kaunistamata tugipiidad, väikesed ja kitsad aknad ning lamedate kuplite asemel kõrgemad, kiiverja kujuga tornikatused. Juba Novgorodi stiilis on nähtud sarnaseid jooni Lääne-Euroopas valitsenud romaanikaga.

Veelgi enam on Bütsantsi eeskujudest kaugenenud hilisemad Novgorodi kirikud nagu Nikolai kirik (1113), Antoniuse kirik (1117–1119) ja Georgi kirik (1119). Ehitised olid väiksemad, kuupja üldvormiga ja tagasihoidlike kaunistustega. Põhjapoolsete alade karm kliima ja talvised rasked lumesajud on arvatud olevat põhjused, miks aknad tehti pilujad, laiade palenditega ja müüri sügavusse peitunud, katused suurema kaldega ja kuplid kõrgusesse venitatuma kujuga kuni sibulkupli kujunemiseni, millest on saanud Vene arhitektuuri üks tunnusvorme. Olulise osa moodustab lisaks linnade katholikon '​idele ka kloostriarhitektuur. Bütsantsi eeskujudest kaugenemist soodustas ka riigi süvenev feodaalne killustatus 12.–13. sajandi jooksul, mil kohalike vürstide eestvõttel ehitati igas vürstiriigis kohalike piiskopkondade kirikuid, kloostreid ja katedraale.

12. sajandi keskel oli killustumine lõpule jõudnud ja Kiievi kõrval esile kerkinud uued võimukeskused. Tugevalt vastandusid Kiievile riigi põhjaosas asuva Vladimiri-Suzdali vürstiriigi valitsejad, kinnitades seda laialdase ehitustegevusega loodava uue piiskopkonna keskuse jaoks. Ehitusmaterjaliks oli seal mitte Bütsantsi-pärane tellis nagu seni oli olnud Kiievis ja selle naaberaladel, vaid valge lubjakivi. See Vladimiri-Suzdali stiil on kunstiajaloos tuntuks saanud "valge kiviarhitektuuri" nimetuse all ("белокаменное зодчество"). Esimene valgest kivist kirik oli Juri Dolgoruki ajal ehitatud Kidekša Borissi ja Glebi kirik. Valgest kivist ehitusmälestisi peetakse mongolite invasiooni eelse Vene kiviarhitektuuri tipuks, mis sidus harmooniliseks tervikuks Lääne-Euroopa romaani arhitektuuri, Bütsantsi arhitektuuri ja Kaukaasia riikidest pärit raiddekoori elemendid. Olulisimad neist on Vladimiri Jumalaema Uinumise katedraal (ehitati 1158–1160, laiendati 1185–1198, freskod lõpetati 1408), Jumalaema Kaitsmise kirik Nerlil (1165) ja Vladimiri Püha Dimitri peakirik (ehitati 1194–1197).

Galiitsia-Volõõnia vürstiriigi lääneosas ehitati ka 12. sajandil veel varasemas Bütsantsi traditsioonis, ent vanavene arhitektuuristiil omandas aina enam sarnasust Kesk-Euroopa romaanikaga, nagu näiteks Smolenski Püha Miikaeli kirik (ka Svirskaja kirik, 1191–1194). Paljud lõunapoolsed kirikud on tänapäevaks hävinud või ümber ehitatud, hoone varasema kuju taastamise tähelepanuväärne näide on Tšernihivi Paraskeva kirik (1196–1199).

Näited

Ukrainas

• 
  Kiievi Kümnise kiriku (ehitataud 989–996) rekonstruktsioon-makett Kiievi Arheoloogiamuuseumis
• 
  Tšernihivi Issandamuutmise katedraal, 11. sajand
• 
  Kiievi Kuldne värav, suuremas osas rekonstruktsioon, u 1100
• 
  Tšernihivi Borõssi ja Glibi kirik, u 1123
• 
  Tšernihivi Paraskeva kirik, enamjaolt rekonstruktsioon, 12.–13. sajand
• 
  Ovrutši Püha Vassili kirik, suuremas osas rekonstruktsioon, u 1190
• 
  Ševtšenkove Püha Pantaleoni kirik, 1194
• 
  Volodõmõri Jumalaema Uinumise kirik Volodõmõris, suures osas rekonstruktsioon, 1156–1160

Valgevenes

• 
  Połacki Püha Sofia katedraali (1044–1066) makett
• 
  Połacki Püha Eufrosiina kloostri Issandamuutmise kirik Połackis, 12.sajand
• 
  Kałoža kirik Grodnas (1127)

Venemaal

• 
  Muromi Issandamuutmise kirik (1096)
• 
  Novgorodi Püha Nikolai kirik (1113–1136)
• 
  Püha Georgi kirik Jurjevi kloostris Novgorodi lähedal (1119)
• 
  Antonijevi kloostri peakirik (1122)
• 
  Novgorodi Perõni kirik (1220. aastad)
• 
  Pihkva Ristija Johannese kirik (ehitatud 1199–1139, esmamainimine 1243)
• 
  Smolenski Peeter-Pauli kirik (1146)
• 
  Pereslavl-Zalesski Issandamuutmise kirik (1152)
• 
  Kidekša Borissi ja Glebi kirik (1152)
• 
  Vana-laadoga Jumamaema Uinumise kirik (1154–1159)
• 
  Andrei Bogoljubski lossi säilinud osa (vasakul) ja Jumalaema Sündimise kirik (1158)
• 
  Vladimiri Kuldne värav (1158–1164)
• 
  Smolenski Miikaeli kirik (1180–1197)
• 
  Vladimiri Jumalaema Uinumise katedraal (1186–1189)
• 
  Vladimiri Püha Dimitri katedraal (1194–1197)
• 
  Vana-Laadoga Püha Georgi kirik (1180–1200)
• 
  Suzdali Jumalaema Sündimise katedraal (1222–1225), Sergei Prokudin-Gorski foto, 1912

Välislingid

• O. Ioannissian, G. Ivakin. Construction Materials and Building Techniques in the Architecture of Medieval Rus' from the 10th to the Beginning of the 12th centuries
• E. Freeman. Byzantium and the Rus. Cross-cultural perspectives. - Chapter 33. Smarthistory Guide to Byzantine Art. - Pressbooks