Hadrianus III

Hadrianus III
Valitsemisaja algus	17. mai 884
Valitsemisaja lõpp	september 885
Eelkäija	Marinus I
Järeltulija	Stephanus V
Sünnikoht	Rooma
Surmakuupäev	september 885
Surmakoht	San Cesario sul Panaro

Hadrianus III oli paavst 884–885. Ta oli 109. paavst.

Hadrianus oli sündinud Roomas ja ta oli Benedictuse poeg. Marinus I pühitses ta kardinaliks.

Salvador Miranda järgi oli tema tegelik nimi Agapito ja ta võis pärineda Conti suguvõsast.

Paavstiks saamine

Hadrianus III valiti paavstiks 17. mail 884.

Suhted Karolingidega

 Pikemalt artiklis Karolingid

Frangi keiser Karl Paks saatis suvel 885 paavstile kutse ilmuda Wormsi riigipäevale, kus kavatseti arutada keisri troonipärimise küsimust. Kuna keisril polnud abielust meessoost järeltulijaid, soovis ta kuulutada enda järglaseks väljaspool abielu sündinud poja Bernardi. Poola krooniku Martinus Polonuse (Martinus Troppaust, Marcin z Opawy) järgi andis Hadrianus III välja dekreedi, mille alusel võisid Itaalia aadlikud valida keiser Karl Paksu surma järel uue keisri ja Itaalia kuninga.

Suhted Konstantinoopoli patriarhiga

Hadrianus III teavitas Konstantinoopoli patriarhi Photios I-st oma saamisest paavstiks.

Sisepoliitika

Hadrianus III lasi silmad välja torgata paavst Johannes VIII vastase vandenõu kavandamises kahtlustatud aadlikul Giorgio d'Aventinol, kes mürgitas armukese pärast oma venna ja abiellus ühiskondliku positsiooni kindlustamiseks Benedictus III sugulasega.

Tema ajal tabas Roomat näljahäda.

Asudes 885. aastal teele Wormsi riigipäevale, määras paavst Rooma halduriks Pavia piiskopi Johannese.

Paavsti valimise korraldamine

Hadrianus III sätestas kroonik Martin Poloniuse järgi, et paavstiks valitud isik ei pea ametisse pühitsemiseks saama keisri luba.

Suhted gallikaani piiskoppidega

Hadrianus III kohustas Narbonne'i peapiiskoppi Sigebodet (Sigebaud) ähvardama Nîmesi piiskoppi Gilbertit ekskommunikatsiooniga.

Munklus

Hadrianus III võttis oma protektsiooni alla Saint-Gilles-du-Gard'i kloostri ja Montier-en-Der'i kloostri Prantsusmaal ning 17. aprillil 885 San Sisto kloostri Piacenzas. Ta kinnitas juunis 885 Santa Maria Crassensi kloostri privileegid.

Surm

Hadrianus III suri Modena lähistel San Cesario sul Panaros 885. aasta septembri keskel, olles teel Wormsi riigipäevale. Ta maeti Nonantolas asuvasse kloostrisse. Hadrianus III oli esimene paavst pärast Martinus I-st, kes suri väljaspool Roomat.

Hadrianus III kuulutati Leo XIII poolt 2. juunil 1891 pühakuks ja tema mälestuspäev on 8. juulil, varem aga 7. septembril.

Kirjandus

• J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
• Liber Pontificalis.

Välislingid

• Artikkel Hadrianus III kohta. (inglise keeles)
• Artikkel Hadrianus III kohta. (inglise keeles)
• Artikkel Hadrianus III kohta.
• Hadrianus III dokumendid.
• 9. sajandi kardinalid.

Eelnev Marinus I

Rooma paavst 884–885

Järgnev Stephanus V