Sillamäe

Sillamäe
Pindala	12,1 km² (2021)
Elanikke	16 567 (1.01.2006)
EHAK-i kood	0736
Koordinaadid	59° 24′ N, 27° 46′ E

Sillamäe on linn Ida-Viru maakonnas. Ta asub Soome lahe lõunarannikul Narva lahe kaldal Sõtke jõe suudmes.

Kaugus maakonnakeskusest Jõhvist on 24 kilomeetrit. Lähim raudteejaam on 3 km lõunas asuv Vaivara. Narva jääb 25 km kaugusele itta.

Sillamäe sai linnaõigused 1957. aastal.

Rahvastik

Elanikke on 2006 aasta seisuga 16 567 ja elanikkond on valdavalt venekeelne.

Elanike arvu dünaamika:

• 1940: 2642
• 1965: 9838
• 1994: 20 104
• 2003: 16 901

Alates 1946. aastast värvati Sillamäe tehase ehitusele vabatahtlikke Leningradi, Pihkva ning teistest Venemaa, Valgevene ja Ukraina oblastitest. Paljud neist deporteeriti Sillamäele.

Sillamäe tehase ehitusel kasutati väga palju vabakäiguvange ("keemikuid"). Paljud nendest jäid pärast karistuse kandmist Sillamäele elama.

Sillamäe elanikonna hüppeline kasv toimus pärast 1968. aastat, kui hakkati ehitama elamuid Eesti Põlevkivi töötajatele.

NSV Liidu ajal oli eestlastel Sillamäele elamisluba (korterit) saada praktiliselt võimatu. Eestlasi elas Sillamäel 1989. aastal 656 ehk 2,5 % ja 1994. aastal 636.

Sillamäe oli 1947–1991 kinnine linn.

1990. aastail soodustas riik eestlaste sisserännet, kuid eestlaste osatähtsus oluliselt ei suurenenud. 1990. aastate lõpus hakkas elanike arv väljarände tõttu vähenema, keskmine vanus suurenema ning tööhõive vähenema. Linna elanikest oli 1989 tööhõivelisi inimesi 60 %, 2000 ainult 36 %.

Rahvuste osakaal 2000. aastal:

• eestlasi 4,2 %
• soomlasi 1,0 %
• valgevenelasi 2,8 %
• ukrainlasi 3,0 %
• venelasi 85,8 %
• muid rahvuseid 3,2 %

Ajalugu

Sillamäed mainiti ürikutes esmakordselt 1502 kõrtsikohana (tor Bruggen), Türsamäed mainiti esmakordelt 1520 (Turrisel). 17. sajandil rajati seal asunud kaluriküla kõrvale mõis (Türsel), aastast 1700 on teada veski. Türsamäe mõis oli rüütlimõis ja kuulus paljudele aadlisuguvõsadele. Viimasena omandas mõisa eesti soost Tõnu Walk (Waldman). Kogu Sillamäe ala kuulus Vana-Sõtke mõisale, 1849 eraldus sellest Uus-Sõtke (Sillamäe) poolmõis.

19. sajandil kujunes mereäär Hungenburgist (Narva-Jõesuu) alates suvituspiirkonnaks. Sajandi lõpus kujunesid suvituskohaks ka Sillamäe ja Türsamäe, eriti Peterburi kõrgete ametnike ja haritlaste seas.

1928–1929 ehitas Eestimaa Ölikonsortsium Rootsi kapitali abiga Türsamäele põlevkiviutmise tehase, rajati ka elektrijaam ja sadamasild. Majanduskriisi aastail tootmine peatati, kuid alustati taas 1935, kui põlevkiviõlist hakkas huvituma Saksamaa. Tehase kontor asus Türsamäe mõisas. Mõisa peahoone lammutati 1950. aastatel, kui alustati tehase uue kontorihoone ehitust samale kohale.

II maailmasõjas Türsamäe tehas hävis. 1947 hakati Sillamäele rajama NSV Liidu Siseministeeriumi Kombinaati nr. 7, uraani rikastamise tehast, mis oli rangelt salastatud. Tehase ja töölisasula selle juurde ehitasid ehituspataljonide sõdurid ja Saksa sõjavangid, peamiselt balti riikidest. Tehase tööjõud värvati Venemaalt. 1949 sai Sillamäe, mis oli seni halduslikult allutatud Narvale, linnaks ja kohe ka vabariikliku alluvusega linnaks 1957.aastal.

Sillamäe vana osa (kesklinn) on üks kõige paremini säilinud viiekümmnendate aastate arhitektuuri näide. Seal valitseb korrapärane planeering koos haljasalade ja teiste tolleaegsete arhitektuurielementidega.

Tööstus

Algselt tegeles Sillamäe tehas kohaliku diktüoneemaargilliidi kaevandamisega ja sellest uraanoksiidi tootmisega. Maak saadeti rikastamiseks teistesse tehastesse üle kogu Nõukogude Liidu. Uraanimaagi töötlemine lõpetati Sillamäel 1989. Seejärel hakati tehases tootma põhiliselt nioobiumi, haruldaste muldmetallide oksiide, mitmesuguste keemiliste ühendite kontsentraate jne.

Tähtsaimad tegevusharud linnas on seotud keemiatööstusega. Haruldaste muldmetallide tootmisel põhineb ka suurima tööandja AS Silmeti tegevus.

Sillamäel otse Soome lahe rannal on 33 hektari suurune radioaktiivsete tööstusjäätmete hoidla. Seal leidub arvutuste kohaselt umbes 1200 tonni uraani ja 800 tonni tooriumi rikastamise jääke ning teisi mürgiseid aineid.

Veondus

Sillamäe sadam avati 2005. aastal. Praamiühendus Kotkaga Soomes avati 2006. aasta 17. veebruaril.

Sõpruslinnad

Sillamäe linnal on välja kujunenud sõprussidemed järgmiste omavalitsusüksustega välismaal:

• Nokia (Soome),
• Kotka (Soome),
• Havre de Grace, Marylandi Osariik (USA),
• Bützow (Saksamaa),
• Brovarõ (Ukraina) ja
• Jaroslavli oblasti Nekrassovi munitsipaalringkond(Venemaa).

Välislingid

• Jäätmehoidla linnulennult
• Jäätmehoidla katmine