Tõnu Walk

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Anton Waldmann (sündinud Tönno (Tõnu) Mihkli poeg Walk; surnud 15. oktoober 1898) oli Ontika mõisa talupoeg, esimene eestlasest suurmõisnik Eestimaal.[1]

Mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

1862 ostis ta Jõhvi mõisnikult, kreisisaadik krahv Peter Igelströmilt (1815–1895) 17 000 hõberubla eest Jõhvi mõisa Tarakuse poolmõisa.[2]

1869. aastal anti Eestimaal vabaks mõisate omandamise õigus, mille järgi ostis ta 3. detsembril 1870 insener-polkovnik Alexander von Seidlitzile (1807–1883) kuulunud Türsamäe (Türsell)[3] ja Vana-Sõtke (Söttküll) mõisa[4] Vaivara kihelkonnas Virumaal, ning temast sai üks esimestest eestlasest talupojast rüütlimõisa omanik. 1875 ostis ta 45 000 hõberubla eest riiginõuniku ja vabahärra Konstant von Ungern-Sternbergi (1815–1872) pärijatelt ka Jõelähtme mõisa Harjumaal Jõelähtme kihelkonnas.[5]

Hiljem saksastus (kadakasakslane) ja võttis saksapärase nime Anton Waldmann.[1]

Ta oli abielus Charlotte Johanni tütar Waldmanniga (sündinud Tomberg), kellega tal olid tütar Ada Waldmann (surnud 1904) ja poeg Oskar Georg Harald Waldmann (surnud 14.10.1904).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]