Tõnu Walk
Anton Waldmann (sündinud Tönno (Tõnu) Mihkli poeg Walk; surnud 15. oktoober 1898) oli Ontika mõisa talupoeg, esimene eestlasest suurmõisnik Eestimaal.[1]
Mõisad[muuda | muuda lähteteksti]
1862 ostis ta Jõhvi mõisnikult, kreisisaadik krahv Peter Igelströmilt (1815–1895) 17 000 hõberubla eest Jõhvi mõisa Tarakuse poolmõisa.[2]
1869. aastal anti Eestimaal vabaks mõisate omandamise õigus, mille järgi ostis ta 3. detsembril 1870 insener-polkovnik Alexander von Seidlitzile (1807–1883) kuulunud Türsamäe (Türsell)[3] ja Vana-Sõtke (Söttküll) mõisa[4] Vaivara kihelkonnas Virumaal, ning temast sai üks esimestest eestlasest talupojast rüütlimõisa omanik. 1875 ostis ta 45 000 hõberubla eest riiginõuniku ja vabahärra Konstant von Ungern-Sternbergi (1815–1872) pärijatelt ka Jõelähtme mõisa Harjumaal Jõelähtme kihelkonnas.[5]
Hiljem saksastus (kadakasakslane) ja võttis saksapärase nime Anton Waldmann.[1]
Ta oli abielus Charlotte Johanni tütar Waldmanniga (sündinud Tomberg), kellega tal olid tütar Ada Waldmann (surnud 1904) ja poeg Oskar Georg Harald Waldmann (surnud 14.10.1904).
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Mats Erdell (1792–1847), Taagepera talupoeg, Roobe mõisa pandiomanik (1833) Helme kihelkonnas Liivimaal
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Vaivara kodukandi ajaloost, Vaivara Kaja Nr. 6, detsember 2004, lk. 4
- ↑ Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Jõhvi mõis (Jõhvi khk)
- ↑ Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Türsamäe mõis (Vaivara khk)
- ↑ Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Vana-Sõtke mõis (Vaivara khk)
- ↑ Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Jõelähtme mõis (Jõelähtme khk)
