Tõnu Walk
Anton Waldmann (sündinud Tönno (Tõnu) Mihkli poeg Walk; surnud 15. oktoober 1898) oli Ontika mõisa talupoeg, esimene eestlasest suurmõisnik Eestimaal.[1]
Mõisad[muuda | muuda lähteteksti]
1862. aastal ostis ta Jõhvi mõisnikult, kreisisaadik krahv Peter Igelströmilt (1815–1895) 17 000 hõberubla eest Jõhvi mõisa Tarakuse poolmõisa.[2]
1869. aastal anti Eestimaal vabaks mõisate omandamise õigus, mille järgi ostis Narva 1. Gildi kaupmees Tõnu Walk 3. detsembril 1870. aastal insener-polkovnik Alexander von Seidlitzile (1807–1883) kuulunud Türsamäe (Türsell)[3] ja Vana-Sõtke (Söttküll) mõisa[4] Vaivara kihelkonnas Virumaal, ning temast sai üks esimestest eestlasest talupojast rüütlimõisa omanik. 1875. aastal ostis ta 45 000 hõberubla eest riiginõuniku ja vabahärra Konstant von Ungern-Sternbergi (1815–1872) pärijatelt ka Jõelähtme mõisa Harjumaal Jõelähtme kihelkonnas.[5]
Hiljem saksastus (kadakasakslane) ja võttis saksapärase nime Anton Waldmann.[1]
Ta oli abielus Charlotte Johanni tütar Waldmanniga (sündinud Tomberg), kellega tal olid tütar Ada Waldmann (surnud 1904) ja poeg Oskar Georg Harald Waldmann (surnud 14.10.1904).
Anton Waldmanni (surma järel 1898) kinnistati 1901. aastal Vana-Sõtke ja Türsamäe ning mõisamaatükk Tarakuse tema pärijatele, lesk Charlotte Waldmannile ja poeg Harald Waldmannile, kummalegi 2/5 osas ja tütar Adale 1/5 osas. Ada Waldmanni (surma järel 1904) pärisid Jõelähtme, Türsamäe, Vana-Sõtke ja Tarakuse mõisad tema ema Charlotte ja vend Harald[6]. Harald Waldmanni ((surma järel 1904) pärisid mõttelise osa Jõelähtme, Vana-Sõtke, Türsamäe ja Tarakuse mõisatest võrdsetes osades tema onu Georg Waldmanni 2 poega (Oskar Konstantin Johannes Waldmann ja Nikolai Rudolf Waldmann) ja 3 tütart (Elisabeth Narusewitsh ja Marta Charlotte von Sivers). Neile kinnistati 1/2 Vana-Sõtke, Jõelähtme, Tarakuse ja Türsamäe mõisatest.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Mats Erdell (1792–1847), Taagepera talupoeg, Roobe mõisa pandiomanik (1833) Helme kihelkonnas Liivimaal
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Vaivara kodukandi ajaloost, Vaivara Kaja Nr. 6, detsember 2004, lk. 4
- ↑ Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Jõhvi mõis (Jõhvi khk)
- ↑ Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Türsamäe mõis (Vaivara khk)
- ↑ Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Vana-Sõtke mõis (Vaivara khk)
- ↑ Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Jõelähtme mõis (Jõelähtme khk)
- ↑ Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Türsamäe mõis (Vaivara khk)