Türsamäe mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Türsamäe mõis (saksa keeles Türsel) oli rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaal[1].

Mõis asutati 17. sajandil[2].

1869. aastal anti Eestimaal vabaks mõisate omandamise õigus, mille järgi ostis Tõnu Walk 3. detsembril 1870. aastal insener-polkovnik Alexander von Seidlitzile (1807–1883) kuulunud Türsamäe[3] ja Vana-Sõtke (Söttküll) mõisa[4] Vaivara kihelkonnas Virumaal, ning Tõnu Walkist sai üks esimestest eestlasest talupojast rüütlimõisa omanik.

Anton Waldmanni (surma järel 1898) kinnistati 1901. aastal Vana-Sõtke ja Türsamäe ning mõisamaatükk Tarakuse tema pärijatele, lesk Charlotte Waldmannile ja poeg Harald Waldmannile, kummalegi 2/5 osas ja tütar Adale 1/5 osas. Ada Waldmanni (surma järel 1904) pärisid Jõelähtme, Türsamäe, Vana-Sõtke ja Tarakuse mõisad tema ema Charlotte ja vend Harald[5]. Harald Waldmanni ((surma järel 1904) pärisid mõttelise osa Jõelähtme, Vana-Sõtke, Türsamäe ja Tarakuse mõisatest võrdsetes osades tema onu Georg Waldmanni 2 poega (Oskar Konstantin Johannes Waldmann ja Nikolai Rudolf Waldmann) ja 3 tütart (Elisabeth Narusewitsh ja Marta Charlotte von Sivers). Neile kinnistati 1/2 Vana-Sõtke, Jõelähtme, Tarakuse ja Türsamäe mõisatest.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]