Erinevus lehekülje "Kosovo" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 57 baiti ,  1 aasta eest
P
==Nimi==
 
Nimi "Kosovo" pärineb nähtavasti [[slaavi keeled|slaavi]] sõnast ''kos'' ('[[musträstas]]'). SellineSee kohanimi on slaavi maades levinud. Seda nime esineb muuhulgas [[Valgevene]]s, [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnia]]s, [[Bulgaaria]]s, [[Horvaatia]]s ja [[Venemaa]]l. Mõned [[albaanlased|albaania]] uurijad väidavad, et tegemist on [[serbia keel|serbia]]pärase vormiga vanast albaania kohanimest, mis tähendab 'kõrgtasandik'.
 
"''Metohia''" või "''Metohija''" tuleb [[kreeka keel|kreeka]] sõnast ''μετόχια'' (''metokhia''). See sõna tähendab maad, mis on antud [[õigeusu kirik|õigeusu kirik]]ule. [[Kirikumõis]]ad asusid ajalooliselt rohkem Lääne-Kosovos. "Metohija" ei ole praegu mingi haldusüksus.
 
==Rahvastik==
Kosovo [[Rahvaarvrahvaarv]] oli [[1999]]. aasta kriisi eelõhtul peaaegu 2 miljonit.
 
2007. aastal oli Kosovos kohaliku statistikaameti andmeil 2 126 708 elanikku. Rahvastiku tihedus oli 195,34 in/km².<ref name="statoffice" />
 
2011. aastal korraldatud rahvaloenduse esialgsete andmete põhjal oli Kosovos 1 733 872 elanikku<ref name="gLqaw" /> ja rahvastiku tihedus 220 in/km². Reutersi teatel oli mehi Kosovos 50,4% ja perekonna keskmine suurus 5,9 inimest. Loenduses keeldus osalemast 60 000 Kosovo serblast, kes ei tunnistatunnusta Kosovo iseseisvumist Serbiast.<ref name="väiksemaks" />
 
Rahvastiku kahanemise põhjuseks on Kosovo ametnikud pidanud asjaolu, et suur osa Kosovo albaanlastest elab välismaal: hinnanguliselt on neid 700 000 – 850 000.<ref name="väiksemaks" />
2007. aastal moodustasid albaanlased Kosovo rahvastikust 92%, serblased 5,3% ja teised rahvused 2,7%<ref name="statoffice2" />.
 
Albaanlased moodustavadon elanikkonnasmoodustanud enamuse 19. sajandist, varasem etniline koosseis on vaidlusalune küsimus.
 
PoliitilineKosovo piir ei järgiühti (albaanlaste) etnilise etnilisipiiriga. Kosovo põhjaosas ja väiksemates enklaavides on serblaste ülekaal. EndiseEndises Jugoslaavia piiridesJugoslaavias on ka väljaspool Kosovot albaanlaste ülekaaluga piirkondi (Makedoonia loodeosa, [[Kesk-SerbiaPreševo]]sse kuuluv [[PreševoKesk-Serbia|Kesk-Serbias]]) albaanlaste enamusega piirkondi.
 
===Linnad===
[[Pilt:Kosovo map-fr.svg|thumb|upright|Kosovo kaart 2008. aastast]]
[[Pilt:UTkosovo rel small 92.jpg|thumb|upright|Kosovo kaart 1992. aastast]]
Kuigi Kosovo on ametlikult [[Serbia]] Vabariigi provints, haldab seda [[ÜRO]] ilma Serbia osaluseta vastavalt [[ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon nr 1244|ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999 resolutsioonile nr 1244]] [[10. juuni]]st [[19992001]]. Novembrisaasta [[2001]]novembris valiti parlament ja märtsis [[2002|2002.]] aasta märtsis valiti presidendiks [[Ibrahim Rugova]], kuid julgeolek, õigusemõistmine ja välisasjad on endiselt ÜRO kontrolli all.
 
Kosovo anomaalne staatus kujunes [[Kosovo sõda|Kosovo sõja]] (1999. aasta märts kuni juuni 1999) tõttu. Sõja peamiseks põhjuseks sai [[Račaki massimõrv]] [[15. jaanuar]]il [[1999]], milles Serbia politsei tappis 45 Kosovo albaanlasest tsiviilisikut ja selle järgnenud [[Rambouillet]]'s toimunud NATO ja Jugoslaavia vaheliste läbirääkimiste ebaõnnestumine. Kosovo sõjas ründasid [[NATO]] väed ilma ÜRO mandaadita [[Jugoslaavia]] Liitvabariiki, et peatada Serbia politsei ja armee poolne [[etniline puhastus]]. Sellega sunniti Jugoslaaviat alla kirjutama [[Kumanovo lepe|Kumanovo leppele]], mis nägi ette Jugoslaavia vägede väljatõmbamise Kosovost ja provintsi okupeerimist ÜRO [[protektoraat|protektoraadina]] NATO poolt juhitud rahvusvaheliste vägede ([[KFOR]]) poolt, kuhu juulini [[2003]]. aasta juulini kuulusid ka Venemaa üksused.
 
Pärast 1999. aastat on paljud [[serblased]] provintsist lahkunud ning kohalikud albaanlased ei soovi Serbia suveräänsuse tegelikkuvõimu taastamist Kosovos. Teiselt poolt ei ole Serbia valmis tunnustama Kosovo iseseisvust, ning Kosovo iseseisvaks kuulutamine ilma Serbia nõusolekuta rikuks [[territoriaalne terviklikkus|territoriaalse terviklikkuse]] ja [[siseasjadesse mittesekkumine|siseasjadesse mittesekkumise]] printsiipi. Seetõttu jätkub praegune olukord tõenäoliselt kaua.
 
[[20. veebruar]]il [[2006]] algasid [[Viin]]is läbirääkimised Kosovo tulevase staatuse üle. Läbirääkimisi juhtis ÜRO erisaadik Kosovos [[Martti Ahtisaari]]. 2007. aasta veebruaris tunnistastõdes Ahtisaari, et läbirääkimised on ebaõnnestunud. ValmisOli küll valminud [[ÜRO julgeolekunõukogu]] resolutsiooni eelnõu, mille järgi oleks Kosovo saakssaanud Euroopa Liidu järelevalve all piiratud riikluse, kuid sellega ei olnud nõus kumbki pool. Venemaa lubas resolutsiooni vetostada. [[Ban Ki-moon]] seadis kokkuleppele jõudmise lõpptähtajaks 10. detsembri 2007.
 
[[17. veebruar]]il [[2008]] kuulutas Kosovo end iseseisvaks. Juba esimestel päevadel tunnistastunnustas seda hulkmitu riikeriiki, sealhulgasnende hulgas 3kolm vetoõigusega ÜRO Julgeolekunõukogu riiki: [[Ameerika Ühendriigid]], [[Prantsusmaa]] ja [[Suurbritannia]]. Eesti tunnistastunnustas Kosovod iseseisva riigina sama aasta [[24. aprill]]il. 11. juuni 2013 seisuga tunnistabtunnustas Kosovo iseseisvust 101 ÜRO riiki ja [[Taiwan|Hiina Vabariik (Taiwan)]]. Kosovo lähinaabritest tunnistavadtunnustavad selle iseseisvust kõik peale Serbia ([[Montenegro]], [[Albaania]] ja [[Makedoonia]]).
 
Seevastu muud maailma riigid, sealhulgas 2kaks ÜRO Julgeolekunõukogu vetoõigusega riiki ([[Venemaa]] ja [[Hiina Rahvavabariik]]) ei tunnistaole tunnustanud Kosovo iseseisvust ja peavadon pidanud seda Serbia haldusalasse kuuluvaks Kosovo ja Metohija provintsiks.
 
[[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriikidest tunnustasoli 2013. aasta juuli seisuga tunnustanud Kosovo iseseisvust 23 ning ei olnud tunnustanud 5viis riiki.
 
NATO riikidest tunnistabon tunnustanud Kosovo iseseisvust 24 riiki ja ei tunnistaole tunnustanud 4neli riiki.
 
Praeguse seisuga ei tunnistatunnusta EL<ref name="eayCX" />, NATO<ref name="ojvc6" /> ega ÜRO<ref name="fSs1L" /> organisatsioonidena Kosovo iseseisvust ja tegutsevad seal jätkuvalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1244 alusel.
 
[[2008]]. aasta detsembrist tegutsebon Euroopategutsenud LiiduKosovos EL-i õigusriigi missionmissioon ([[EULEX]]) Kosovos. MissioniMissiooni mõteeesmärk on aidatatoetada Kosovo võimude pingutusi õigusriigi saavutamisel, eelkõige politsei, õiguse ja tolli alal. EULEX toimib ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1244 raamistikus ja on Kosovo staatuse suhtes neutraalne.
 
Serbia nõudis iseseisvusdeklaratsioonile [[Rahvusvaheline Kohus|Rahvusvahelise Kohtu]] mittesiduvat hinnangut. [[30. september|30. septembril]] [[2008]] rahuldas [[ÜRO Peaassamblee]] Serbia nõude resolutsiooniga 63/3; häältega 77 poolt, ja 6 vastu ja, 74 ei osalenud hääletusel. [[22. juuli]]l [[2010]] otsustastegi Rahvusvaheline Kohus mittesiduva kohtuotsusegakohtuotsuse, etmille järgi [[Kosovo iseseisvusdeklaratsioon|Kosovo ühepoolne iseseisvusdeklaratsioon]] ei ole vastuolus rahvusvahelise õigusega.
 
== Haldusjaotus ==
{{Vaata|Kosovo haldusjaotus}}
 
2007. aastani jagunes Kosovo 30 vallaks. Kosovo seaduste kohaselt on Kosovos praegu 38 valda, millest kümnes on enamuses serblased (kokku ligi 90% Kosovo serblastest). Serbia ei tunnistatunnusta seadusi, mismida Kosovo parlament on välja antudandnud pärast Kosovo iseseisvuse väljakuulutamist, seega ka mitte uute serblaste enamusega valdade seaduslikkust.
Vallad tegutsevad Kosovo seaduste järgi.
 
60

muudatust

Navigeerimismenüü