De iure

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

de iure ehk de jure (ladina keeles 'kehtiva õigusega', 'õiguslikult, juriidiliselt', 'seaduste kohaselt', 'ametlikult') on mõiste, mis vastandub väljendile de facto ('tegelikult', 'faktiliselt', 'praktikas'). Neid väljendeid kasutatakse vastanduvatena juhtudel, kui mingi olukord on tegelikult ja juriidilis-õiguslikult erinev.

On olukordi, kus faktiliselt mittejärgitavad normid võivad kehtivuse kaotada. Näiteks desuetudo-olukord. Seetõttu võib mingi normi või olukorra mittekehtivusest de facto tuleneda ka selle normi või olukorra mittekehtivus de iure.

Paljudel puhkudel võib faktiliste olukordade õiguseks muutumine olla takistatud mõne õiglusest tuleneva põhimõtte tõttu. Näiteks, kui ei tunnistata rahvusvahelises õiguses territooriumi omandamist sõjalise anneksiooni kaudu. Sellisel juhul kontrollib seda territooriumi küll de facto annekteerija, kuid tal puudub de iure tunnustus ja ta ei ole seetõttu rahvusvaheliselt õiguskohane sellel territooriumil tegutsema.

Tüüpiliseks näiteks on Ameerika Ühendriikide riigisekretäri Henry Stimsoni nime järgi tuntuks saanud Ameerika Ühendriikide välispoliitilist suhtumist väljendanud Stimsoni doktriin, mille kohaselt Ameerika Ühendriikide valitsus teatas Hiina ja Jaapani valitsusele saadetud noodi kaudu, et ei kavatse tunnustada Briand-Kelloggi pakti rikkumise tulemusena toimunud territoriaalseid muudatusi, mille käigus Jaapan okupeeris osa Hiinast.

Kõige sagedamini kasutataksegi neid väljendeid rahvusvahelises õiguses ja poliitikas. Näiteks võib valitsus olla ametis de iure, olles kehtiva õiguse kohaselt ametisse astunud. Seevastu de facto valitsusel puudub õiguslik tunnustus, mis väljendub temaga läbikäimise piiramisel hädavajalikuni ning selgel deklareerimisel, et tegu pole de iure tunnustamisega.

Sisuliselt on tegemist lõpliku seadusejärgse tunnustamisega. Riigile antakse rahvusvahelise õiguse subjekti staatus ja temaga seatakse sisse diplomaatilised suhted. Soome tunnustas Eestit de iure juulis 1920 ja Poola sama aasta detsembris. Suurriigid tunnustasid Eestit kollektiivselt de iure iseseisva riigina Antanti Kõrgema Nõukogu kaudu jaanuaris 1921. Ameerika Ühendriigid tegid seda viimase suurriigina juulis 1922. Suurbritannia tunnustas Nõukogude Venemaad de iure alles 1924. aastal. USA keeldus aastatel 1949–1979 de iure  tunnustamast Hiinat.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]