Pejë
Pejë | |||||
---|---|---|---|---|---|
| |||||
| |||||
| |||||
Pindala: 21,0 km² | |||||
Elanikke: 81 800 (2003) | |||||
| |||||
Koordinaadid: 42° 40′ N, 20° 17′ E | |||||
Pejë (serbia Пећ, ladina kirjas Peć) on linn Kosovos.
Linna serbiakeelne nimi tähendab 'ahi'.
Linna elanike arv oli 2003. aastal 81 800, 1982. aastal 42 100 ja 1991. aastal 68 163.
Pejë on Kosovo kõige läänepoolsema rajooni keskus Rugova kuristiku kohal kõrguvate Neetud mägede (Põhja-Albaania mägede) jalamil Pećka Bistrica jõe, Valge Drini lisajõe jalamil. Kogukonna pindala on üle 602 km². Peć jaguneb 28 territoriaalseks üksuseks. Sinna kuulub 95 küla ja elanike arv on umbes 125 000.
Piirkonnas asuvad vanad albaania kulla'd (väikesed kindlused), türgi saunad ja õigeusu kiriku Serbia patriarhaat.
Peale väheste vaimulike, kes elavad Peći patriarhaadis, on pärast 1999. aasta konflikti serblased elama jäänud põhiliselt Goraždevaci külla, mis moodustab serbia enklaavi (umbes 1000 elanikku). Ka teisi vähemusi on vähemaks jäänud. Piirkonnas on palju bosnialasi, kes elavad äärelinnas Vitomiricas. Märgatavalt on veel mustlasi, aškaleid ja albaaniaegiptlasi.
Albaanlased moodustavad 90% elanikest. Albaanlased on valdavalt moslemid, kuid mõnes maapiirkonnas (Barani org, GlaviĀica/Gllaviqicë) on ka suur katoliiklaste kogukond.
ÜRO ajutise haldusmissiooni halduskeskusena on ta Dukagjini/Metohija rajooni keskus. See hõlmab Peći/Pejë, Gjakovica/Gjakovë, Dečani/Deçan'i, Klina/Klinë ja Istoki/Istog'i kogukonna.
Linnas on ehitusmaterjalide tööstus, keemiatööstus, nahatööstus, puidutööstus ja toiduainetetööstus ning käsitöö. Valmistatakse diivaneid.
Pejë linna on Peći nime all esimest korda mainitud 1202.
Keskajal asus seal peapiiskopkonna ja Serbia patriarhaadi keskus ning linn oli Serbia riigi keskus. Stefan Dušan tegi 1346 Peći Serbia õigeusu patriarhide residentsiks. Türgi võimu ajal paigutati sinna taastatud Peći patriarhaadi keskus. Õigeusu patriarhid resideerisid seal 1766. aastani.
Pejës on olnud palju kloostreid, kirikuid, eraklaid ja teisi sakraalobjekte, mis on säilinud kuni 12.–14. sajandist (üks klooster ja 4 kirikut). Nendes on väärtuslikke freskosid. Linn on tähelepanuväärne 13. sajandist pärit patriarhikatedraali ning mitmete türgi mošeede ja majade poolest.
Püha Nikolaose klooster 14. sajandist asus tõenäoliselt Peći patriarhiaadi läheduses, Püha Lunastaja kloostri juures, nagu on märgitud türgi allikates.
Selles kloostris elas ja töötas tuntud keskaegne kunstnik ja luuletaja zograaf Longinos Pećist. Kloostri juures elas ka Serbia patriarh Pajsije 17. sajandi esimesel poolel.
Serbia püha Sava kirik Lizicas on rajatud peapiiskop Nikodimi annetusena 14. sajandi teisel poolel. Tema surma tõttu jäi kirik pooleli ja ehituse viis lõpule järgmine peapooskop Danilo.
Ružica kirik asus praeguse Bajrakli mošee kohal. Seda hüüavad serblased praegugi Ružica-džamija. Nimi tuleb roosivärvist. Kirik säilis kuni Türgi võimu alla langemiseni. Sultan Mehmed II Abu Fatih laskis selle lõhkuda ja rajas selle kohale 1649 mošee. Pärimuse järgi läksid Ružica õigeusu mungad pärast selle lõhkumist Belgradi ning rajasid Kalemegdani põhjapoolsele jalamile väikese Ružica kiriku oma emakiriku mälestuseks.
Pejës olid veel pühale Nikolaosele (Nikolale) pühitsetud Ivanovaci kirik, püha Peetruse (Petka) kirik, väike püha Gregoriose (Gligori) kirik, nunnaklooster Kenavija ehk Ćenavija, püha Basileiose (Vasili) kirik ning palju koopaeraklaid: Marki erakla, Mustade kääride erakla ja mõned eraklad Pećka Bistrica vasakul kaldal.
Linnas on olnud kaks vana serbia surnuaeda. Esimene asus Jedrinjakil, künkal Pećist põhja pool. 19. sajandil türklased lõhkusid selle ning ehitasid selle kohale sõjaväerajatise.
Teine vana serbia surnuaed lõhuti suuremalt jaolt pärast Teist maailmasõda. Säilinud osa on jäänud puutumata sellepärast, et ta oli kaitse all ning oli mõeldud linnapargiks.
Pejës on sündinud Albaania kommunistlik poliitik Mehmet Shehu ning Kosovo albaania arhitekt ja disainer Agush Beqiri.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Indefiniitvorm: Pejë, definiitvorm: Peja.