Merimetsa: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Praktikant03 (arutelu | kaastöö)
Ajalooline informatsioon
PResümee puudub
12. rida: 12. rida:


== Ajalugu ==
== Ajalugu ==
Seewaldi suvemõisa hilisem omanik [[Marie Girard de Soucaton]] kinkis mõisa Eestimaa Vaimuhaigete Hoolekande seltsile. Selts rajas sinna vaimuhaigla, mille esimesed ravikorpused ning katlamaja-elektrijaam valmisid 1903. aastal. 1910. aastaks oli valminud juba 4 ravikorpust (kaks naistele, kaks meestele) ning 1913. aastal lisandus arsti elamu. [[Seevaldi vaimuhaigla]] juurde kuulus rannani ulatuv metsapark.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
Seewaldi suvemõisa hilisem omanik [[Marie Girard de Soucaton]] kinkis mõisa Eestimaa Vaimuhaigete Hoolekande seltsile. Selts rajas sinna vaimuhaigla, mille esimesed ravikorpused ning katlamaja-elektrijaam valmisid 1903. aastal. 1910. aastaks oli valminud juba 4 ravikorpust (kaks naistele, kaks meestele) ning 1913. aastal lisandus arsti elamu. [[Seevaldi vaimuhaigla]] juurde kuulus rannani ulatuv metsapark.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nerman, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>


1930. aastatel rajati Pelgulinna Ranna Heakorrastamise ja Kaunistamise Seltsi eestvedamisel [[Paldiski maantee|Paldiski maanteelt]] randa viiv [[Merimetsa tee]]. Tollel ajal korrastati nii rand kui ka metsapark, ehitati 2-korruseline restoran, tantsutare jm.<ref name=":0" />
1930. aastatel rajati Pelgulinna Ranna Heakorrastamise ja Kaunistamise Seltsi eestvedamisel [[Paldiski maantee|Paldiski maanteelt]] randa viiv [[Merimetsa tee]]. Tollel ajal korrastati nii rand kui ka metsapark, ehitati 2-korruseline restoran, tantsutare jm.<ref name=":0" />
18. rida: 18. rida:
1939. aastal määrati Merimetsas asuva ranna ametlikuks nimeks [[Pelgurand]]. Kuna [[Stroomi rand|Stroomi ranna]] nimetus on rahva seas aga laialt käibel, võeti see 2012. aastal kasutusele ranna ametliku rööpnimena. Stroomi nimi tuleneb B. F. Strohmi rajatud kõrtsist, mis asus randa viiva sihitee lähedal. Selle sihitee algus kannab praegu [[Merelahe tee]] nime ning algul kutsuti Stroomi rannaks ainult seda rannaosa, kuhu sai sihiteega ligi.<ref name=":0" />
1939. aastal määrati Merimetsas asuva ranna ametlikuks nimeks [[Pelgurand]]. Kuna [[Stroomi rand|Stroomi ranna]] nimetus on rahva seas aga laialt käibel, võeti see 2012. aastal kasutusele ranna ametliku rööpnimena. Stroomi nimi tuleneb B. F. Strohmi rajatud kõrtsist, mis asus randa viiva sihitee lähedal. Selle sihitee algus kannab praegu [[Merelahe tee]] nime ning algul kutsuti Stroomi rannaks ainult seda rannaosa, kuhu sai sihiteega ligi.<ref name=":0" />


1950. aastatel rajas Nõukogude armee [[Kopli|Koplit]] ja [[Astangu|Astangut]] ühendava raudtee, mis kulges läbi Merimetsa. Tänaseks on see raudtee likvideeritud.<ref name=":0" />
1945. aastast alates rajas Nõukogude sõjavägi [[Kopli kaubajaam]]a ja [[Astangu|Astangut]] ühendava raudtee, mis kulges läbi Merimetsa. Tänaseks on see raudtee likvideeritud.<ref name=":0" />


[[Paldiski maantee|Paldiski maanteel]] avati 1961. aastal lastehaigla, mis sai 1963. aastal kandma nime [[Tallinna Merimetsa Haigla]]. 1992. aastast alates on sinna haiglasse hospitaliseeritud nii lapsi kui ka täiskasvanuid. 1978. aastal sai valmis [[Meremeeste haigla]], mis asub samuti Paldiski maanteel. 2001. aastast on mõlemad haiglad osa [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]]<nowiki/>st.<ref name=":0" />
[[Paldiski maantee|Paldiski maanteel]] avati 1961. aastal lastehaigla, mis sai 1963. aastal nime [[Tallinna Merimetsa Haigla]]. 1992. aastast alates on sinna haiglasse hospitaliseeritud nii lapsi kui ka täiskasvanuid. 1978. aastal sai valmis [[Meremeeste haigla]], mis asub samuti Paldiski maanteel. 2001. aastast on mõlemad haiglad osa [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]]<nowiki/>st.<ref name=":0" />


== Elanikkond ==
== Elanikkond ==
38. rida: 38. rida:
Tallinn, Seewaldi vaimuhaigla ravikorpus Paldiski mnt 52-3, 1909 (2).jpg|Seewaldi vaimuhaigla ravikorpus
Tallinn, Seewaldi vaimuhaigla ravikorpus Paldiski mnt 52-3, 1909 (2).jpg|Seewaldi vaimuhaigla ravikorpus
EU-EE-Tallinn-PT-Merimets-Spring in Merimets.JPG|Merimets kevadel
EU-EE-Tallinn-PT-Merimets-Spring in Merimets.JPG|Merimets kevadel
EU-EE-Tallinn-PT-Stroomi beach.JPG|Stroomi rand
EU-EE-Tallinn-PT-Stroomi beach.JPG|Pelgurand
EU-EE-Tallinn-Merimetsa Selver.JPG|Merimetsa Selver
EU-EE-Tallinn-Merimetsa Selver.JPG|Merimetsa Selver
</gallery>
</gallery>

Redaktsioon: 14. oktoober 2017, kell 12:45

Merimetsa

Pindala 1,34 [1] km²
Elanikke 4 (01.01.2017) [1]

Koordinaadid 59° 26′ N, 24° 42′ E
Merimetsa asumi kaart

Merimetsa on asum Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas. Asum paikneb Kopli lahe ääres ning piirneb Pelguranna, Pelgulinna, Lilleküla ja Mustjõe asumitega. Merimetsa asumi pindala on 1,34km2.[1]

1991. aastal moodustatud asum sai oma nime Merimetsa tee järgi, mille nimi on omakorda tõlge sealse kunagise suvemõisa saksakeelsest nimest Seewald. Algul Winckleri nime kandnud suvemõis rajati 19. sajandil.[2]

Ajalugu

Seewaldi suvemõisa hilisem omanik Marie Girard de Soucaton kinkis mõisa Eestimaa Vaimuhaigete Hoolekande seltsile. Selts rajas sinna vaimuhaigla, mille esimesed ravikorpused ning katlamaja-elektrijaam valmisid 1903. aastal. 1910. aastaks oli valminud juba 4 ravikorpust (kaks naistele, kaks meestele) ning 1913. aastal lisandus arsti elamu. Seevaldi vaimuhaigla juurde kuulus rannani ulatuv metsapark.[3]

1930. aastatel rajati Pelgulinna Ranna Heakorrastamise ja Kaunistamise Seltsi eestvedamisel Paldiski maanteelt randa viiv Merimetsa tee. Tollel ajal korrastati nii rand kui ka metsapark, ehitati 2-korruseline restoran, tantsutare jm.[3]

1939. aastal määrati Merimetsas asuva ranna ametlikuks nimeks Pelgurand. Kuna Stroomi ranna nimetus on rahva seas aga laialt käibel, võeti see 2012. aastal kasutusele ranna ametliku rööpnimena. Stroomi nimi tuleneb B. F. Strohmi rajatud kõrtsist, mis asus randa viiva sihitee lähedal. Selle sihitee algus kannab praegu Merelahe tee nime ning algul kutsuti Stroomi rannaks ainult seda rannaosa, kuhu sai sihiteega ligi.[3]

1945. aastast alates rajas Nõukogude sõjavägi Kopli kaubajaama ja Astangut ühendava raudtee, mis kulges läbi Merimetsa. Tänaseks on see raudtee likvideeritud.[3]

Paldiski maanteel avati 1961. aastal lastehaigla, mis sai 1963. aastal nime Tallinna Merimetsa Haigla. 1992. aastast alates on sinna haiglasse hospitaliseeritud nii lapsi kui ka täiskasvanuid. 1978. aastal sai valmis Meremeeste haigla, mis asub samuti Paldiski maanteel. 2001. aastast on mõlemad haiglad osa Lääne-Tallinna Keskhaiglast.[3]

Elanikkond

Merimetsa asumis elab väga vähe elanikke. 2011. aastal oli sinna registreeritud 13 elanikku, 2012. aastal 5 elanikku.[4][5] Asumis elas 4 elanikku aastatel 2013-2017.[1]

Loodus

Suure osa asumi territooriumist moodustab Merimets, milles asub Stroomi metsapargi terviserada. Pelgurand (Stroomi rand) jääb osaliselt asumi piiresse.

Olulisemad objektid

Merimetsas asuvad SA Põhja-Tallinna Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik (endine Seevaldi vaimuhaigla), AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Meremeeste Polikliinik, Lääne-Tallinna Keskhaigla Nakkuskliinik, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Nakkuskliiniku Polikliinik ning Merimetsa Tugikeskus.

Merimetsa asumi tänavad

Merimetsas asuvad Merelahe tee, Merimetsa tee ning Pelguranna tänav.

Galerii

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  2. Eesti kohanimeraamat, lk. 372
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nerman, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  4. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
  5. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012

Välislingid