Kasutaja arutelu:Castellum

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Tere tulemast Vikipeediasse, Castellum! Andres 17. juuli 2008, kell 19:51 (UTC)

Aitäh tervitamast. Oleme juba enne ka oma pisikest panust andnud, aga nähes, kui suur töö on ees ootamas, otsustasime seda oma nime all edasi teha.

Allakirjutamiseks vajutage neli korda ~ . Andres 17. juuli 2008, kell 20:01 (UTC)

Aitäh, jätan meelde.Castellum 17. juuli 2008, kell 20:08 (UTC)


Tere ka minu poolt. Palju abi oleks, kui kasutajad omaloodud artiklid vastavatesse loenditesse kannaksid. avjoska 5. aprill 2009, kell 19:54 (UTC)

Tere, aga ei saanud märkusest aru. Saaks täpsemalt. Castellum 6. aprill 2009, kell 05:17 (UTC)

Näiteks Siim Mandre artikkel peaks olema leitav artiklitest "Biograafiad (M)" ja "Sportlaste loend". Samuti võiks see artikkel leitav olla artiklitest "Surnud 2002", "Sündinud x. kuupäeval", "Surnud x. kuupäeval" (kui on) ja "Portaal:Biograafiad/Sündinud täna/x. kuupäev". Kuupäevad siis vastavalt sünni- ja surmakuupäevale. avjoska 6. aprill 2009, kell 06:26 (UTC)

Mõnel pool on ju viited olemad? Nt Surnud 2002? Ja teha veel eraldi sportlaste loend - niigi on sportlaste loendamine segane. Tegin ettepaneku ümber muuta, ise ei oska teha. Ausalt öelda, ei teadnudki, et nii palju loendeid on olemas. Natuke peaks mõtlema, kas neid kõiki on vaja. Castellum 6. aprill 2009, kell 06:41 (UTC)

Lehele Siim Mandre ei viita hetkel ükski lehekülg. Sportlaste loend on täiesti olemas. avjoska 6. aprill 2009, kell 06:51 (UTC)

Tere! Praegu, tundub, on kõik sinu parandused vaikimisi märgitud pisiparandusteks. Palun võta see maha (akna ülaservast eelistused -> redigeerimisseaded -> Märgi kõik parandused vaikimisi pisiparandusteks). Tänan. Taivo 8. mai 2009, kell 09:33 (UTC)

Oma stiili pealesurumise võiks jätta ja ainult vigu välja toimetada või omalt poolt uue infoga täiendada. Samuti võiks alustatud artikli viia vastavatesse loenditesse (viimasest on varem siinsamas kasutaja arutelulehel juttu olnud. Ave Maria 27. august 2009, kell 18:04 (UTC)

Nüüd ei saanud küll märkusest aru. Loendite kohta olen varem vastuse kirjutanud. Nende arvu ei tea ja ei oska loenditesse midagi lisada. Aga nt Sportlaste loendi-märkus kehtib praegugi, sest olemasolev on segane ja kas siis on uusi vaja? Castellum 28. august 2009, kell 19:02 (UTC)

Mulle tundub ka, et neid loendeid on liiga palju. Andres 28. august 2009, kell 19:10 (UTC)
Loendeid tehakse tegevuse järgi. "Mida rohkem, seda uhkem". Sarnaselt muusikutele peaks ka sportlastel olema tegevusala (spordialade loend) järgi loend. Üldiselt peaks olema ka üldloend nagu hetkel on "sportlaste loend" ja muusikute loend. Kui palju neid jõuab teha, on ise asi. Populaarsematest spordialadest peaks ikka loendid olema. Kategooria spordi loendid on üpris kõhna. --Tiuks 28. august 2009, kell 19:36 (UTC)
Nojah, aga selliseid loendid, mille täiendamine on kohustuslik, ei maksa juurde teha. Leidmiseks piisab biograafiate loendist, noh, ka sportlaste loend on hea. Loendeid võib teha ka mingil muul moel. Kuupäevade loendite täitmist küll ei maksa nõuda. Ja veel kaks ühesugust loendit! Andres 28. august 2009, kell 19:40 (UTC)
Kas botid ei saaks aidata loendeid teha (kategooriate kaudu)? Loendite täiendamine on suur töö ja meil on vähe tööjõudu. Igaüks ei viitsigi loenditega tegeleda ja kuna meil kõik on vabatahtlik, siis ei saagi midagi nõuda. Meil peavad olema selged sihid ja eesmärgid, mille poole püüelda. Küll tasapisi need teoks tehakse. --Tiuks 28. august 2009, kell 19:59 (UTC)
Saaks muidugi. Aga loendeid oleks hea just inimestel teha, sest need saab teha nii informatiivseks ja paindlikuks, kui parasjagu tahetakse. Andres 28. august 2009, kell 20:01 (UTC)
Aga põhiline on see, et kõik loendid ei peaks olema sellised, mida uute artiklite ilmumisel kohustuslikult täiendatakse. Andres 28. august 2009, kell 20:02 (UTC)
Paraku vist ikka on nii, et kui uus artikkel tuleb, siis ta ka mingisse loendisse peaks kuuluma. Sellepärast ma igatsen robotit, kes meid selles aitaks. Meie teeme loendi ja robot oskab loendisse panna. --Tiuks 28. august 2009, kell 20:07 (UTC)
Minu meelest iga artikkel ei pea kuuluma mingisse loendisse. Andres 28. august 2009, kell 20:41 (UTC)
Me arutame seda kasutaja leheküljel aga tegelikult peaks küll kuuluma. Loendi mõte ongi see, et kategooria on toodud loendi kujul. Ideaalne loend on selgitusega (isikuartiklites). Vaata näiteks inglise vikit (en:Category:Lists of composers), see peaks olema roboti töö, me ei suuda seda käsitsi teha. --Tiuks 28. august 2009, kell 20:48 (UTC)
Kust Sa seda võtad, et loendi mõte on seotud kategooriaga? Loendid olid juba siis olemas, kui kategooriaid ei olnud? Andres 29. august 2009, kell 06:43 (UTC)

EKSS ütleb: rajatis ‹-e 5› s. eriotstarbeline ehitis, mis pole hoone ning mis on ennekõike inseneriloomingu tulemus.. Sa eemaldasid paljudelt asjadelt õige kategooria.--WooteleF 20. detsember 2010, kell 15:15 (EET)


Vaata, antud definitsioonis on õige vaid see, et "rajatis on ehitis, mis pole hoone". Muidu on suht totakas definitsioon. Ma proovin korra veel lihtsamalt üle seletada: 'ehitis' on kattetermin. Ehitised jagunevad: hooned ja rajatised. Saa aru, kui Sa tahad teha jaotise 'militaarrajatised', ei või sa sina alla panna hooneid ja pead siis tegema jaotise 'militaarhooned'. Ja siis ära arvama, millal on hoone ja millal rajatis...ma pakkusin lihtsamalt - teha jaotis 'militaarehitis' ja panna kõik sinna alla. Nt 'lünett' võib olla nii hoone kui ka rajatis, aga kindlasti on see ehitis. Või nt 'kaitsevall' on üldiselt rajatis, aga kui seal sees on hoone (nt Tartu Raadi lennuväljal), kumb see siis on? Seda probleemi ja selle lahendust pakkuvaid üsna häid definitsioone oleksid võinud ka Ehitussseadusest ise lugeda või vaadata siinsamas eestikeelses wikis olevaid Ehitusseadusest pärinevaid definitsioone...87.119.162.85 21. detsember 2010, kell 00:21 (EET)

Keeleküsimustes pean autoriteetsemaks ÕSi või EKSSi kui mõnd seadust.--WooteleF 21. detsember 2010, kell 03:20 (EET)
Seadus ka muidugi siin autoriteet ei ole, aga EKSS-i ja eriti ÕS-i sõnaseletused on sageli võetud teistest teatmeteostest või erialakirjandusest ja lihtsustatud. Autoriteet keeleküsimustes ei tähenda, et sõnaseletused oleksid alati erialaliselt pädevad.
Aga anonüümse kasutaja ettepanek ei ole ka EKSS-iga vastuolus. Andres 21. detsember 2010, kell 03:42 (EET)

Palun tee ümbersuunamised kõigilt nimevariantidelt. --Epp 7. oktoober 2011, kell 04:09 (EEST)


'Palun tee ümbersuunamised kõigilt nimevariantidelt' - palun inimkeeles üle seletada. Castellum 7. oktoober 2011, kell 09:46 (EEST)

Kui mõnel isikul on mitu nimekuju, siis tuleb iga nimekuju alt teha ümbersuunamine formaadis: "#suunaõige nimi". Andres 7. oktoober 2011, kell 12:07 (EEST)

Mulle küll ei meeldi end korrata, kuid pean meelde tuletama, mida üle 2 aasta tagasi palusin: Palju abi oleks, kui kasutajad omaloodud artiklid vastavatesse loenditesse kannaksid. Palun kanna poksijad vähemalt biograafiate ja sportlaste loendisse. Ave Maria 13. oktoober 2011, kell 17:49 (EEST)

Samas see pole nii kohustuslik, nagu tooni järgi võiks arvata. Kel huvi ja jaksu, tegelegu lisaks kategooriatele ka loenditega. 193.40.10.180 13. oktoober 2011, kell 18:19 (EEST)

Uus kategooria tuleks teha, kui artikleid mida sinna lisada, on juba mitu. Paljud poksijad on praegu üksinda eraldi kategoorias. Kategooriad peaks samaliigilisi mõisteid paremini siduma, aga nii on hoopis keerulisem artikliteni jõuda (ühegi teise poksijani jõudmiseks tuleb teha rohkem klõpse). 90.190.114.172 5. november 2011, kell 14:12 (EET)

Ei ole keeruline ühest poksijast teiseni jõuda. Praegu tuleb väga palju kategootiaid ringi teha ja valede linkide tekkimise oht on suurem. Praegu saaks aga kategooriad kohe paika ja hiljem on kergem ja kiirem artiklitega täita. Castellum 5. november 2011, kell 14:20 (EET)
Keeruline ei ole, aga keerulisem küll. Nojah, kui kavatsed need peaaegu tühjad kategooriad lähemal ajal artiklitega täita, siis ehk tõesti on mõistlik kategooriad ette valmis teha. 90.190.114.172 5. november 2011, kell 14:24 (EET)

--- Tasapisi teen. Castellum 5. november 2011, kell 14:26 (EET)


Palun vaata seda Arutelu:Edward Blay --Mona 27. november 2011, kell 23:52 (EET)


Palun vaata Kategooria arutelu:Palamuse kihelkonna kalmistud. 193.40.10.180 2. märts 2012, kell 09:54 (EET)


Õige on "Eesti-Poola maavõistlused poksis" (täpsemalt). Pikne 30. juuni 2012, kell 10:38 (EEST)


No aga läheb ju segasemaks! Nii võib aru saada, et 'Eesti-' on 'Poola' hargtäiend? Nt 'Väike-Poola', 'Lõuna-Poola', 'Üleväina-Liivimaa' jne...ka siis 'Eesti-Poola'? Sest nt 'Poola-Eesti' on ju täiesti olemas - Eesti osa, mis oli Poola käes 16 - 17. sajandil...seega siis 'Eesti-Poola' on mingi Poola osa, mis kuulub Eestile?

No pane siis juba igale poole 'Eesti ja Poola', seda ju reeglid lubavad...Ei pea ju igat lolli reeglit järgima, kui see teeb elu segasemaks...ja praegu ju teeb, kui tekivad sellised mitmetimõistetavused...Castellum (arutelu) 30. juuni 2012, kell 10:54 (EEST)

Tähendus peaks selguma kontekstist (maavõistlus maade vahel), nii et segadust minu meelest ei teki. Sidekriipsul ja mõttekriipsul on erinevad kasutusjuhud, aga tähendust eristavana neid (ja tühikuid) üldiselt ei kasutata. Küllap võib kirjutada ka 'Eesti ja Poola', aga ühtluse mõttes võiks siis ilmselt sama teha ka Eesti-Soome maavõistluse juures ja teistel sarnastel juhtudel. Pikne 30. juuni 2012, kell 11:09 (EEST)
Aga tekib ju segadus, kui on erinevaid tõlgendamisvõimalusi 'Eesti-Poola' puhul...praegu tuleks kirjutada nii - 'Põhja-Küprose - Eesti suhted' pika kriipsuga ja tühikutega, aga 'Küprose-Eesti suhted' lühikese kriipsuga ja tühikuteta...on ju segadus, kui saab segi ajada hargtäiendi ja rinnastatud täiendi?

Sidekriipsul ja mõttekriipsul on erinevad kasutusjuhud, aga tähendust eristavana neid (ja tühikuid) üldiselt ei kasutata - kasutatakse küll, vaata enda toodud näited...

Kirjutan siis edaspidi 'Eesti ja Poola maavõistlus(ed)', on siis selge ja Sinu rahuks ka reeglitele vastav.Castellum (arutelu) 30. juuni 2012, kell 11:59 (EEST)


Kui tahad artikli pealkirja muuta, siis ära tee uut artiklit, vaid teisalda artikkel uue pealkirja alla (nii jääb artikli ajalugu alles). Teisaldamisnupp on ülaserva valikutes. --Epp 30. juuni 2012, kell 23:28 (EEST)

Ümbersuunamised[muuda lähteteksti]

Kui pealkiri sisaldab selliseid tähti, mida klaviatuuril pole, siis palun tee ümbersuunamised sellistelt variantidelt, mida saab klaviatuurilt sisestada. Näiteks é puhul e, või ø puhul o ja ö. Meil ei ole toimetajaid. --Epp 22. aprill 2013, kell 10:32 (EEST)

Kategoriseerimisest haldusjaotuse järgi[muuda lähteteksti]

Vt Kategooria arutelu:Eesti kalmistud. Nüüdisajal olemasolevaid ja kasutuses olevaid kalmistuid võiks kategoriseerida siiski nüüdisaegse haldusjaotuse järgi. 90.190.114.172 16. veebruar 2014, kell 11:22 (EET)


Kõik kalmistud on kategoriseeritud ka nüüdisaegse haldusjaotuse järgi, nii et kui ei jaga eesti traditsioonilise kultuuri alusena olevat kihelkondlikku jaotust, siis saab liikuda ka tänapäevase kunstliku haldusjaotuse järgi. Castellum (arutelu) 16. veebruar 2014, kell 11:28 (EET)

Nüüdisaegse haldusjaotse järgi peaks saama liikuda kategoorias Eesti kalmistud. Traditsioonilise kultuuri alus või mitte, aga tänapäeval on primaarne nüüdne haldusjaotus. 90.190.114.172 16. veebruar 2014, kell 11:45 (EET)
Kelle jaoks on primaarne nüüdne haldusjaotus, kelle jaoks on traditsioonilise kultuuri alusena olev kihelkondlikku jaotus. Ei maksa olla nii primitiivne, et pidada enda jaoks primaarsena olevat ka teiste jaoks primaarsena.
Aga väga lihtne lahendus - kui tunned, et pead tingimata nägema kalmistuid tänapäevase haldusjaotuse järgi, tee siis selline. Pane nt *Eesti kalmistute' alla kaks alamkategooriat - 'Eesti kalmistud maa- ja kihelkondliku jaotuse järgi' ja 'Eesti kalmistud tänapäevase haldusjaotuse järgi'.
Või võta ette omavalitsuste kaupa. Tee nt kategooria 'Koigi valla kalmistud', mis oleks nt kategooria 'Koigi vald' alamkategooria. Jne jne
Tegelikult on kõik kalmistud kategoriseeritud ka omavalitsuste kaupa. Loe rahulikult artiklid läbi ja Sa näedki seda. Omavalitsuste artiklisse võid jälle sealsete kalmistute loendi teha ise. Castellum (arutelu) 16. veebruar 2014, kell 13:17 (EET)
Asi ei ole selles, mis kellegi jaoks isiklikult on primaarne. Kui kihelkondlikku jaotust pole igapäevaelus enam ammu, aga kalmistud on endiselt kasutuses, siis on minu meelest ilmne, et üldiselt (mitte minu jaoks) on primaarne kuuluvus nüüdisaegse haldusjaotusel põhjal. Näiteks kui kirjutame mõisatest kui eeskätt endistest ja endisaegse ulatusega majandusüksustest, siis nende jaotamine varasema halduse alusel on enamvähem loomulik, aga kalmistuste juures seda analoogiat pole.
Tuleks kokku leppida, kuidas on asju kõige mõistlikum esitada. Kui varasem kihelkondlik kuuluvus on mõne nüüdse kalmistu juure oluline (iga kalmistu juures kindlasti pole), siis seda võib artiklis mainida, aga kategooriaid ei maksaks asjatult kirjuks ajada ja seal võiks piirduda põhiliste tunnuste ja põhiliste jaotustega. Kui iga kasutaja teeb oma loendid ja oma kategooriad, millel on enamvähem ligidane ja dubleeriv sisu, siis see pigem raskendab orienteerumist.
Jah, näen et kalmistud on valdade kategooriates, aga kalmistud omavahel pole hetkel siin praeguse haldusjaotuse järgi seotud. Ja kuna valdade lõikes on kalmistuid vähe, siis võiks piirduda pigem maakondade kalmistute kategooriatega. 90.190.114.172 16. veebruar 2014, kell 13:45 (EET)
Kihelkondlik jaotus on igapäevaelus täiesti olemas. Kui Sa tegeled nt autoremondiga, siis võib-olla selles valdkonnas tõesti enam pole. Kultuurielus on aga täiesti kenasti olemas.
Minu arust on primaarne kuuluvus tekke järgi. Enamik kalmistuid on tekkinud kihelkondlikult põhjalt lähtudes. Aga veelkord, keegi ei keela Sul teha jaotust enda eelistuste järgi. Märksõnad ainult võidavad, kui valdkonda kategoriseeritakse põhjalikumalt. Ei maksa karta, et läheks liiga kirjuks, praegu on kalmistud põhiliselt kahe kategooriaga - kihelkondliku jaotuse põhjal ja praeguste omavalitsuste järgi. Tihti lisandub ka kultuurimälestiste kategooria, vahel harva veel midagi. Mismoodi saab siin olla mure 'enamvähem ligidase ja dubleeriva sisu' pärast, ei saa aru. Sisu ongi ju üks, kategoriseeritakse nii, nagu on võimalik. Kui on aines on käsitletav enamate kategooriate järgi, on ju hea - otsingud on ju sedavõrra hõlpsamad?
Aga Setumaade kalmistuid ei saa kihelkondade järgi teha, sel põhjusel, et Setumaal polnud kihelkondi. Setumaal olid nulgad. ja niikaua, kui nulkadest artikleid pole, piisab kategooriast Setumaa kalmistud (see kategooria on olemas). Loomulikult võib ka praeguseid valdasid kategooriates kasutada.--Juhan121 (arutelu) 4. november 2014, kell 23:17 (EET)
Veelkord, ära virise ja tee juurde kalmistute kategoriseerimine tänapäevase haldusjaotuse järgi.Castellum (arutelu) 16. veebruar 2014, kell 16:42 (EET)
Minu meelest ka on kahekordsed kategooriad OK. Andres (arutelu) 16. veebruar 2014, kell 19:19 (EET)

Kalmistu artiklile võiks minna link selle asula artiklist, kus kalmistu asub. Andres (arutelu) 16. veebruar 2014, kell 19:58 (EET)


Artiklis Kärevere Kangelaskalmistu ei puutu kihelkondlik kuuluvus ju üldse asjasse. Neid kalmistuid on omajagu, mille seos kihelkonnaga on üsna kaudne. Vähemasti läbivalt kõigi mingi kihelkonna alal olevate kalmistute selle järgi kategoriseerimine on anakronism. Lihtsuse huvides on minu meelest parem piirduda kategoriseerimisel siiski nüüdisaegse haldusjaotusega. 90.190.114.172 29. märts 2014, kell 09:33 (EET)

Antud kalmistu asub selle kihelkonna alal. Kihelkondlik kuuluvus pole anakronism, vaid elav ja toimiv nähtus. Keegi ei keela kategoriseerida kalmistuid ka hetkel kehtiva haldusjaotuse järgi või veel mingil muul moel. Castellum (arutelu) 29. märts 2014, kell 10:21 (EET)
Kihelkondade kunagised piirid on maanteedel tähistatud, mõnelpool peetakse suviti kihelkonnapäevi ja pidupäevadel kantakse vahel kihelkondade rahvarõivaid. Aga sellegipoolest on fakt, et kihelkondadel pole nüüdisajal mingit halduslikku ega muud funktsiooni, nii et elav ja toimiv nähtus kuulub pigem soovmõtlemise valda.
Kui eespool väideti, et kategoriseeritakse tekke järgi (tekke ajal oli tegu kihelkonna kalmistuga või tekke ajal kuulus kalmistu vastavasse kihelkonda), siis selle kangelaskalmistu juures see ju nii pole. Sama hästi võiks öelda, millisse muinasmaakonna alale see kalmistu jääb, aga see ei puutu asjasse ehk tegu on anakronismiga. Samuti, kui tegu on näiteks õigeusu kalmistuga, nt nagu siin, mitte otseselt kihelkonna koguduste kalmistutega, siis on samuti minu meelest liigne rõhutada (kunagist) kihelkondlikku kuuluvust. 90.190.114.172 29. märts 2014, kell 22:39 (EET)
Need teised kalmistud ei ole ju mingis teises dimensioonis, vaid kihelkondade territooriumil. --IFrank (arutelu) 30. märts 2014, kell 22:57 (EEST)
Aja mõõde on küll teine. Kihelkondadel pole enam oma territooriumi, vähemasti mitte samas mõttes nagu siis, kui kihelkondadel ametlikult või faktiliselt mingi funktsioon oli. 90.190.114.172 5. aprill 2014, kell 10:27 (EEST)
Sama funktsiooniga esemed peaksid lihtsuse mõttes ikkagi olema samas kategoorias. Kihelkond on ka tänapäeval üldtunnustatud muutumatu etnoloogiline üksus. --IFrank (arutelu) 22. aprill 2014, kell 22:55 (EEST)
Peaks olema samas kategoorias, aga see sama kategooria ei pea olema kihelkondlik. Kihelkond iseenesest võib etnoloogilise üksusena olla tunnustatud, aga mis puutub kalmistutesse, siis osa kalmistute puhul puubub ühene seos kihelkondadega. 90.190.114.172 25. aprill 2014, kell 09:56 (EEST)

Kuule, 90.190.114.172! Lõpeta sigatsemine ära! Kui tahad, pane kalmistutele juurde oma tänapäevaseid haldusjaotusi (need on omavalitsusüksuse tasandil niikuinii olemas). Kui Sa ei saa aru, misasi on kihelkond, siis jäta see jaotus rahule ja las teised teevad seda osa edasi. Aga ära kustuta teiste tehtud tööd! Castellum (arutelu) 29. aprill 2014, kell 23:08 (EEST)

Arvestades, et sa peaaegu üldse ei argumenteeri ja ometi pea iga vähem ja rohkem sobimatu koha peal kihelkondlikku kuuluvust välja tood, siis võiks ikkagi lahtiseks jätta, kes siin kelle tööd segab. 90.190.114.172 8. mai 2014, kell 20:24 (EEST)
Sa ajad segamini kaks asja - see, et ma Sinuga pole nõus, ei tähenda veel, et ma ei argumenteeri. Loe see kirjavahetus korralikult veelkord läbi - minu peamine argument on kihelkondade territoriaalsus - see, et see pole Sinu jaoks argument, on juba Sinu maailmanägemise süü...
Võta ja hari ennast pisut kihelkondade alal. Loe läbi suured maakondlikud koguteosed ja vaata, kuidas on seal kajastatud kihelkondi. Nii esimeses (1925) kui ka viimases (1940; jäigi lõpetamata) põhineb kõik kihelkonnal, sest kihelkonnal on oma territoorium - see on vist peamine, mis Sinu pähe kuidagi ei mahu ära.
Kihelkondade territooriume saad vaadata nt siit - http://kaart.delfi.ee/?layers=1025,1026&e=658975&n=6474535&zoom=4 Paned sisse kihi 'kihelkondade alad või piirid' ja muudkui vaatad...
Ja veelkord - kui Sa fännad mingeid hilisemaid haldusjaotusi, pane need ka juurde. Aga ära kustuta teiste tehtud tööd! Seda pidasin silmas, kui Sinu sigatsemise kohta tegin märkuse. Kui Sinu maailmapilti kihelkondlikkus kuidagi ei mahu ära, ei tähenda, et see puuduks mujal...Castellum (arutelu) 9. mai 2014, kell 07:32 (EEST)
Ma oma meelest pole vaidlustanud seda, et kihelkondadel on olnud oma territoorium. On ka tõsi, et mõningaid nähtusi, mille esinemisaeg jääb peamiselt tollesse aega, kui olid kihelkonnad, on tavaks ja praktiline käsitleda kihelkondade lõikes, nt murrakuid, mõisaid. Siis kui maakondlikud koguteosed välja anti, olid kihelkonnad just olnud; kui nende jaoks materjali koguma hakati, siis veel olid kihelkonnad ja küllap tollal oli kihelkond kindlapiirilise territoriaalüksusena enam inimeste teadvuses. Sellest on nüüd aga hulk aega möödas. Ma eeldan, et sa ei arva ometi, et peaksime ka näiteks Eesti nüüdisaegset rahvastikku kirjeldama kihelkondade lõikes, mis sest et maakondlikes koguteostes seda tehti.
Mida sa eirad, on et kalmistud ei ole pelgalt etnograafide endisaegne uurimisobjekt ning kalmistud on kasutuses seniajani, nüüd kui kihelkondi seevastu haldusüksustena ega inimeste igapäeva elus mingitki tooni andvana enam ammu pole. Seega, kui kirjutad iga kalmistu artiklisse, et ta asub esmajärjekorras mingis kihelkonnas, siis on tegu anakronismiga. Kui tegu on näiteks Teise maailmasõja kalmistuga, mis on rajatud omajagu aega pärast kihelkondade kaotamist, ning kirjutad ikka sama, siis on tegu veelgi puhtakujulisema anakronismiga. Ma ei arva, et selliste vasturääkivuste parandamine on "sigatsemine".
Minu maailmanägemise pärast ei maksa muretseda, ma saan üsna hästi aru, mis kihelkonnad olid ja on ning veelgi enam, ka sellest, mida nad (enam) pole. 90.190.114.172 9. mai 2014, kell 13:44 (EEST)
Vaat siit vaatab nüüd vastu eriline "argumenteerimine"...mina kirjutasin, miks on põhjendatud kihelkondliku jaotuse kasutamine, ja vastusena tuleb: "...küll ma juba tean..."
Tunnistasin häbiga, et viimases lauses norisin sinu norimisele pisut vastu. Aga mis ja miks, sellest on juttu eelevates lausetes. 90.190.114.172 16. mai 2014, kell 20:46 (EEST)
Mulle tundub, et anonüümsel kasutajal on õigus. Kihelkonniti võib ju jaotada küll, aga vähemalt uuemaaaegsete ilmalike kalmistute puhul ei ole õigustatud kirjeldada asukohta primaarselt kihelkondlikult ning ka teiste puhul tuleb märkida ka tänapäeva haldusüksus. Mis puutub kategooriatesse, siis neid saab alati lisada. Andres (arutelu) 9. mai 2014, kell 14:45 (EEST)
Veelkord, kihelkonnad pole inimeste teadvuses kadunud kuhugi. Tasub ikka natuke Eesti peal vaadata ringi ja tajuda, et inimesed kasutavad neid ikka tänapäeval ka ja identifitseerivad end nende järgi. Mis inimrühmad ja kes kui palju, on iseasi.
Kihelkondade territoorium on tänapäeval samuti olemas. Veelkord, 1925 ei kaotatud ära kihelkondi, vaid lõpetati nende pidamine haldusüksusena. Mis tähendab, et ametlik haldus käib eraldi. Aga see ei tähenda, et kihelkond oleks kuhugi kadunud. Kenasti olemas ja selle alusel saab kõike rühmitada.
Praegu olen kindel, et pärast 1920. aastat pole kihelkondade piire muudetud (paar kahtlust küll on, aga teema on uurimata). Seepärast panengi kihelkondliku kuuluvuse esmalt, siis tänapäevase haldusjaotuse järgi. Sest viimane muutub kogu aeg!
Nt kalmistute andmebaas on pärit 2002. a-st. Kihelkondlikke parandusi on seal tulnud teha üksikuid (näpukad!), tänapäevas haldusjaotuse asju tuleb parandada pidevalt (viimati nt suured muutused Viljandi maakonnas 2013). Siinkohal on hea näide kategooriad "Harjumaa" ja "Harju maakond" - mõlemad vajalikud ja eksisteerivadki kõrvuti edasi...viimane küll ilmselt muutub jälle...
Tänapäevase haldusjaotuse olen alati märkinud ära, lisaks üritan kanda uued tehtud kalmistud jms asutusüksuse artiklisse. Jõudumööda vanu ka.Castellum (arutelu)
Sinu põhiargument on praegu, et inimesed teavad endiselt, kus kihelkonnad asusid, järelikult on nad ikka (enamvähem endisel kujul) olemas. See ei ole ju loogiline. Saab küll kõike nii rühmitada, aga mis sest kasu on, kui tulemus on anakronistlik.
Iseenesest mõistetav, et kihelkondade piire ei muudeta enam. Kui seda tehtaks, oleks tegu ajaloo ümberkirjutamisega.
Uuemaaegsete ilmalike kalmistute puhul pigem ei tuleks kihelkondliku kuuluvust üldse märkida, kuna see ei puutu kuidagi asjasse. Primaarselt ei tuleks asukohta kihelkondlikult kirjeldada ühegi siiani kasutuses oleva kalmistu puhul.
Millisest kalmistute andmebaasist on jutt? Kui ka mõnes üksikus allikas kasutatakse tänapäevase ilmaliku nähtuse puhul läbivalt kihelkondlikku jaotust, siis see iseenesest ei tähenda seda, et sama oleks mõistlik ja praktiline teha Vikipeedias. 90.190.114.172 16. mai 2014, kell 20:46 (EEST)

Palun ära muuda külade artiklis esimest lauset sedasi. Asukoht tänapäevase haldusjaotuse järgi on primaarne ja pole tarvis eraldi öelda, et tänapäevane haldusjaotus on tänapäevane. Endist kuuluvust mingi kihelkonna territooriumi oleks paslikum mainida tagapool, põhjalikumas artiklis näiteks ajaloo alaosas. Pikne 5. august 2014, kell 10:00 (EEST)

Sellest on olnud palju juttu. Kihelkondlik jaotus pole mingi ajaloo- vms teema, vaid on piirkondliku identiteedi üks aluseid ka tänapäeval. See 'tänapäevane haldusjaotus' või mida mõned peavad 'primaarsena' - just kihelkondliku jaotuse taustal näha, kuivõrd on see 'tänapäevane primaarne haldusjaotus' kunstlik...ja kahjuks ka üsnagi ajutine. Mida varsti saab jälle hakata suures koguses muutma...

Nii et esmalt ikkagi varasem ja püsivam, siis hilisem ja ajutisem. Castellum (arutelu) 5. august 2014, kell 10:26 (EEST)

Nojah, eespool on juba ilmekalt näidatud, et sul pole õigus. Muidugi on kihelkonnad püsivad, kuna nad on ajaloolised ja sellepärast pole põhjust neid muuta. Palun tulge siinkohal keegi appi. Pikne 5. august 2014, kell 13:07 (EEST)
Eespool pole midagi ilmekalt näidatud. Kui seal keegi kasutab oma isiklike eelistuste rõhutamiseks väljendeid 'iseenesest mõistetav' ja 'see ei ole ju loogiline', siis näitab see, et tal tegelikult puuduvad argumendid. Siin on järjekordselt tegu kellegagi, kel endal pole enam mingeid teadmisi kihelkondadest ega pole ka kihelkondlikku tunnetust, ning arvab siis, et teistel ka pole. Nagu Sinagi ütled - "on kihelkonnad püsivad, kuna nad on ajaloolised ja sellepärast pole põhjust neid muuta"...kui ise asjast ei tea, ei tähenda veel, justkui oleksid need kuhugi kadunud ära...
Veelkord, kihelkond pole kuhugi ajalukku jäänud anakronism. See on täiesti olemas ja kasutusel. Ametliku haldusüksusena küll mitte, aga kultuurilise tunnetuse ja identiteedi alusena küll. Viimased uued kihelkonnad lisandusid 1920, piire muudeti 1925. Praeguste teesiltide alusena on võetud piiride seis 24.02.1918. Miks, ei tea - aga käib ka, alati saab muuta.
Kui aga endal seda tunnetust pole, ei ole ju praegu lugu. Kõik omandatav, identiteet ka. Mina tunnetan kihelkondlikku kuuluvust esmasena, olen valmis nendejärgset jaotust ka tegema ringi, kui piire tulevikus muudetakse. Tänapäevase haldusjaotuse panen ka sisse, aga neid peab keegi üsna varsti jälle hakkama muutma...Castellum (arutelu) 5. august 2014, kell 13:57 (EEST)
Minu identitieet ei puutu siin asjasse, kuigi varasest lapsepõlvest üsna hästi tean, mis kihelkonnast pärit olen. Sa ei saa ju määrata ainult enda tunnetuse järgi, mis on laiemalt primaarne. Kehtiv haldusjaotus, mille järgi põhiosas elu käib, on teine ning paljud inimesed ilmselt ei teha kihelkondadest suurt midagi (neil pole tarvis teada). Arusaadav, et piire pole pärast 1925. aastat muudetud, kuna umbes siis kihelkonnad ametlikult ka kaotati. Neil väljenditel, mida välja tood, on muide ka kontekst. Pikne 5. august 2014, kell 16:56 (EEST)
Tunnetusest. Olen eelnevalt ka kirjutanud, et see pole ainult minu, vaid ka mõnede ringkondade tunnetus, mis peab kihelkondlikku kuuluvust esmasena. On kindlasti ka ringkondi, mis teadvustab vallakuuluvust - aga minu kokkupuudete järgi on need valla-ametnike ja uusasukate (nt Tallinna lähi-alad) ringkonnad. On ka ringkondi, kelle jaoks vald on üks punkt, kust saab küsida mingit toetust...
Tähtsusjärjekorrast. Pean kihelkondlikku kuuluvust esmasena, sest see on vanem, püsivam ja sellel on meie kultuurilisele enesemääramisele olulisem mõju kui muudel teguritel. Märgin ära ka muu kuuluvuse, mis on hilisem, vähempüsivam (varsti peab jälle hakkama muutma) ja millel on kultuurilisele enesemääramisele väiksem mõju. Aga ära on need märgitud...
Veelkord, kihelkondi pole kunagi kaotatud ära! Neist loobuti ainult kui ametlikest haldusüksustest! Muidu on need kenasti elanud edasi ja tõenäoliselt pole neisse pärast 1925. aastat ka tehtud muudatusi...
Muudatusi kihelkondades oleks minu hinnangul küll vaja, aga seda takistab n-ö katusorganisatsiooni puudumine. Kui nt EELK või EAÕK tahaks neid muuta (neil on see vajadus olemas), siis selle vastu oleks nt ERM või EKI...Teisalt on see hea, et süsteemi kasutajate üksteisega lõtv seotus (subordinatsiooni puudumine) on mõjutanud süsteemi püsimist, sest pole piisavalt mõjuvõimsat tegijat, kes seda muudaks...ja see jälle tagab süsteemi arusaadavuse, sest muudatiste arv on väikene...
Kokkuvõttena, enamasti puudub kihelkondliku jaotuse vajadus märkida ära 'tänapäevast', sest muudatusi on olnud vähe. Vallajaotuse puhul on see oluline, sest peale tänaste valdade ja maakondade on olnud palju samanimelisi, ent erinevaid üksusi (see eristamisprobleem on olemas ka Vikipeedias)...ja tuleb veel. Seega on minu arust mõistlik jätkata praegust viisi, kus mõlemad jaotused on toodud ära.Castellum (arutelu) 6. august 2014, kell 09:48 (EEST)
Sa kasutajad ju Vikipeediat "mõnede ringkondade tunnetuse" propageerimiseks, tehes selle tähtsamaks, kui see on. See pole neutraalne. Seda ma ei usu, et nüüdset haldusjaotust tunnetatakse enam vaid Tallinna ümbruses või ainult siis kui mingit toetust on tarvis. Tänapäevane haldusjaotus on igapäevase elu korraldusega tihedalt põimunud, kas või aadressiandmete näol. Ja umbes sama hästi võiks rääkida muinasmaakondade piiride muutmisest, mitte ajalooallikate alusel, vaid nüüdset elukorraldust silmas pidades. Pikne 6. august 2014, kell 11:37 (EEST)

Minu meelest peaks külaartiklite algus olema ühtemoodi vormistatud, st alustama peaks praegusest haldusjaotusest. Kihelkond võiks minu poolest esimeses lõigus olla, aga selle ees peaks olema sõna "ajalooline". Raskus on nüüd selles, et pole täpselt selge, mida ajaloolise kihelkonna all mõista.

Mis puutub kirikusse, siis kas mitte kirikukihelkond ei ole omaette mõiste? Tänapäeval neid vist ei ole. Andres (arutelu) 6. august 2014, kell 13:24 (EEST)

Võtsin voli küsimuse pealkirjastada. Aga mis nüüd arutellu puutub, siis me ei kirjuta ju, et Viru tänav on tee Venemaa Keisririigis Revalis, praeguse haldusjaotuse järgi EV-s Tallinnas? Nii ei see väljendada. --kanakukk (arutelu) 4. november 2014, kell 21:06 (EET).


Palun vaata siia. Mida kirjutatakse Pae ja Nermani töös konkreetselt selle kalmistu kohta? Pikne 20. november 2014, kell 12:18 (EET)


Igaks juhuks märgin, et meil on kokku lepitud järgnev artikliosade järjekord artikli lõpus: Vaata ka --> Viited --> Kirjandus --> Välislingid. Ivo (arutelu) 28. detsember 2014, kell 12:30 (EET)

Kihelkondlikust kuuluvusest, selle püsivusest...[muuda lähteteksti]

Kihelkondlikust kuuluvusest, selle püsivusest... Ma tõepoolest pole sellega nõus, et kihelkondlik kuuluvus midagi näitab peale ehk rahvarõivaste. Murrete kihelkonnapõhine liigitamine on tõepoolest olemas ja tavapärane, aga Lauri Kettuse uuringute põhjal ei langenud murdepiirid ja kihelkonnapiirid teps mitte kokku. Ka kuulub Manilaiu elanikkond kultuuriliselt ühte Kihnuga, aga kihelkondliku kuuluvuse järgi (tõsi küll, ka praeguse administratiivse korra järgi) käivad nad Tõstamaa alla. Tartumaa Kasepää vald, Jõgevamaa Raja vald - need on identiteedi poolest tervikud, mida kihelkondlik jaotus eirab. Rahvakombestik: lugesin omal ajal ilmunud sarja hoolega. Imestasin, et ühes kandis nii erinevad kombed olid. Hiljem avastasin, et Jõhvi kihelkonna puhul olidki otsad erinevad. Kodukandist: Keila kihelkonna meie kandi rahvas puutus rohkem kokku Harju-Madise kihelkonna põhjaosaga, kui jõetaguste aladega, saati siis veel selliste eksootiliste... kah nagu Keila kihelkonnas asunud aladega nagu Saku, Pääsküla, Mustamäe ja Õismäe. Praegune vallaidentiteet vastab seal ajalooliselt välja kujunenud suhetele rohkem kui peale surutud kihelkond. Ma ei väida, et see on terve Eesti peale nii, aga need asjaolud on mu kihelkonna kui kasutuskõlbliku mõiste suhtes äärmiselt skeptiliseks muutnud. -Melilac (arutelu) 16. veebruar 2015, kell 19:19 (EET)

kas mitte enamiku eesti rahvakultuuriga (sh rahvarõivad) seonduvaga pole lähtutud kihelkondadest? Kihelkondade ajastu lõppemine Eestis ja eesti rahvakultuuri marginaliseerumine/hääbumine langevad tegelt üsna hästi kokku Eesti Vabariigi tekkimisega. Küll on meil aga vaieldud (kihelkonnaaegsete) kalmistute ja mõisate kategoriseerimisega--Bioneer1 (arutelu) 19. veebruar 2015, kell 18:01 (EET)

Kategooriate järjekord artiklis[muuda lähteteksti]

Üldine tava on olnud, et sünni- ja surmaaastaga kategooriad on viimased. Palun ära tõsta neid ringi. 90.190.58.250 30. jaanuar 2015, kell 14:51 (EET)

Tegin nüüd kiire ülevaate - üldine on siiski, et mingit üldist tava ei olegi. Osades keeltes on elu-aastad eespool, osades tagapool... Ka eestikeelsetes artiklites pole selle koha peal midagi eriti reeglipärast...
Lähtusin eeldusest, et selliste artiklite ülesehitus on enamasti kronoloogiline. Siis võiks kategoriseerimine ka olla kronoloogiline, muidu tekivad vägagi kummalised vastuolud. Näiteks on keegi teenekas inimene loetletud mitmes kategoorias, juba maetudki kuhugi...ja siis äkki tuleb tema sünniaeg...või vastupidi...
Kui see nüüd kindlalt mingi eeskirjaga pole määratletud, soovitan kategoriseerida kronoloogiliselt, et saadud kategooriate loetelu tunduks endalegi loogiline.Castellum (arutelu) 30. jaanuar 2015, kell 22:31 (EET)
Meil on siiski vaikivad kokkulepped, et sünni- ja surmaaasta kategooriad on viimased. Teine kokkulepe on see, et asulate artiklite asukoha määrangus tuleb enne riik ja seejärel järjest väiksemad haldusüksused: küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Krupi vallas mitte küla Krupi vallas Petseri rajoonis Pihkva oblastis Venemaal. Palun ära tee oma suva järgi artikleid ümber. --Metsavend 31. jaanuar 2015, kell 11:43 (EET)
Kinnitan, et need vaikivad kokkulepped on olemas. Andres (arutelu) 31. jaanuar 2015, kell 11:56 (EET)
lisan veel, et kategooriate järjestamise teeb tülikaks nende HotCat skriptiga automaatne lisamine (eriti kui lisatakse ainult üks korraga, mitte kaks või rohkem), mistõttu need kategooriad lähevad alati kõige lõppu, vt nt mu viimati pandud kategooriat artiklis Konstantin Päts. --Bioneer1 (arutelu) 2. veebruar 2015, kell 19:21 (EET)

Tähelepanuväärsus? Kätlin Pekko, Kätlin Sirge[muuda lähteteksti]

Oled mõisakalmistute artiklis linkinud massiliselt isikut Kätlin Pekko/Kätlin Sirge, ent too isik pole ju tähelepanuväärne. Ta on avaldanud vaid tolle mõiskalmistute magistritöö, muuga seonduvalt teda googeldades ei leia. Või on sul teisi andmeid või lihtsalt lingistasid isiku kui potentsiaalselt ehk tähelepanuväärse?--Estopedist1 (arutelu) 29. jaanuar 2016, kell 18:00 (EET)

Jah, potentsiaalselt tähelepanuväärse. Sest töö ise on tähelepanuväärne. Millal selgub, et isikult rohkem midagi ei tule, ei tea. Castellum (arutelu) 29. jaanuar 2016, kell 18:06 (EET)

Ahtme asumid[muuda lähteteksti]

Miks Ahtme asumite mall ei sobi? Adeliine 5. veebruar 2016, kell 21:27 (EET)

Küsin uuesti sama. Miks eemaldasid {{Ahtme asumid}} artiklitest? Adeliine 1. juuli 2016, kell 21:56 (EEST)


Palun vt Vikipeedia:Vormistusreeglid. Ei ole kokkulepet, et isikuartiklites tuleks alaosa "Kirjandus" nimetada kuidagi teisiti. 90.190.59.30 28. veebruar 2016, kell 20:46 (EET)

Jah, see on probleem. Artiklites olevate isikute puhul on tihti ka muud alajaotused "Kirjanduse" nime all - eelkõige nende loominguga seotu. Siis olengi püüdnud nende kohta käiva personaalia eraldada nende endi loomingust. Castellum (arutelu) 29. veebruar 2016, kell 12:21 (EET)
Kas leidub mõni näide, kus loomingust on räägitud pealkirja "Kirjandus" all? See minu meelest ei sobi. Kui on mõni selline näide, siis see tuleks parandada. 90.190.59.88 29. veebruar 2016, kell 17:11 (EET)

Uued mõisate kategooriad[muuda lähteteksti]

Vahest oleks esialgu parem mitte tekitada kategooriad nimedega "Eesti karjamõisad", "Viljandimaa karjamõisad", X mõis (nt "Pajusi mõis"). Ma kardan, et siis tekiks tõeline kaos, sest paljud karjamõisad olid varem nt rüütlimõisad, kõrvalmõisad; (2) karja- ja kõrvalmõisate eristus ilmselt pahatihti keerukas või võimatu; (3) kategooriasüsteemis tekiks infomüra; (4) kui tahta maakondade järgi mõisaid (nt Viljandimaa mõisad) kategoriseerida, tuleks süsteem vähegi terviklikult läbi mõelda--Estopedist1 (arutelu) 13. mai 2016, kell 21:47 (EEST)

Minu soovitus oleks: ära postita sinna teemasse, mida Sa ei tunne. 1) ja mis siis? Siis kategoriseerib need vastavalt, kui tekivad rüütlimõisa- jms kategooriad; 2) kui Sa ajad segi kõrval- ja karjamõisa, tasub läbi lugeda nt Oja; Roseberg 1994. Siis hakata uuesti teemasse süvenema; 3) müra on praegu, kus rüütli- ja karjamõis on ühes kategoorias (nt Põltsamaa kihelkonnas oli 32 karjamõisa); 4) terviklik süsteem khk - mk on juba olemas. Natuke raskem on, kui üritada paigustada tänapäevase haldusjaotuse järgi. Castellum (arutelu) 14. mai 2016, kell 11:38 (EEST)

Kategoriseerimine[muuda lähteteksti]

Palun ära jäta artiklit ainult endanimelisse kategooriasse. Näiteks Rumeenia maakonade puhul. Muidu pole samaliigiliste asjade artiklid kategooriates enam seotud (maakonnaartiklid on siis kategooriates läbisegi kõige muuga, mida maakonnakategooriad sisaldavad). 90.190.59.185 29. mai 2016, kell 21:10 (EEST)

Ausalt öelda, ei saa aru. Castellum (arutelu) 29. mai 2016, kell 21:57 (EEST)
Tegid näiteks sellise muudatuse. Üldiselt on Rumeenia maakondade artiklid koos kategoorias "Rumeenia maakonnad". Või siis üldisemalt, artiklid eri riikide haldusüksustest on koondatud ühte kategooriasse, kuigi jagatud riikide järgi alamkategooriatesse. Sinu muudatuse järel jäi Sibiu maakonna artikkel sellest süsteemist välja, jäädes kokku vaid muud liiki asjadega. Eks ole, kui lugeja kasutab kategooriate süsteemi, et sirvida artikleid haldusüksustest, siis ta ei peaks neid otsima külade, linnade ja kõige muu vahelt, mida maakonnakategooriasse saab lisada. 90.190.59.119 29. mai 2016, kell 22:27 (EEST)
Aga "Sibiu maakond" on ju olemas kategoorias "Rumeenia maakonnad"? Küll mitte artiklina, vaid alamkategooriana. Ja seal on "Sibiu maakond" loetelus tähestikuväliselt esikohal, ei pea mingi 'kõige muu vahelt' otsima? Veelkord ütlen, ei saa aru, milles on probleem. Castellum (arutelu) 29. mai 2016, kell 22:40 (EEST)
Maakonnaartikkel (mitte kategooria) on sedasi ikkagi seotud kõige lähedasemate asjadega (teised maakonnad) halvemini kui muud liiki asjadega. Sellist olukorda on võimalik vältida.
Teiseks ei ole päris korrektne, et haldusüksuste kategooria alamkategooria sisaldab asju, mis ei ole haldusüksused. Sellepärast, kui valida, kas jätta maakondade kategooriasse artikkel maakonnast või selle maakonna nimeline kategooria, siis eelkõige peab seal olema artikkel. Tõsi küll, enamasti pole siin vikis praegu valitud, vaid artikkel ja samanimeline kategooria on lihtsalt jäetud kategooriapuu samale oksale. Maakonnanimeline kategooria võiks ideaalis olla kuskil eraldi puus, nii et seal sisalduvad asjad ei oleks haldusükste kategooria alamkategoorias. Eeskuju saaks võtta saksa vikist. 90.190.58.16 30. mai 2016, kell 18:07 (EEST)
analoogset kategooria temaatikat on ka varem etwikis arutatud. Dewiki on vist ainus, kus seda kategoriseerimisviisi kasutatakse, mis ei tähenda, et see halb on. Ma ise olen analoogsetel juhtudel teinud praegu nii, et võimaluse korral panen Y artiklile ja Y kategooriale identsed kategooriad. Mõne isiku puhul (nt kus üle 15 kategooria) pole see aga mõistlik--Estopedist1 (arutelu) 31. mai 2016, kell 09:57 (EEST)

Pildiallkirjad[muuda lähteteksti]

Vikipeedias ei ole tavaks lisada pildiallkirjadesse pildistaja nime. See info on niigi hiireklõpsu kaugusel nähtaval kohal ja kui tegu ei ole tuntud autor tuntud tööga, siis selline sisulise tähtsuseta info koormab asjata artiklit. Inglise viki juhendmaterjalis on selle kohta pisut kirjutatud. Eriti silmakriipiv on selline info väljaspool pildiallkirju. Samamoodi ei lisa artikli kirjutad oma (kasutaja)nime artiklisse endasse, vaid see info leitav lisalehelt.

Ka kuupäev minu meelest üldjuhul ei anna pildiallkirjas eriti midagi juurde. Kui pildi tegemise aeg on mõnel juhul oluline või kui näiteks on vaja eristada vanemaid ja uuemaid pilte, siis võiks tavaliselt piisata aastast. Vajadusel on kuupäev jällegi hiireklõpsu kaugusel olemas. 90.190.59.193 9. juuni 2016, kell 17:23 (EEST)

Minu teada pole Vikipeedia eesmärk olla anonüümne. Kogukondlik koostamine ei pea tähendama, et kogu materjal on mingi suvaline andmekogum, mida võib südamerahuga jätta viitamata. Paraku on minu enda kogemused sellised, et inimesed lihtsalt kopeerivad ja ei viitsi otsida mingeid allikaid ega autoreid, teinekord isegi Vikipeediale viitamisest rääkimata.

Eriti kehtib see piltide puhul. Kui ikka andmeid juures pole, siis südamerahuga jäetakse need otsimata ning heal juhul viidatakse lihtsalt Vikipeediale. Aga ka nende piltide puhul on olemas isiklikud autoriõigused. Seega panen alati nii enda kui ka teiste piltide kasutamisel kohe pildi alla tegija nime ka.

Väide, et pildi puhul pole aega vaja, on minu arust pehmelt öeldes asjatundmatu. Probleem on kogu aeg olnud, kuidas pilte võimalik täpselt ajandada, mitte vastupidi, et kuidas andmeid peita. Ja täpse pildistamisaja saamine isegi Commonsist pole päris lihtne. Castellum (arutelu) 10. juuni 2016, kell 09:34 (EEST)

Asi on selles, kuhu autori nimi panna, mitte anonüümsuses. Tõsi küll, et paljud inimesed ei oska viidata või siis ei hooli viitamisest, aga ma ei usu, et (õige) viitamise vajalikkus neile sellepärast paremini selgeks saab, kui nime mitmesse kohta paned. Isegi kui nime lisamine pildiallkirja mingil määral tõesti aitab õigele viitamisele kaasa, siis see ei tohiks ikkagi olla nii kaalukas asjaolu, mis õigustab artikli koormamist sisuliselt ebaolulise infoga. Pealegi, kui juba pildi kopeerimiseks läheb, siis kopeeritakse ju ikka suurt pilti ning suure pildi juures samamoodi ei saa nimi märkamata jääda.
Aeg võib olla teatud juhtudel vajalik küll, aga nagu öeldud, üldjuhul võiks piisata aastast (kuupäeva asemel). Kuupäev peab olema leitav, aga põgusal vaatusel (s.o pildiallkirjas) ei aita see spetsiifiline info üldjuhul paremini aru saada, mida pildil kujutatakse ja miks pilt artklisse on lisatud. 90.190.58.173 10. juuni 2016, kell 17:30 (EEST)
Pildiallkirjade asja võiks kasutaja:Taivo käest küsida. Ma pooldaks siin (en:WP:CREDITS) toodud varianti. Üks variant on pildi autor ka väiksemas kirjas ära tuua. Pildi aega määratledes pole kuupäevast täpsust küll pea kusagil mõtet mainida, aastaarvu lisamine on aga mu meelest elementaarne, sageli ka kuu võiks panna--Estopedist1 (arutelu) 10. juuni 2016, kell 17:48 (EEST)
Olen üsna tolerantne. Ma pole virisenud, kui keegi autori panemata jätab, ega üldjuhul maha võtnud, kui see pandud on. Ise ma autorit ei pane sellepärast, et see on hiireklõpsu kaugusel, aga aasta olen pannud (kuud ja päeva siiski mitte). Taivo 10. juuni 2016, kell 21:02 (EEST)

Vt Arutelu:Peeter Suure Merekindluse peapositsioon. 90.190.58.181 29. juuni 2016, kell 18:01 (EEST)


Palun ära märgi sisulisi muudatusi (näiteks repliike arutelulehel) pisiparandusteks. Andres (arutelu) 4. juuli 2016, kell 20:32 (EEST)

Selge. Castellum (arutelu) 4. juuli 2016, kell 20:53 (EEST)

TÜ vilistlased[muuda lähteteksti]

Palun ära kiirusta nende vilistlaste alamkategooriatega, seda küsimust peab arutama.--Morel (arutelu) 1. august 2016, kell 16:55 (EEST)

Intervikilink[muuda lähteteksti]

Nüüd enam ei lisata intervikilinke. Vasakus tulbas on: Keeled, selle all Lisa lingid, sinna vajuta, seejärel lisa keel (enwiki, dewiki ruwiki jne.), seejärel aadress vastavas keeles...--Juhan121 (arutelu) 28. september 2016, kell 10:14 (EEST)

Mul paraku sellist pilti ei avane. Castellum (arutelu) 28. september 2016, kell 13:38 (EEST)
Üldiselt peaks seal see nagu olema, aga praegu ei saa ka mina sealt keeltele juurde vaid üksnes mingitele keelesätetele. Äkki on mingi ajutine süsteemikala?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 28. september 2016, kell 16:41 (EEST)
Mina ei saa umbes pooltel kordadel sinna ligi. Andres (arutelu) 28. september 2016, kell 16:58 (EEST)
Mul pole ealeski sellega probleeme. Kas te Wikidata lehele esmalt jõuate?--Raamaturott (arutelu) 28. september 2016, kell 18:45 (EEST)
Jõuab ühele venekeelsele lehele, kus varem sai ka asja ära ajada, aga nüüd see enam kunagi ei tööta. Andres (arutelu) 28. september 2016, kell 19:33 (EEST)
Kuidas kunagi, vahel jõuab vahel mitte. Kui uue lahekülje peaksin vikisse tegema, siis koheselt ei jõua praktiliselt mitte kunagi, enne tuleb paar minutit oodata.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 28. september 2016, kell 21:02 (EEST)

User:EGalvez (WMF)/Sandbox/MassMessageTest[muuda lähteteksti]

Share your experience and feedback as a Wikimedian in this global survey (revised heading)[muuda lähteteksti]

Lalsi Püha Nikolause kirik[muuda lähteteksti]

Vaatasin MTÜ Castellumi lehelt, et teil on selle kiriku kohta mingeid materjale kogutud. Ehk saad nende alusel artiklit täiendada? - Melilac (arutelu) 9. veebruar 2017, kell 23:09 (EET)

Your feedback matters: Final reminder to take the global Wikimedia survey[muuda lähteteksti]

(Sorry to write in English)

Viited[muuda lähteteksti]

  1. This survey is primarily meant to get feedback on the Wikimedia Foundation's current work, not long-term strategy.
  2. Legal stuff: No purchase necessary. Must be the age of majority to participate. Sponsored by the Wikimedia Foundation located at 149 New Montgomery, San Francisco, CA, USA, 94105. Ends January 31, 2017. Void where prohibited. Click here for contest rules.
  3. This survey is primarily meant to get feedback on the Wikimedia Foundation's current work, not long-term strategy.
  4. Legal stuff: No purchase necessary. Must be the age of majority to participate. Sponsored by the Wikimedia Foundation located at 149 New Montgomery, San Francisco, CA, USA, 94105. Ends January 31, 2017. Void where prohibited. Click here for contest rules.

Taekwondo[muuda lähteteksti]

Tere! Igaks juhuks mainin, et EKI järgi on eesti keeles õige kirjutada tsitaatsõnana taekwondo või tae kwon do. Kuriuss 9. november 2017, kell 17:54 (EET)

Vigased kriipsud[muuda lähteteksti]

Kasutad kriipse vääralt. Loe https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link=O_61 ja siit punkt 7 ja loe https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=81&p=2&p1=11 ja siit punkt 8. Muudatused ennistada --Estopedist1 (arutelu) 1. veebruar 2018, kell 12:36 (EET)

Toimetamine ja viited[muuda lähteteksti]

Kena keik, aga palun ära toimeta nii, et väidete tagant viited ära kaovad. Kui tõstad ühe viidatud väite teistest lahku, siis kopeeri sinna ka viide. Näiteks kui Nilsoni artiklis on väide, et ta on avaldanud üle 50 teadustrükise, siis on viite kaudu võimalik aru saada, et see number vastas tõele ETBLi ilmumise ajal, kuid nähtavasti võib praeguseks olla aegunud; kui kellelgi on uuemad andmed, siis ta võib need (koos uue viitega) asemele panna. Kui viidet ei ole, siis ei tea kurat ka, kes ja millal noid asju loendas. Kellegi teadustrükiste arv on muidugi pisiasi, aga nagu näed, on isegi selle juures viitamine oluline, rääkimata tõsisematest väidetest. --Oop (arutelu) 20. mai 2018, kell 15:47 (EEST)

Rääkimata muidugi sellest, et viidete lausaline kustutamine, nagu sina seda tegid, on lubamatu, ning teksti hakkimine üksiklausete lõikudeks, mis kõik algavad "ta-ta-ta", on talumatult vilets stiil. Ka hea entsüklopeediline stiil on oluline. --Oop (arutelu) 20. mai 2018, kell 15:51 (EEST)

Isiku täisnimi ja pealkiri[muuda lähteteksti]

Kas oled teisaldanud artiklid nagu Alessandro Lopopolo ja Luigi Rossi (1908–1987) lihtsalt sellepärast, et isiku täisnimi on või võib olla teine? Me kasutame artiklipealkirjades harilikult seda nimekuju, mille all on isik enam tuntud. Pealkiri on Jimmy Carter, mitte "James Earl Carter" jne. Ma ei usu ka, et need poksijad on eesti keeles enam tuntud mingi muu nimekuju järgi kui teistes keeltes. Pikne 24. oktoober 2018, kell 20:52 (EEST)

Me jälle kasutame esimesena isiku täisnime, siis igasugu lühendeid, hüüdnimesid jms "kunstnikunimesid". Ma olin täitsa üllatunud, et ongi kirjas Jimmy Carter; oleks eeldanud, et esmane on ikkagi täisnimi. Aga nt Ronny Reagan ja Dick Nixon ei ole miskipärast saadavad...
Ka nt poksijaid Anti Raadikut ja Ingo Johanssoni ei leidnud; viimane nimi, tõsi küll, tuleb Ingemar Johanssoni alt ikkagi välja. Kui aga Harry Veberi esinejanimesid hakata panema kirja, võib üsnagi keeruline olukord tekkida...ja millega mõõta, milline nimi neist oli kõige tuntum?
Aga millest üldse tekkis probleem? Nimetatud Itaalia poksijad on ju kenasti mõlema nimega, nii päris- kui ka esinejanimega leitavad? Castellum (arutelu) 25. oktoober 2018, kell 10:01 (EEST)
See, et esimesena kasutatakse isiku täisnime, käib artikli definitsiooni kohta, mitte pealkirja kohta. Mõnikord on täisnimi definitsioonis ka sulgudesse kirjutatud.
Jimmy Carter on tuntud eelkõige selle nime all, Reagani ega Nixoni eesnimena seevastu hüüdnime harilikult ei kasutata.
Neil puhkudel, kui pole selge, milline muu nimekuju on selgelt levinum kui täisnimi, tuleb küllap jah kasutada pealkirjas täisnime. Neid poksijaid aga nimetatakse kõigis teistes keeltes ja ka viidatud allikates lühema nimega, nii et ei ole erilist kahtlust, et nad on tuntud just lühema nime all.
Need pealkirjad ei ole praegu kooskõlas sellega, kuidas artikleid harilikult pealkirjastatakse, valitud pole kõige loomulikum pealkiri. Üht-teist on pealkirja valiku kohta kirjas siin: Vikipeedia:Artikli pealkiri. Pikne 26. oktoober 2018, kell 21:12 (EEST)
Eks sa siis muuda ära, kui tead, kuidas täpselt nime tuntust mõõta. Ära unusta mõõtühikuid ka panemast juurde. Castellum (arutelu) 26. oktoober 2018, kell 21:53 (EEST)

Vaatasin nüüd teisaldamislogis ringi ja mulle jäi silma veel teisaldamisi, mis on üsna arusaamatud. Artiklite Ferenc Vastag ja Mónika Szeles pealkirjadega paistab olema sama probleem, mis oli Riia peapiiskopi artikli pealkirjaga (Arutelu:Zbigņevs Stankevičs). Paistab, et need isikud kasutavad ise teist nimekuju ja on sellepärast tuntud teise nimekuju all kui see nimekuju, mis on praegu artikli pealkirjaks. Siis, artiklite Rootsi–Norra ja Vene–Jaapani sõda pealkirjas oli sidekriips sõna "ja" funktsioonis, aga mõttekriipsul pole sellist funktsiooni, mis neisse pealkirjadesse sobib[1]. Pikne 26. oktoober 2018, kell 21:12 (EEST)

Mitte need isikud ei kasuta teist nimekuju, vaid vastavate riikide ametlik nimekasutus sunnib neile peale teiskeelse nimekasutuse. Tegu on etniliste ungarlastega, seega peaks eestikeelses tekstis olema loomulikult esikohal ungarikeelne nimekuju.
Ausalt öelda, nii poliitilist rahvuse kajastamist esindavat seisukohavõttu on eestikeelses kultuuriruumis küllaltki kummastav kohata. Oleme ise kujunenud kultuurilise rahvusena ja alati hinnanud, kui isiku tegelik rahvus tuuakse esile, eriti kui ta on mingist väikerahvusest suures impeeriumis. Ise oleme seda kogenud eriti Nõukogude Liidus - kuipalju omaaegu võideldi ainuüksi sellepärast, et kirjutada ladina kirjas Tallinn kahe n-ga - võiks ju ka ütelda, et kuna tegu oli Nõukogude riigiga, siis peaks ka kõik nimekujud olema venekeelsed ja sealtkaudu nt inglise, prantsuse, saksa jm keeltesse kantud üle - ja ei mingeid imelikke väikerahva kirjakujusid, tegu on ju venekeelse Nõukogude riigiga!
Mul on siin ametlik tekst - Nõukogude Liidu koondis Los Angelese 1984. a olümpiamängudeks. Jalgrattur Tynu Roosmyae - kas niimoodi hakkamegi kirjutama või? Võib-olla ikka jätaks selle korra kõrvale, et ta pidi esindama venekeelset Nõukogude Liitu ja esmasena esitaks ikkagi tema rahvuspõhise nimekuju. Ei pea me suurriikide poliitilist kodakondsuse kasutamist jäljendama, vaid võimegi oma kultuurilise rahvuse traditsioone jätkata ning uhkelt kõikide (väike)rahvaste liikmete nimesid kirjutada rahvuspõhiselt.
Ja see sidekriipsu-jama on juba nii vana aruteluteema, vt kasvõi meie "Eesti-Poola" arutelu. Eriti nt "Eesti-Lõuna-Aafrika suhted" on ju klassikaline näide, kus sidekriipsu kasutamine hakkab arusaamist segama...Kui sul midagi muud pole teha, tee siis ümber, kui leiad, et saad eesti keele sidekriipsu praegust kolm funktsiooni kuidagi arusaadavalt tekstis esitada. Castellum (arutelu) 26. oktoober 2018, kell 21:53 (EEST)
Me ei tea, kas inimene kasutab sellist nimekuju olude sunnil ja vastu tahtmist või siis hea meelega ning lõppude lõpuks pole sellel tähtsust. Me saame lähtuda sellest, milline on tegelikult kasutatav nimekuju. Ma ei näe selles midagi poliitilist. Küll aga on Vikipeedia neutraalsuse põhimõttega vastuolus see, kui soovid propageerida vähelevinud nimekuju laiemat kasutamist poliitilisel kaalutlusel (umbes selline mulje jääb sinu sõnavõtust).
Kui mõne konkreetse kasutuse puhul on nimes ilmne viga, siis see on teine asi. Näiteks kui sporditulemuste tabelis on mõni täht moondunud kas lohakusest või sellepärast, et see on kirjutatud vene keele vahendusel, aga me saame aru, kellega on tegu, siis kirjutame Vikipeedias nime ikka nii nagu eesti keeles tegelikult kirjutatakse. Siin on aga jutt levinud nimekujudest, mis nähtavasti on isikute kodanikunimed ja mis ei ole vead.
See on küll võimalik, et isiku kohta kasutatakse eestikeelsetes allikates eelkõige nimekuju, mis ei kattu kodanikunimega või selle nimekujuga, mida kasutatakse päritolu- või elukohamaal. Jällegi, eks siis saab pealkirja valikul lähtuda neist eestikeelsetest allikatest. Niisamuti võib poola juurtega Riia peapiiskopi kohta olla poola keeles levinud teistsugune nimekuju. Siin on aga jutt nimedest, mille puhul pole teada, et eesti keeles oleks levinud kodanikunimest või päritolumaal levinud nimekujust erinev nimekuju.
Tee endale selgeks, mis asi on 'poliitika' ja 'poliitiline kaalutlus'. Ja oleks hea, kui loeksid ka, mida tähendab 'poliitiliselt kujunenud rahvus' ja mida 'kultuuriliselt kujunenud rahvus'. Eesti kultuuriruumis on tava liigitada inimesi läbi kultuurilise rahvuse, aga mitte läbi poliitilise rahvuse.
"kirjutatud vene keele vahendusel, aga me saame aru, kellega on tegu" - aga praegu Sa ise ju üritad vastupidist! Isiku nimi on kirjutatud läti keele vahendusel(keel kasutab küll ladina kirja, aga muudab võõrnimed häälduspäraseks), aga me saame aru, et tegu on etnilise poolakaga - ja nüüd miskipärast nõuad Sa moonutatud nimekuju kasutamist!
Nt siin: Jēkabs Peterss - väga üheselt on saada aru, et tegu on Nõukogu Liidu kodanikuga, samuti on selgelt rohkem tuntud tema venepärane nimekuju. Aga ometi kirjutame tema nime esmalt lätipäraselt. Ja eesti kultuuriruumis õigesti teeme.
Sa võid ju muidugi hakata õiendama ja selle artikli kirjutajale vingu ajama, et miks ta ikka asukohamaal levinud nimekuju ei tarvita...Castellum (arutelu) 18. november 2018, kell 17:39 (EET)
Olgu poliitikaga kuidas on, see ei peaks siin niikuinii otseselt asjasse puutuma. Ma oletan, et poliitiliselt ja kultuuriliselt kujunenud rahvuste all pead sa silmas midagi umbes sellist, et saab eristada rahvust, rahvast (etnost) ja elanikkonda või kondanikkonda. Saab küll, aga mis siis? Ma saan aru, et Eestis tõstetakse näiteks Eesti kodanikust sportlase rahvust esile mõnevõrra rohkem kui seda mõnel teisel maal tehtaks, aga see iseenesest ei määra ju kuidagi seda, milliseid nimekujusid eesti keeles kasutatakse. Pealegi, paljudel juhtudel pole võimalik üheselt öelda, mis rahvusest keegi on.
Kui ütlen, et saame aru, kellega on tegu, siis pean silmas seda, et vigane nimi pole nii moondunud, et poleks võimalik aru saada, kellest räägitakse. Lätipärane levinud nimekuju, mida nähtavasti ka isik ise kasutab, seevastu pole moondunud ega vigane.
Mulle ei ole selge, et Peterssi nime on sobivam kirjutada lätipäraselt. Tuleks uurida, kas eestikeelsed allikad mainivad teda. Antud juhul on võib-olla võimalik, et ladina kirja kasutavates keeltes on läti keele vahendusel rohkem levinud lätipärane nimekuju. Pikne 18. november 2018, kell 20:53 (EET)
Palun loe eesti keele käsiraamatust (ülal link), milleks ja kuidas kasutatakse eesti keeles sidekriipsu ja mõttekriipsu. Õige on "Eesti – Lõuna-Aafrika Vabariigi suhted" (mõttekriips, mille ümber tühikud) ja "Eesti-Poola suhted" (sidekriips). Pikne 27. oktoober 2018, kell 17:40 (EEST)
Kas Sa peale linkimise oskad argumentidega ka vastata? Ma ju seletan (ja olen seletanud), et tekib segadus. Lahendus oleks, kui kasutataks ja'd, siis oleks üheselt selge. Nt Eesti ja Poola suhted, Eesti ja Lõuna-Aafrika Vabariigi suhted; aga siis ka Jaapani ja Vene sõda, USA ja Mehhiko piiritüli vms. Paranda igal pool ära, peaks ju lihtne olema?
Sa ise hirmsasti kogu aeg kirjutad tavast. Praegu on tavaolukord segadus. Viki võiks ju olla eeskuju ühe lihtsa ja ühese tava juurutamises. Castellum (arutelu) 18. november 2018, kell 17:39 (EET)
Tegelikult ma olen siin lehel mõne aasta eest juba selgitanud, miks minu meelest segadust pole. Isegi kui väljend on mitmetähenduslik, siis kontekst näitab, mida silmas peetakse. Pealegi, "Eesti-Poola" eraldi ei tähenda midagi, nii et sel puhul õieti pole isegi mitmetähenduslikkust. Arvestatava funktsionaalse lugemisoskusega inimene arvatavasti ei hakka esimeses järjekorras leiutama Eestile kuuluvat Poola osa vmt asja, kui talle tekstis selline väljend ette jääb. Kui jutt oleks näiteks "Venemaa-Soome maavõislusest", siis on juba pikemata enamvähem selge, et võistlus on nende maade vahel. "Vene-Jaapani sõda" võib samuti olla ilma kontekstita mõistetav, kuna tegu on ajaloosündmuse üldtuntud nimetusega. Aga mida siin mõttekriipsu kasutamisega taotleti, see on lihsalt arusaamatu. Ma ei ole "ja" kasutamise vastu, aga ka välja kirjutatud sidesõna ei taga kõigil juhtudel ühetähenduslikkust ning sidekriipsu kasutamist selles funktsioonis üldiselt ikkagi ei peeta probleemseks, nagu viidatud, ka keele käsiraamatus on vastavad näited täiesti olemas. Pikne 18. november 2018, kell 20:53 (EET)

Nii palju kui mina aru saan, siis eesti keeles ega eesti Vikipeedias ei ole tava korea isikunimedes perekonna- ja eesnime ümber pöörata. Miks Lõuna-Korea poksijate nimedes praegu teisiti on? Pikne 18. november 2018, kell 17:09 (EET)

Kahjuks ei tea, mis on Sinu arusaam tavadest. Eesti keeles on tava kirjutada isik põhinimi+lisanimi (isanimi, perekonnanimi, suguvõsanimi). Nii pööratakse ümber ungari nimed, väga palju ka tänapäevased vene, ukraina jms Nõukogude pärandiga nimed (tegelikult on ka nt ukraina ja vene keeles põhinimi esikohal). Nii ka hiina, korea, mongoli jt keeltes, kus see on teada - sest eesti tava on arvata automaatselt esikohal oleva nime põhinimeks.
Võid teha ka nii, nagu talitab inglise Viki - jätab nt korea ja mongoli keeles nende nimejärjekorra, aga hoiatab, et tegu on vastava rahva tavaga, kus perekonna- või isanimi on põhinime ees. Muidu tekib segadus. Castellum (arutelu) 18. november 2018, kell 17:39 (EET)
Mina pean tava all silmas seda, kuidas eestikeelsetes tekstides tavaliselt kirjutatakse. Korea nimedes on Vikipeedias pea kõikjal perekonnanimi eespool (v.a nende poksijate artiklid) ja ka väljaspool Vikipeediat ei leidnud ma praegu eestikeelseid tekste, kus oleks teistpidi. Nii et vaevalt on sellist tava, mille järgi kõigi keelte nimedes eesnimi ette tuleks tõsta.
Kirjutaja peaks muidugi teadma, kuidas isikule viidata, aga ma kahtlen, kas sellepärast on tarvis iga isikuartikli päisesse märkust. Mitmetes keeltes pole märkust. Aga praegu on küll segadus, kuna nende poksijate nimed on teisiti kirjutatud. Pikne 18. november 2018, kell 20:53 (EET)

Bibliograafiakirjete muutmine[muuda lähteteksti]

Oled muutnud valikuliselt venekeelseid bibliograafiakirjeid, asendades neis kasutatud venekeelseid lühendeid jne - näiteks siin ja siin. Minu arvates ei ole seda vaja teha. Venekeelsete (või üldse muukeelsete) allikate kasutajatele see abiks ei tule. Ursus scribens (arutelu) 5. mai 2019, kell 15:19 (EEST)


Tühjad read süntakielementide vahel (nt kategooriate ees, tabelite ja muude kastide ümber) ning tühikud loendi- ja pealkirjasüntaksis on parema loetavuse huvides. Neid ei peaks ära korjama. On hulk laialt kasutatavaid skripte ja muid tööriistu, mis vastupidi lisavad süntaksis sellistesse kohtadesse tühikuid ja tühje ridu.

Navigeerimismall, mille näiteks siin ringi tõstsid, käib vormistusreeglite järgi kategooriate ette. Veel samast muudatusest: artikkel ei peaks jääma ainult kohakuuluvusel põhinevasse teemakategooriasse "Kiel", vaid säilma peaks ka samaliigliste asjade kategooria ("Saksamaa linnad" või "Schleswig-Holsteini linnad"). Pikne 9. august 2019, kell 16:46 (EEST)

Ma täpsustan: "Saksamaa linnad" ja "Kiel" on erinevat tüüpi kategooriad, mis kuuluvad eri hierarhiatesse. Esimese kuuluvad või peaks kuuluma üht liiki asjad (linnad), teises on kohakuuluvuse alusel eri liiki asjad. Sellepärast ei asenda üks teist. Kui ei sobi, et ühes kategoorias on samanimeline alamkategooria ja artikkel, siis eemaldada tuleks selguse huvides ennem alamkategooria. Viimati oli sellest juttu näiteks siin. Vt näiteks, kuidas on saksa vikis asi lahendatud. Ma saan aru, et siin seal on kategoriseeritud nii kuidas juhtub ja see ajabki segadusse. Kui ma mõnes kohas parandan, siis palun ära paranda valeks tagasi.
Teiseks, mis puutub neisse tühikutesse ja reavahetustesse, siis sa oled vist küll ainuke, kes neid nii ulatuslikult ära korjab. Vähemasti kategooriate ja alaosapealkirjade ees on muidu enamvähem alati tühi rida. Mujal Vikipeedias on tühikute ja reavahetuste kasutus juhuslikum, aga et hea stiil järgi on eri süntaksielementide vahel veidike ruumi, see on jällegi üsna üldtunnustatud. Kui sa ei vaevu isegi mitte selgitama, miks nii pead tegema ning ka vastavale märkusele vaatamata järjekindlalt süntaksit halvemini loetavaks teed, siis võib jääda kergesti mulje, et sinu tegevus on pahatahtlik. Pikne 20. august 2019, kell 18:18 (EEST)
Kui nüüd vastaks tagantpoolt alustades. Vaadates, mille kallal Sa irised, tundub olevat Sinu tegevus pahatahtlik.
Tühikud - jah, mulle ei meeldi tühikud. Aga see on minu stiil. Ja mis paremast loetavusest - artikli enda pilt ei muutu? Niikaua kui see ei muutu, ei muutu ka ju loetavus halvemaks? Siis ei tohiks kirjutamise stiil ju olla probleem?
Kui Sul oli kavatsus, et "Saksamaa linnad" ja "Kiel" on erinevat tüüpi kategooriad, siis praegu pole see arusaadav. Kui üritus selgitada pole ilma lisaselgitusteloheta "Esimese kuuluvad või peaks kuuluma üht liiki asjad (linnad), teises on kohakuuluvuse alusel eri liiki asjad" arusaadav, on midagi kõvasti viltu. Tekst ja kategoriseerimine peavad olema arusaadavad! Siis tuleb kategooriate kirjeldamisega hakata tegelema - nt "Saksamaa asulad tüübikaupa", mille allkategooriad oleksid siis "Saksamaa linnad", "Saksamaa külad" vms.
Eriti totter näide on praegu "Lappeenranta" - selline artikkel räägib linnast, aga artikkel "Lappeenranta linn" ei räägi linnast...järsku tegeled millegi vajalikuga, nt selle sõlme lahtiharutamisega?
Ja mammutkategooriat "Saksamaa linnad" kui kohad pole mõtet teha, sest see on mahult hoomamatu. Varsti ei piisa enam liidumaa tasemestki, vaid neid tuleb juba kreisitasemel hakata kategoriseerima. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Castellum (arutelukaastöö) .
Minu kommentaar oli lähteteksti loetavuse kohta (see, mida näed redigeerimisaknas). Need tühikud ja tühjad read on süntaksielementide vahel selleks, et lähtetekstis oleks kergem orienteeruda. Kui üldiselt järgitakse teistsugust stiili, siis sa ei peaks enda stiili peale suruma. Või kui on nii, et loeb vaid see, kuidas artikkel pärast salvestamist välja näeb, siis ei tohiks sul olla ka põhjust tühikuid ja tühje ridu ära korjata.
Et kategooriad nagu "Asulad", "Linnad", "Saksamaa linnad", "Saksamaa asulad" ja "Brandenburgi linnad" ning "Saksamaa" ja "Brandenburg" on põhimõtteliselt erinevat laadi ja nõuavad erinevat lähenemist, peaks olema ilmne. Esimestes on üht tüüpi asjad (asulad), teistes on kohakuuluvuse alusel ka igasugused muud asjad peale asulate. Kui osa linnasid oma omaette kategooriates läbisegi igasugust muud tüüpi asjadega, siis kategooriad ei täida eesmärki koondada artikleid samaliigilistest asjadest (siin näites asulad). Kui see kõik tundub liiga keeruline, siis palun tegele muude asjadega. Nagu ülal mööndud, mõningane segadus on sellega, kas või kuidas need eri tüüpi kategooriad omavahel seotud peaks olema. Ma olen püüdnud jõudu mööda selgitada (ülal viide varasematele aruteludele) ja parandada.
Et artikkel "Lappeenranta linn" ei räägi linnast ei puutu kõnealustesse kategooriatesse. Minu meelest ka ei ole see lahendus üldse rahuldav. Neist pealkirjadest ja eraldi artiklitest (linna ja mittelinna kohta) on varasemates aruteludes korduvalt juttu olnud, aga kokkuleppele pole jõutud.
Et kategoorial "Saksamaa linnad" võivad olla liidumaadele vastavad alamkategooriad, selle vastu vast keegi ei vaidlegi. Kui paljude liikmetega kategooria on optimaalne ja millistel alamkategooriatel peaks olema praegu või tulevikus alamkategooriad, eks seda tuleb iga kategooria juures eraldi vaadata. Iseenesest ka paljude liikmetega kategooria (näiteks 200 ja enam artiklit) täidab eesmärki samaliigilisi asju koondada ja on sisukorra abil navigeerimiseks kasutatav. Pikne 27. august 2019, kell 17:15 (EEST)

Lossid-linnused[muuda lähteteksti]

Palun selgitada, mille järgi täpsemalt nimetasid 18 välismaa lossi ümber linnusteks. See ei tundu kuigi põhjendatud, kui ka saksa keeles kasutatakse nimetust Schloss ning ehitis on uusajal oluliselt ümber ehitatud (esindushooneks). Pikne 24. september 2019, kell 15:18 (EEST)

Sellepärast, et need on linnused. Täpselt nagu eesti keeleski, kasutatakse ka saksa keeles üsna tihti sõna Schloss valesti. Aga oluliselt vähem kui eesti keeles, minu nähtu järgi. Nii et saksakeelne sõnakasutus pole otseselt argument. Hakka ikka sellest pihta, kuidas on eesti keeles defineeritud nii linnust kui ka lossi.
Ka nt Tallinna linnust on üsna palju ehitatud ümber, osaliselt ka lossiks. Me ikka ütleme selle kohta linnus, sest see oli selle algne otstarve. Aga nt Rõngus on nii linnus kui ka loss ja seal need on erinevad ehitised (ehkki ka loss asub küll linnuse maa-alal).
Nt siin https://et.wikipedia.org/wiki/Guirschi_loss ei ole kindel, kas algsest linnusest on midagi selles kohas säilinud. Seega siin esialgu erinevad asjad. Ka siin https://et.wikipedia.org/wiki/Jann%C3%A9e_loss pole varasema linnuse säilimisest ümberehitatud lossis otseseid tõendeid.
Aga miks Sa üldse küsid? Kui Sa ei tea, mis on linnuse ja lossi vahe, miks Sa üldse tegeled teemaga? Pigem ürita kantseldada neid, kes sellesse teemasse lollusi kirjutavad...Castellum (arutelu) 24. september 2019, kell 15:41 (EEST)
Vaatasin küll enne küsimist igaks juhuks üle, mis on loss ja mis linnus, aga ei leidnud midagi, mis selgitaks veenvalt neid ümbernimetamisi. Ei ole ju ilmne, et lossiga on tegu ainult siis, kui algsest linnusest pole ümberehitamise järel midagi säilinud.
Toompea linnust nimetatakse tegelikult küll lossiks ja ma ei usu, et seda saab tingimata valeks pidada. Iseasi, et on mõeldav teha nii, et eraldi artiklid on linnusest (varasem kaitserajatis) ja lossist (nüüdsest hoonekompleksist) ning pealkirjad oleks siis vastavad.
Teise keele sõnakasutus pole küll tingimata määrav, aga kui pole ühene, kas nimetada ehitist eesti keeles varasema funktsiooni järgi eelkõige linnuseks või hilisema funktsiooni ja välisilme järgi pigem lossiks, siis ei pruugi olla paremaid kriteeriume. Pikne 24. september 2019, kell 16:37 (EEST)
Kui Sa ise asja ei jaga, siis on lihtsalt kirja teel küll väga raske "veenvalt" seletada. Nagu meil ühistu koosolekul nõudis üks mutt, et ma teeks talle viie minutiga selgeks soojustagastusega ventilatsiooni tööpõhimõtte ning kuidas on see seotud maja teiste tehnosüsteemide ja energiasäästuga...sellise küsimusepüstituse juures tõstsin küll käed üles...
Teiste keelte põhjal siduvaid järeldusi pole mõtet teha. Ka hollandi, prantsuse, saksa ja inglise keeles on terminite valet kasutamist. Nt inglise keeles pole olemas "castle"'i rahuldavat definitsiooni ja ega eesti keeleski ole olemas seda lõplikku...
Nende Belgia linnuste puhul on valik üsnagi lihtne. Kui on põhiliselt linnuselemendid, jääb linnus. Kui on märgataval määral lossielemente, aga põhiolemus on linnus, jääb linnusena, aga lisandub ka losside kategooriasse. Kui linnus pole väliselt enam tuvastatav (ma kahjuks ise ei saa kohale minna), jääb loss. Ja muidugi juba lossina ehitud...nii et kõike on.
Eestis polegi ühtegi linnust, mis oleks tervikuna ehitatud lossiks. Ainult jupikesi...ka Tallinna linnuses.
Aga see Tallinna linnuse jutt oli Sul hea mõte. Kuna Sul tundub olevat palju vaba aeg aja energiat, siis võta kätte ja kantselda neid lolle, kes suunavad 'Tallinna linnuse' 'Toompea lossi' peale, kes kirjutavad "ordukindlus" jms. Mina sellepärast omaaegu ei suutnud, et peaks kogu artikli tegema ümber. Aga Sina kirjuta nüüd kohe mitu artiklit sellest...vihjena ütlen, et losse on Tallinna linnuses vähemalt kolm...Jõudu! Castellum (arutelu) 24. september 2019, kell 17:37 (EEST)
Ma usun, et lühiselgitus või viide konkreetsele klassifikatsioonile vmt on ikkagi võimalik. Selle asemel, et alustada teiste asjatundmatuteks tembeldamisest.
Kui ütled, et valik on lihtne, siis kas tugined mingile arhitektuuriloolaste seas levinud konventsioonile selle kohta, kuidas ümberehitatud linnuseid tuleb nimetada? Mulle ei tundu üldse lihtne, kuidas otsustada selle üle, kas peamiselt on esindatud linnuseelemendid. Kust teised saavad seda kontrollida, kui nad ei taha olla lollid? Küsin ka sellepärast, et sinu varasemad omapärased teisaldamised pole eriti usaldust tekitanud. Pikne 24. september 2019, kell 18:24 (EEST)
Oeh, ma vist räägin reaalala inimesega..."konkreetsele klassifikatsioonile", "arhitektuuriloolaste seas levinud konventsioonile"...ei ole sellist asja. Arvan, et peamiselt selle pärast, et Eestis puudub selline nähtus nagu linnustest täielikult ümberehitatud loss. Nt Põltsamaa linnuse üks osa on konvendihoone, mis on ehitatud ümber lossiks. On seega Põltsamaa linnus ja Põltsamaa loss, aga need pole üks ja sama! Ehkki rahvas enamasti tarvitab neid suvaliselt segamini...
Kui Sulle ei tundu elementide analüüs lihtne, siis ära tegele sellega! Või siis õpi ära, aga see pole viie minuti selgitamise küsimus! Kui ei taha olla loll, on kaks viisi: 1) õpid asja ära; 2) ei tee suud lahti.
Veelkord, arhitektuurielementide analüüs on üldiselt päris korralikku visuaali nõudev tegevus. Mina seda Sulle kirja teel ei hakka tegema. Tekib mõni Vikipeedia üritus, võib koos pildimatejaliga võtta kas või näiteks needsamad Belgia linnused ette, et saada elementide jagunemisest aru. Mis aga usaldusse puutub, siis irisemine ja samal ajal asjast mittejagamine ei kasvata mingil juhul usaldust toimetaja vastu. Castellum (arutelu) 24. september 2019, kell 19:20 (EEST)
Üks asi on teha visuaalset analüüsi ja elemente ära tunda ning teine asi on, kas või mil määral lähtuda sellest asjade klassifitseerimisel või nimetamisel. Ma saan praegu aru, et sul on mingi oma nomenklatuur ja metoodika, mille järgi paned asjadele "õigeid" nimesid. Teiste lolliks nimetamine ei tee sind iseenesest selles asjas autoriteedeks. Muidu ka, Vikipeedias ei saa hästi tugineda kirjutaja autoriteedile, tuleb ikka viidata, arutada, selgitada jne.
Saksa vikis on loend, kuhu on märgitud eraldi ehitise tüüp. Seal pole küll samuti lõpuni selge, mille järgi on tüüp valitud, aga kuna seal vikis on vastava portaali juures ning loendite ja kategooriatega seoses liigitust korduvalt arutatud, siis ma usaldaksin pigem seda loendit.
Vaatasin nüüd need teisaldatud lossid ükshaaval üle. Saksa viki loendis on nende tüüp valdavalt Schloss, v.a. Bouilloni linnus ja Beerseli linnus. Mitmesse artiklisse oled ka ise kirjutanud, et linnus on osaliselt (või põhjalikult) lossiks ümber ehitatud. Paistab, et saksa vikis ollakse selles asjas üsna järjekindlad: kui on ümber ehitatud lossiks, siis ka nii liigitatakse. Ma ei näe põhjust, miks siin peaks teisiti tegema. Eriti arvestades, et on see on üsna üleüldine, mitte ainult ehitistesse puutuvalt, et lähtume eelkõige viimasest nimest või pealkirjast, tõstame eelkõige esile viimast funktsiooni jne. Kui ehitist saab varasema funktsiooni järgi pidada ka linnuseks, siis sellest saab artiklis rääkida, saab panna vastava kategooria.
Ma kavatsen teha vähemasti mõne lossi juures ettepaneku pealkiri taastada.
Ja muide, see et nimi ja tüüp mõne asja puhul kokku ei lange, ei tähenda tingimata et nimi on vale. Mõnd asja on lihtsalt tavaks teatud moel nimetada. Pikne 25. september 2019, kell 16:21 (EEST)
Taas soovitus - ära tegele asja, mille sisu Sa ei valda. Võta oma reaalia ette ja tegele sellega...No on ikka soovitus - võtta alusena saksa viki tabel. Kellad ja viled on muidugi uhked...kui mingil teisel vikil oleks veel uhkem tabel, siis võtad alusena selle või? Et ikka, kui on kindel liigitus ja rohkem lahtreid, ei siis see saa olla vale?
Võtame sellest tabelist kolm näidet:
https://de.wikipedia.org/wiki/Burg_Steen Kena keskaegne linnus, mis on küllaltki olulisel määral ehitatud ümber lossiks. Sakslastel on 'linnus'...
https://nl.wikipedia.org/wiki/Kasteel_van_de_hertogen_van_Brabant Kena (hilis-)keskaegne vesilinnus, mis on küllaltki olulisel määral ehitatud ümber lossiks. Sakslastel on 'loss'...
https://nl.wikipedia.org/wiki/Kruikenburg Kena (hilis-)keskaegne vesilinnus, mis on põhjalikult ja suurel määral ehitatud ümber lossiks. Sakslastel on 'linnus'...
See reaalia-inimeste koostatud tabel lekib lähemal vaatamisel nagu sõel...ja ikka tahaks veel võtta saksa viki aluseks? Taas lihtsalt sellepärast, et neil on ilus tabel? Järjekindlust on selles tabelis küll kõige vähem...
Aga miks üldse saksa viki? Võtaks Belgia puhul ehk hollandi viki? Ehk on neil ka mõni tabel? Aga kui hakkad süvenema, siis 'kasteel', 'burcht' ja 'slot' esinevad taas kohati üsnagi meelevaldselt...ja on kohati sünonüümidki...
Tabeli-inimesele teadmiseks, et kõnealuste terminite sisu ja ulatus erinebki keeleti suuresti. Nt 'castle' definitsiooni üle on inglise keeles vaidlus, mille oluline osa praktiliselt omab vähe tähtsust eesti keele 'linnuse'-definitsiooni arutelul. Nt need ehitised, mille kohta eesti igapäevapruuk ütleb 'loss', ei kvalifitseeruks enamikes Lääne-Euroopa maades lossideks. Pigem oleksid 'villad'; nt prantsuse keeles on valik veelgi laiem.
Seega taas üsnagi universaalne tõdemus - samal sõnal on eri kultuuriruumides pisut erinevam tähendus ja ulatus. Tasuks jätta meelde...
Ehitiste puhul nimetamine on tõesti selline, et üldiselt kasutatakse kas algset või viimast nime. Linnuste puhul on seni kasutatud algset nime. Kui võtta viimane nimi, siis pole meil Eestis ju ühtegi linnust - see, mida keskajal ehitati linnusena, ei oma neist enam ükski ehitis sama funktsiooni. Ei saaks olla Põltsamaa linnust, seda linnusena kasutati seda viimati ilmselt 17. sajandil...selline äraspidi loogika siis?
OK, selle 'põhjalikult ümbeehitatust' võtan 'põhjaliku' maha. Las jääb ümberehitamise fakt, mahtu ei hakka määrama.
Veelkord soovitus - tegele asjaga, mida jagad. Praegu peab Sulle seletama asju, mida omaaegu pidi juba I kursuse tudeng teadma. Edaspidi ei võinud eksida...aga see käis ikkagi visuaali põhjal, ilma piltideta Sinust kastelloloogi kasvata...veelkord, mingil Vikipeedia üritusel võib ju piltide najal seda analüüsi teha...
Aga kui Sa siin mingi isikliku solvumise pärast ristisõda pead, lase käia. Castellum (arutelu) 25. september 2019, kell 17:31 (EEST)
Miks need mõned üksikud ümberehitatud linnused ei ole saksa viki loendis lossiks märgitud, seda ma ei tea. Aga nagu öeldud, üldiselt on seal sellisel puhul tegu lossidega. Nojah, kuna hollandi, prantsuse ja inglise keeles nimetatakse losse ja linnused sagedamini sama sõnaga, kui mitte enamasti, siis on nendes keeltes materjalidest ka losside ja linnuste eristusele raskem tuge leida. Veel, nagu öeldud, saksa vikis on veel vastav portaal ja projekt, mille liikmed on liigituse küsimust aastate jooksul mõned korrad arutanud. Ka sellepärast võib pidada seal tehtut üldjoontes usaldusväärsemaks kui siin vikis ühe kasutaja omapäraseid parandusi.
Eestis on ju hulk linnuseid, mis on jäänud varemetesse või mida pole lossiks ümber ehitatud. Ma ei tea, mis "äraspidise loogika" sa tuletasid ja mis sel eelneva jutuga pistmist on.
Ma ei pea ristisõda. Mul tekkis lihtsalt küsimus seoses teisaldamistega. Kuna sa enda tegevuse selgituseks eriti millegi muuga välja pole tulnud, kui et sina tead, kuidas asjad on ja teised on asjatundmatud, siis ma pean vist lihtsalt nentima, et tulevikus sinust eriti abi ei ole nende artiklite pealkirjade üle otsustamisel. Pikne 25. september 2019, kell 19:06 (EEST)