Jaan Grünberg: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 57. rida: | 57. rida: | ||
[[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] |
[[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] |
||
[[Kategooria:Kõrgema Kunstikooli Pallas õppejõud]] |
[[Kategooria:Kõrgema Kunstikooli Pallas õppejõud]] |
||
[[Kategooria:Kõrgema Kunstikooli Pallas vilistlased]] |
|||
[[Kategooria:Eestlased Rootsis]] |
[[Kategooria:Eestlased Rootsis]] |
||
[[Kategooria:Sündinud 1889]] |
[[Kategooria:Sündinud 1889]] |
||
Redaktsioon: 13. oktoober 2014, kell 01:31
| Jaan Grünberg | |
|---|---|
| Sündinud |
11. aprill 1889 Rannu |
| Surnud |
12. märts 1969 Uppsala, Rootsi |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | Pallas |
| Tegevusala | maalikunstnik ja graafik |
Jaan Grünberg (ka Grüünberg 11. aprill 1889 Rannu – 12. märts 1969 Uppsala, Rootsi) oli eesti maalikunstnik ja graafik.
Elukäik
Jaan Grünberg oli pärit Rannu vallast põllumehe perekonnast. Üldhariduse omandas ta Tartus alg- ja linnakoolis. Isa surma tõttu tuli tal õpingud 1904. aastal lõpetada ning asuda tööle. Grünberg töötas trükiladujana K. Söödi trükikojas ning metallpärgade kujundajana, õppides töö kõrval Kristjan Raua stuudios joonistamist ja maalimist.
Pärast Vabadussõjas osalemist alustas 1920. aastal õpinguid Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Konrad Mäe õpilasena, tema surma järel 1925 jätkas Ado Vabbe juures. 1926. aastal pärast kooli lõpetamist sõitis Grünberg kooli stipendiumiga Prantsusmaale, kus külastas koos oma lähedase sõbra Eduard Wiiraltiga Itaaliat. Prantsusmaale jäi ta kuni 1933. aastani, mil naasis kodumaale, kus oli konkursil osaledes saanud abiõppejõu koha Pallases. Ametisse valiti vaid aastaks, kuid 1935. aastal õnnestus Grünbergil asuda koos Hando Mugastoga graafikaõppejõu kohale.
1937 siirdus Grünberg koos abikaasa ja väikese tütrega taas Pariisi, kuhu jäi 1939. aastani. Pariisi elades võttis ta aktiivselt osa nii kodu- kui välismaistest kunstinäitustest. II maailmasõja puhkedes pidi Grünberg välismaalasena Prantsusmaalt lahkuma ning koos Wiiraltiga tulid nad tagasi Eestisse. Mõlemad asusid elama Tallinna ning astusid Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu liikmeks. 1943. aastal tabas Jaan Grünbergi ajuinsult, mille tagajärjel kaotas kunstnik ühest silmast nägemise ning vasak käsi jäi osaliselt halvatuks.
1944. aastal põgenes perekond Rootsi, kus nad elasid Põhja-Rootsis Bollnäsis ning 1957 kolisid Uppsalasse, kus kunstnik 12 aastat hiljem suri.
Looming
Jaan Grünbergi looming koosneb peamiselt impressionistlikus laadis maalitud maastiku- ja lillemaalidest.[1]
Tema esimese Pariisi perioodi looming on peaaegu tundmatu. Naasnud Tartusse hakkas teda eelkõige huvitama maastikumaal, haruldasemad olid natüürmordid ja aktimaalid. 1930-ndatel kujunes ta Eesti kunstipildis arvestatavaks maastikumaalijaks. 1930-ndate teisel poolel taas Prantsusmaal viibides muutus kunstniku palett heledamaks ja käsitluslaad impressionistlikumaks.[2] Eelistatuimaks tehnikaks sai kunstnikule monotüüpia. Jaan Grünberg saavutas selles tehnikas märkimisväärse meisterlikkuse, mida märgati ka Pariisi kunstigaleriides.[2]
Naasnud sõjaaegsesse Eestissse muutus kunstniku värvikooslus raskepärasemaks ning muutus ajastu ängist mõjutatuna kohati lausa monokroomseks.[2] Äreva aja ja haiguste tõttu, millega kaasnesid nägemishäired, lõi kunstnik viimastel kodumaa aastatel vaid üksikuid teoseid.[2]
Rootsis oli tema loominguks peamiselt väikesemõõdulised õlimaalid, enamasti fantastilised värviimpressioonid looduse motiividel tumerohelistes, sinistes, oranžides ja punastes värvides. Omaette peatükina tõusevad kunstniku hilisloomingus esile tugeva emotsionaalse laenguga nägemuslikud kompositsioonid.[2]
Teosed
Viited
Allikas
- Eha Ratnik, Jaan Grünberg, näituse kataloog, Tartu, 1981
- Kersti Koll, Värvidesse kätketud tundlikkus, Sirp, 14.05.1999
- Jaan Grünberg Eesti biograafilises andmebaasis ISIK