1994. aasta taliolümpiamängud: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
EmausBot (arutelu | kaastöö)
EmausBot (arutelu | kaastöö)
139. rida: 139. rida:
[[it:XVII Giochi olimpici invernali]]
[[it:XVII Giochi olimpici invernali]]
[[he:אולימפיאדת לילהאמר (1994)]]
[[he:אולימפיאדת לילהאמר (1994)]]
[[kk:Қысқы Олимпиадалық Ойындар 1994]]
[[kk:1994 Қысқы Олимпиада ойындары]]
[[ky:Лиллехаммер 1994]]
[[ky:Лиллехаммер 1994]]
[[la:1994 Olympia Hiemalia]]
[[la:1994 Olympia Hiemalia]]

Redaktsioon: 23. august 2012, kell 13:04

1994. aasta taliolümpiamängud olid XVII taliolümpiamängud, mis toimusid 12. veebruarist 27. veebruarini 1994 Norras Lillehammeris.

Olümpialinn

Olümpialinnaks kinnitati Lillehammer ROK-i 94. istungil Sŏulis 15. septembril 1988. Viimases hääletusvoorus võitis Lillehammer Östersundi (Rootsi) häältega 45:39. Veel kandideerisid Anchorage (USA) ja Sofia (Bulgaaria).

Võistluspaigad

Olympiapark Lysgårdsbakken (avamine, suusahüpped); Olympiapark / Birkebeineren Skistadion (laske- ja murdmaasuusatamine); Olympiapark Stampesletta Håkons Hall (jäähoki) ja Kristins Hall (jäähoki harjutusväljak); Kanthaugen Freestyleanlegg (vigursuusatamine); Øyer Olympiske Alpinanlegg Hafjell (mäesuusatamise slaalom); Ringebu Olympiske Alpinenlegg Kvitfjäll (mäesuusatamise kiirlaskumine ja ülisuurslaalom); Hamar Olympiahall Vikingskipet (kiiruisutamine); Hamar OL-Amfi Nordlyshallen (iluuisutamine, lühirajauisutamine); Hunderfossen Olympiske Bob- og Akebane (kelgutamine, bobisõit); Gjøik Olympiske Fjellhall (jäähoki).

Avatseremoonia

Võistluste patroon oli Norra kuningas: 1988–1991 Olav V, 1991–1994 Harald V.
Korralduskomitee president oli 1988–1989 Ole Sjetne, 1989–1994 Gerhard Heiberg.
Olümpiamängud avas kuningas Harald V.
Olümpiatule tõid staadionile kiiruisutamise olümpiavõitja 1948 Reidar Liaklev, murdmaasuusatamise olümpiavõitja 1984 Brit Pettersen, pime suusataja Cathrine Nottingsnes ja suusahüppaja Stein Gruben, kes sooritas uuendusena avamisel Lysgårdsbakkeni suurelt trampliinilt suusahüppe tõrvikuga.
Olümpiatule süütas Norra kroonprints Håkon Magnus.
Olümpiavande andis murdmaasuusataja Vegard Ulvang.
Kohtunikevande andis Kari Køringen.

Riigid ja sportlased

Osales 67 riiki 1737 sportlasega, neist 520 naist.

Suurima võistkonnaga oli USA: 154 sportlast.

Ühe sportlasega osalesid Bermuuda, Fidži, Brasiilia, Iisrael, Kõrgõzstan, Küpros, Luksemburg, Mehhiko, Mongoolia, Portugal, San Marino, Senegal ja Türgi.

Esimest korda osalesid olümpial Armeenia, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia, Iisrael, Kasahstan, Kõrgõzstan, Moldova, Samoa, Slovakkia, Trinidad ja Tobago, Tšehhi, Ukraina, Usbekistan, Valgevene ja Venemaa.

Varia

Oli kaks olümpiatuld. Üks neist süüdati Kreekas Olümpias 16. jaanuaril 1994, teise aga süütas Norras Morgedalis 27. novembril 1993 rahvusmuuseumi direktor Olav Bekken. Olümpiatuled kohtusid Lillehammeris 12. veebruaril 1994.

Olümpiatõrvik oli Paul J. Kahrsi arhitektibüroo disainitud 1,5 m kõrgune tõrvik Peer, mis valmistati metallist ja kasest.

Olümpiahümn oli S. Samarase ja K. Palamase loodud ROK-i ametlik olümpiahümn.

Olümpialipp oli Oslolt 1952 ROK-ile kingitud ametlik olümpialipp.

Olümpiaembleem oli virmalisi ja lumesadu kujutav sinivalge embleem tekstiga 'Lillehammer '94' ja olümpiarõngad.

Olümpiamaskotid olid viikingiteaegselt riietatud kuninglikud lapsed Kristin ja Håkon, keda esindasid 16 Norra eri paikadest pärit last. Maskotid kavandasid Janvier Ramirez Campuzano idee põhjal Kari ja Werner Grossmann.

Olümpiasümbolid olid Sarah Rosenbaumi joonistused suusatamist kujutava Rødøy 4000 aastat vana kaljumaali põhjal.

Olümpiamündid: neli kuldmünti 1992–1994 nominaalhinnaga 2880 Norra krooni, mille reversil oli kujutatud kuningas Olav V, muinassuusataja ja kuningas Harald V, aversil iidne suusataja birkebeiner, Telemarkist pärit suusataja ja Roald Amundsen. kunstnikud olid O. Hansen, I.A. Rise, G. Nasilowska, J. Haukland ja T. Boncza-Ozdowski. Kuus kahest hõberahast koosnevat sarja 1992-1994 nominaalhinnaga 50-100 Norra krooni talispordialadest, kunstnikud I.A. Rise ja T. Lindrupsen.

Olümpiamargid: 22 marki 1988-1994, kunstnikud Bruno Oldani ja Knut Løkke-Sørensen, lisaks 5 4-margilist seeriat olümpiavõitjatest.

Spordialad

Mitteametlik paremusjärjestus

Medaleid jagati välja 61 komplekti.

KohtRiikKuldHõbePronks4.5.6.Punkte
1. Norra10115736178
2. Venemaa1194675175
3. Saksamaa978548161
4. Itaalia757454128
5. Kanada36445392
6. USA64225288
7. Austria23553271,5
8. Šveits34212359
9. Lõuna-Korea41112145
10. Jaapan12224544
11. Soome1533444
12. Prantsusmaa1434542,5
13. Rootsi2122332
14. Hiina1251131
15. Holland132329
16. Kasahstan121121
17. Valgevene23221
18. Ukraina111218
19. Sloveenia3116
20. Suurbritannia211114
21. Usbekistan17
22. Austraalia115
23. Eesti115
 Luksemburg115
25. Tšehhi215
26. Poola12
27. Slovakkia22
28. Rumeenia11

Prantsusmaa ja Austria jagasid meeste kiirlaskumises 6.–7. kohta.

Välislink