Astangu tunnellaod

Astangu tunnellaod on Venemaa keisririigi Läänemere laevastiku tunnelitena ehitatud laskemoonalaod Tallinnas Haabersti linnaosas Astangu asumis Mäeküla klindis.

Nimetus[muuda | muuda lähteteksti]

Üldiselt teatakse neid ladusid "Astangu tunnelitena". Tunnelladude lähiümbruses on ka 1940. aastatel rajatud Mereväe laskemoonaladu nr 685. Üldiselt ei eristata Vene keisririigi ja Nõukogude ajal rajatud ladusid ning ühiselt teatakse neid ladusid "Astangu laskemoonaladudena".

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Algselt plaaniti Vene mereväe Peeter Suure Sadama ja Peeter Suure merekindluse peapositsiooni Tallinna mererinde pealaskemoonaladudena ehitada välja kuni 39 U-kujulist tunnelladu. Hiljem otsustati neid teha 15, taas vähendati ehitusmahtu 1916. aasta lõpul. Peeter Suure Merekindluse Maarinde lahingumoonalaod asusid Männikul.

Lõpuks hakati ehitama kuut U-kujulist tunnelladu. Neist said enam-vähem toorehitisena valmis kaks esimest. 1918. a veebruaris, Punakaardi pagemisel Tallinnast lasti tunnelid 1, 2, 3, 5 ja 6 osaliselt õhku.

1945. aastal üritati neid uuesti võtta laskemoonalaona kasutusele, kuid juba järgmisel aastal jäeti ehitus kõrge maksumuse tõttu pooleli. Pärast Teist maailmasõda ehitati tunnelite nr 1 ja 3 ette betoonist kaarjate külgkoridoridega sissepääsuehitised, betoneeriti tunnelite lagi ja põrandad.

Tänapäev[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeval on need on jäetud maha ning on osaliselt varisenud sisse, kuid on enamuses võetud arvele ehitismälestisena (mälestis nr 8721) kui oluline osa Peeter Suure merekindlusest ja tähelepanuväärne rajatis Eesti ehitusajaloos.^[1]