Andid
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
.jpg)
Andid (inglise Andes) on mäestik Lõuna-Ameerikas. Mäestiku ahelikud kulgevad piki mandri läänerannikut ligikaudu 7000 km pikkuselt, läbides Panamat, Ecuadori, Kolumbiat, Boliiviat, Peruud, Tšiilit ja Argentiinat.
Andide kõrgeim tipp on Aconcagua – 6959 m.
Andid on maailma pikim mäestik. Andide kõrgeim tipp on Aconcagua ning seal on veel palju tippe, mille kõrgus on üle 6000 m (nt. Ojos del Salado, Illampu, Jerupaja). Andid on noor alpikurrutusse kuuluv mäestik, kus on palju tegutsevaid vulkaane ning seal toimub sagedasti maavärinaid. See koosneb mitmest lõuna-põhja suunalisest mäeahelikust. Selle järgi jagatakse Andid Põhja, Kesk- , Lõuna- ja Patagoonia Andideks, mida eraldavad kiltmaad või orud. Enamikku Andide nõlvu katab mets, kiltmaadel laiuvad pool- ja mägikõrb, orgudes on kultuurmaistu. Colombias jagunevad Andid nelja ahelikku. Sierra Nevada de Santa Marta asub maa põhjaservas, kus asuvad ka Colombia kõrgemad mäed. Lõunapool asuvad Ida-, Kesk-, ja Lääneahelik, mis on paralleelsed põhja-lõuna suunaga ahelikud. Selle piirkonna ahelike kõrgemad mäed asuvad Keskahelikus, kompaktses mägedegrupis, mida kutsutakse Sierra Nevada del Cocuy. Paljud Colombia tipud on eraldatud vulkaanid ja seega ka kergesti ligipääsetavad Kesk-Andid - Peruus on kõrged, astanguliste graniittippudega mäed, mis kerkivad jäiste ribide ja segipaisatud liustike kohale. Lumi ja jää ribidel on sageli ilusaks "kujundatud", moodustades suuri ja keerulisi garniise. Peruu Andid on jagunenud mitmeteks ahelikeks nendest populaarsemad on (mägironijate hulgas) Cordillera lanca ja Cordillera Huayhuash. Tšiili pikk ookeani kallas on ääristatud üpriski madalate rannikumägedega. Paljud seal olevatest mägedest on vulkaanid ja vähemalt viiskümmend neist on aktiivsed.
[muuda]
Andid on tekkinud ookeanilise laama sukeldumisel mandrilise laama alla.
[muuda]
Andides leidub hulganisti maavarasid (nt. vaske, tina, hõbedat, kulda). Andide orgudes on võimalik kasvatada põhimõtteliselt kõike (nt. sealt on pärit kartul). Kuna Andid on väga suure ulatusega pinnavorm, siis on seal kliima eri kohtades erinev. Andide lääneosa on väga kuiv, seal asub üks maailma kuivemaid kohti - Atacama kõrb. Vaikse ookeani pool asuvates nõlvades sajab hulganisti. Andides elasid enne eurooplaste Ameerikasse saabumist olid Andid kodupaigaks inkadele. Transport on raskendatud eriti lõuna pool, kus ulatuvad mäed rannikuni ja muudavad maismaad mööda edasiliikumise võimatuks. Päris lõunasse minemiseks tuleb kasutada meretransporti või põigata korraks Argentiinasse. Hulk asulaid paikneb kõrgemal kui 3000 m. Üldiselt on asutus koondunud orgudesse ja kiltmaadele. Andid on meelepärane koht mägironijatele.
