Piimhape

Allikas: Vikipeedia
L(+)-piimhape.

Piimhape ehk 2-hüdroksüpropaanhape (inglise lactic acid) on üks karboksüülhapetest, mis omab olulist tähtsust mitmetes biokeemilistes protsessides. Piimhappe keemiline valem on CH3CH(OH)COOH ja molekulivalem C3H6O3.

Piimhape tekib lihaste tööl ilma hapniku juurdepääsuta (hapnikuvaeguses), piima, kurkide ja kapsaste hapnemisel ja piimasuhkru (laktoosi) käärimisel.

Piimhappe sisaldus on piima kvaliteedi näitaja.

Polüpiimhape (PLA) on biodegradeeruv polümeer, millest valmistatakse looduslikult lagunevaid kilekotte jm.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Piimhappe keemiat[muuda | redigeeri lähteteksti]

Piimhappe molekulis on hüdroksüülrühm -OH karboksüülrühma -COOH kõrval, s.t. tegu on alfa-hüdroksüülhappega. Selle tõttu on piimhappest moodustuv laktaatioon CH3CH(OH)COO- intramolekulaarse vesiniksideme poolt stabiliseeritud, mis suurendab piimhappe happesust (pKa=3,86). Piimhappe molekul on kiraalne ja esineb kahe optilise isomeerina: L(+)-piimhape ehk S-piimhape ja selle peelelisomeer D(-)-piimhape ehk R-piimhape. Nende isomeeride segu on DL-piimhape.

DL-piimhape on vedelik (sulamistemperatuur 16,8°C), mis seguneb vee ja etanooliga. D-piimhape ja L-piimhape sulavad 53°C.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]