Keefir
Keefir ehk kefiir on täis- või poolkooritud piim, mida on kääritatud mitme bakteriliigi ja pärmiga. Hapuka maitsega keefir on pisut gaasiline ja selles leidub vähesel määral (tavaliselt 1-2%) alkoholi[1].
Sisukord |
Valmistamine [muuda]
Keefiri valmistamiseks on vajalik piima pastöriseerimine ja jahutamine. Hiljem lisatakse keefiriseen ehk juuretis ning sobivas soojuses toimubki hapnemine. Keefiri valmistatakse lehma-, kaameli-, kitse- või lambapiimast.
Keefiriseene moodustavad kääritavad pärmid (Saccharomyces kefir ja Candida kefir) ning bakterid (Lactobacillus caucasicus, Lactobacillus casei, Lactococcus lactis subsp lactis ja Streptococcus diacetilactis). Bakterid toodavad piimhapet, mis annab keefirile sellele iseloomuliku maitse. Pärm teisendab laktoosi süsihappegaasi ja alkoholi seguks. Alkoholi kogus keefiris ning toote paksus ja viskoossus sõltuvad kääritamise pikkusest[1].
Toime [muuda]
Keefiri tarbimine põhjustab allergiat oluliselt vähem kui piim, kuna hapnemise käigus kalgenduvad piimavalgud, mis enne joogi lõplikku valmimist mikroorganismide ensüümide poolt juba osaliselt lõhustatakse. Et tegemist on happelise joogiga (keefiri pH jääb vahemikku 4,2-4,6), siis on joogil seedenäärmete tegevust ergutav toime, mis mõjub positiivselt neile, kes kannatavad mao alahappesuse all.
Ajalugu [muuda]
Väidetavalt pärineb keefir Elbruse jalamil asuvast mägikülast. Palju aastaid osati keefirit valmistada ainult Osseetias ja Karabahhias. Legendi järgi andis keefiriseened mägilastele prohvet Muhamed[2].
Vaata ka [muuda]
Välislingid [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Keefir |
Viited [muuda]
- ↑ 1,0 1,1 Maailma toiduainete etsüklopeedia, Tea, 2006
- ↑ http://www.maag.ee/maag-piimatostus/kasulikku-infot-piimast-ja-toodetest/pett-ja-keefir/keefir
