Helene Vannari
| Helene Vannari | |
|---|---|
 Helene Vannari (2013) | |
| Sünniaeg | 20. märts 1948 |
| Sünnikoht | Kilingi-Nõmme |
| Surmaaeg | 16. märts 2022 (73-aastaselt) |
| Surmakoht | Tallinn |
| Amet | näitleja |
| Tegev | 1970 – 2022 |
Helene Vannari (aastast 1969 Helene Pillak; 20. märts 1948 Kilingi-Nõmme – 16. märts 2022 Tallinn)[1] oli Eesti näitleja.
Ta lõpetas 1966. aastal Tartu 1. Töölisnoorte Keskkooli ja 1970. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri IV lennu.
Vannari suunati pärast lavakooli lõpetamist Ugala teatrisse, kus ta töötas näitlejana aastatel 1970–1974. Vannari lahkus Ugalast, kuna teatri toonane repertuaar ei pakkunud noorele näitlejale piisavalt motiveerivat rakendust. Pärast tütre Annaliisa sündi suundus ta 1976. aastast tööle töötas Tallinna Linnateatrisse. Näitlejakoha sai Vannari linnateatris siiski alles pärast seda, kui oli ühe hooaja töötanud inspitsindina, sest peanäitejuht Kalju Komissarov ei olnud Vannari rolle Ugalas näinud ning soovis olla kindel, et Vannari erialased oskused näitlejatööks on piisavad. Tallinna Linnateater jäi Vannari koduteatriks kuni surmani.
Lisaks koduteatrile oli Helene Vannari oodatud külalisnäitleja projektiteatrites, aga ka näiteks Endla teatris. Ta mängis arvukates telelavastustes ja -sarjades, osales Eesti Raadio "Meelejahutajas" ning mängis filmides.
Rollid Ugala teatris[muuda | muuda lähteteksti]
- Lucia Petrella – Eduardo De Filippo "Komöödia kool", 1970
- Miina – August Kitzberg/Ardi Liives "Püve Peetri riukad", 1971
- Valentina – Mihhail Roštšin "Valentin ja Valentina", 1972
- Tom Canty – Mark Twain/A. Jakovlev "Prints ja kerjus", 1972
Rollid Linnateatri lavastustes[muuda | muuda lähteteksti]
- Vangi naine – Rein Saluri "Kes ma olen?", 1977
- Clea – Guilherme Figueiredo "Rebane ja viinamarjad", 1978
- Õnneseen – Walt Disney/Harri Vasar/Kalju Komissarov "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi", 1979
- Hazel – Eugene O'Neill "Elektra saatus on lein", 1981
- Martirio – Federico Garcia Lorca "Bernarda Alba maja", 1982
- Virginie – Yves Jamiaque "Härra Amilcar", 1983
- Missis Paige – William Shakespeare "Windsori lõbusad naised", 1984
- Reet – Paul Kuusberg/Kalju Komissarov "Meie juhtum", 1985
- Eit – Vladislav Koržets "Tühivaim", 1986
- Armuline proua – Jean Genet "Toatüdrukud", 1988
- Maali – Hugo Raudsepp/Mati Unt "Vedelvorst", 1989
- Eugenia – Sławomir Mrożek "Tango", 1989
- Jacqueline – Moliere "Arst vastu tahtmist", 1990
- Proua Kuusik – Anton Hansen Tammsaare/Mati Unt "Priius – kallis anne", 1991
- Amm – William Shakespeare "Romeo ja Julia", 1992
- Proua Pernelle – Moliere "Tartuffe", 1993
- Valerie von Kant – Rainer Werner Fassbinder "Petra von Kanti kibedad pisarad", 1994
- Laia Viiu – Anton Hansen Tammsaare/Illar Mõttus "Kaks paari ja üksainus", 1995
- Donnazza – Dario Fo "Elizabeth – naine juhuse tahtel", 1996
- Kass Madrusson – Eduard Uspenski/Peeter Tammearu "Onu Teodor, kass ja koer", 1998
- Mrs. Hudson – Arthur Conan Doyle "Sherlock Holmes ja doktor Watson", 1998
- Betty – Gill Adams "Hall mees", 1999
- Humee – Jaan Tätte "Sild", 2000
- Kate Osbourne – Martin McDonagh "Inishmaani igerik", 2000
- Kõrtsi perenaine – Alexandre Dumas/Elmo Nüganen "Musketärid, kakskümmend aastat hiljem", 2001
- Roheliste rullidega kodanik – Datia Ben-Dor "Kuningas Arhispektrum Hüpotetikus Esimese langus ja tõus", 2001
- Proua Stöhr – Thomas Mann/Madis Kõiv "Võlumägi", 2001
- Ariane Clarence – Claude Magnier "Vaene kunstnik!", 2003
- Mammi Hawkins – Evelyn Waugh/Triin Sinissaar "Sebastian", 2004
- Proua Malmberg – Anton Hansen Tammsaare/Elmo Nüganen "Tõde ja õigus. Teine osa", 2005
- Vargamäe Mari – Anton Hansen Tammsaare/Elmo Nüganen "Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.", 2006
- Vanatädi Ernestine – S. Vegesack / K. Moppel / K. Laumets, "Balti tragöödia", 2021
- Kiilaspea – P. O. Enquist, "Vihmausside elust", 2019
- Genevieve Marduk – A. Baker, "John", 2018
- Sotsiaaltöötaja – P. Piik, "Miljoni vaade”, 2018
- Kõige vanem naine – J.-L. Lagarce, "Olin kodus ja ootasin, et vihma hakkaks sadama", 2016
- Felicity – M. Cristofer, "See hetk", lavastaja A. Kõrve, esietendus 2016
- Maag – Ernest Hemingway, "Vanamees ja meri", lavastaja M. Helde, esietendus 2015
- Olga – William Boyd, "Igatsus", lavastaja Elmo Nüganen, esietendus 2014
- Proua Pärapool – K. Campbell, "Skangpoomijad", lavastaja Andrus Vaarik, esietendus 2013
- Evelyn Thomas – D. Hare, "Amy seisukoht", lavastaja M. Kiselov, esietendus 2011
- Anna – M. Frisch, "Härra Biedermann ja tulesüütajad", lavastaja K. Üksküla, esietendus 2010
- Osatäitja – A. Valdes / A. Lamp, "Keskööpäike", lavastaja Anu Lamp, esietendus 2010
- Ema – J. L. Lagarce, "Meie, kangelased", lavastaja Elmo Nüganen, esietendus 2009
Rollid mujal[muuda | muuda lähteteksti]
- Pat – Michael Frayn "Siin", Eesti Draamateater, 1997
- Proua Schneider - Joseph Kander/Fred Ebb "Cabaret", Vanalinnastuudio, 2003
- Vanaema – August Kitzberg "Libahunt", Randlane, 2004
- Ally – Neil Simon "Päikesepoisid", Rändteater, 2004
- Teine lesknaine 2, ema, produtsent – Urmas Vadi "Georg", Smithbridge Productions, 2005
- Mamma – Triin Sinissaar "Soolaev", Pärimusteater "Loomine", 2005
- Rosie – John Patrick "Opal otsib meest", Vana Baskini Teater, 2008
- "Jääaeg 4" – andis hääle laiskloom Sid'i vanaemale, 2012
- Esinenud Eesti Raadio meelelahutussaadetes ja kuuldemängudes, filmides "Rahu tänav" (Tallinnfilm 1991), "Minu Leninid" (Faama Film 1997) ja "Nimed marmortahvlil" (Taska Film 2002), telelavastuses "Üle linna Vinski" (1983) ning teleseriaalides "Onu Tik-Taki seiklused" (Teleteater 1981), "Õnnelik lõpp" (Teleteater 1987), "Wikmani poisid" (Teleteater 1995), "Internetivanaema" (ETV 1999) ja "ENSV" (Aino Kessner, ETV 2010–2019).
- Kättemaksukontor
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1990 Eesti Teatriliidu naispeaosatäitja auhind
- 1999 Raadioteatri näitlejaauhind
- 2004 Valgetähe IV klassi teenetemärk[2]
- 2009 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale naispeaosatäitjale ("Minu tädi" - Grace)
- 2010 Parima naiskõrvalosatäitja preemia rolli eest lavastuses "Keskööpäike" Balti Teatri Festivalil
- 2011 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima naiskõrvalosa eest (rollid lavastustes "Keskööpäike" ning "Härra Biedermann ja tulesüütajad")
- 2011 Eesti Teatriliidu naiskõrvalosatäitja auhind (roll lavastuses "Keskööpäike")
- 2012 Espaki näitlejapreemia
- 2017 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima naiskõrvalosa eest (rollid lavastustes "See hetk" ja "Olin kodus ja ootasin, et vihma hakkaks sadama")
- 2021 Oskar Lutsu huumoripreemia
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema abikaasa oli endine näitleja Peep Pillak, nende tütar on ooperilaulja Annaliisa Pillak.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Suri näitleja Helene Vannari". err.ee. ERR. 16. märts 2022, 13:10. Vaadatud 16. märtsil 2022.
Meie hulgast lahkus kolmapäeval 73-aastasena näitleja Helene Vannari.
- ↑ "Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 4426". Originaali arhiivikoopia seisuga 16.01.2021.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Helene Vannari linnateatri kodulehel