Tali vald
Tali vald oli omavalitsusüksus Pärnumaal enne ühinemist Saarde vallaga 16. oktoobril 2005.
Sisukord |
Noppeid ajaloost [muuda]
Põhjasõja tulemusena kuulusid Eesti- ja Liivimaa Vene impeeriumile. 1724. aasta adramaarevisjoni materjalidest võib lugeda, et Tali on hajatalu[1]. Laiksaare karjamõis eraldati 1724. ja 1731. aasta vahel Kilingi mõisast ning see hakkas tegutsema iseseisva mõisana[1]. 1731. aasta revisjonis on mõisa omanikuks märgitud Carl Ernst Wolffeldt, kes oli ka Voltveti mõisa omanik[1]. 1752 Laiksaare riigistati ning renditi välja aja jooksul vahetunud eraisikutele[1].
1862. aastal hakkas tegutsema Tali vallakohus, mille eesistuja oli Tiit Kartau ning kaasistujad Mats Teearu ja Peet Kartau[1]. 1866. aasta vallaseadus suurendas tunduvalt talurahva omavalitsust[1].
1863. aastal asutati Talile rahvakool[1].
1909. aastal asutati Tali Ühispank, millel oli juhatuses 3 liiget, 6-liikmeline nõukogu ja 3-liikmeline revisjonikomisjon[1]. 1911. aastal asutati Talli piimaühing[1].
1918. aastal kuulutati välja Eesti Vabariik. Lõplikul piiriajamisel Lätiga 1924 sai Tali vald Valmiera maakonnast juurde Sandre (Rose) ja Baumanni talud[1].
1926 asutati Majandusühisuse otsusega Talile harukauplus, mis alustas tegevust 1. augustil 1927[1]. Harukaupluse kaubaartikliteks olid rohuniitjad, loorehad, põllutööriistad, tarbekaup, piiritus ja viin. Kilingi-Nõmme Majandusühistu kauplusena töötab pood ka praegu[1].
Haridusministeerium tunnistas 1938 õppetaluks ja 1939 õppekoduks Lanksaare talu, mille peremeheks-perenaiseks olid Kaarel ja Emma Leesment[1].
19. detsembril 1991 nimetati Tali külanõukogu ümber Tali vallaks[1].
16. oktoobri 2005 kohalike omavalitsuste valimistulemuste väljakuulutamisega ühinesid piirkonna kolm omavalitsust: Saarde ja Tali vald ning Kilingi-Nõmme linn üheks omavalitsuseks, mille nimeks jäeti juba kihelkonna nimena tuntud Saarde vald[1].
Vaata ka [muuda]
Viited [muuda]
Välislingid [muuda]
- Tali ajaloost Tali põhikooli veebilehelt (vaadatud 30.06.2012)
