Saarde vald

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib praegusest vallast; 1939 moodustatud valla kohta vaata artiklit Saarde vald (1939)

Saarde vald


Saarde valla lipp
Saarde valla lipp

Saarde valla vapp
Saarde valla vapp


Pindala: 706,9 km²
Elanikke: 4350 (1.01.2010)
Keskus: Kilingi-Nõmme
EHAKi kood: 0710


Saarde valla asendikaart

Saarde kirik.

Saarde vald on vald Pärnumaa kaguosas. Kaugus Pärnust on 40 km, Viljandist 50 km ja Mõisakülast 17 km (mööda maanteid). Saarde kuulub territooriumi poolest Eesti suurimate valdade hulka.

Naabriteks on Surju ja Häädemeeste vald Pärnumaal, Kõpu, Halliste ja Abja vald Viljandimaal ning lõunas Läti Vabariik.

Asulad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linn[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kilingi-Nõmme

Alevik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tihemetsa

Külad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saarde vallas on 23 küla: Jäärja, Kalita, Kamali, Kanaküla, Kärsu, Laiksaare, Lanksaare, Leipste, Lodja, Marana, Marina, Mustla, Oissaare, Pihke, Reinu, Saarde, Sigaste, Tali, Tuuliku, Tõlla, Veelikse, Viisireiu, Väljaküla.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 7500 e.m.a. Pärnu jõe paremal kaldal, praeguse Pulli küla juures oli küttide-kalastajate asula (Pulli asula), seni vanim leitud inimtegevuse jälg Eesti territooriumil.
  • 1154 Araabia kartograaf al-Idrīsī mainis esmakordselt kirjasõnas Eesti ala. Mõne asulanime seas on mainitud ka Pärnu jõe suudmeala - Bernut.
  • 1210 - 1227 Eestlaste muistne vabadusvõitlus, mis hõlmas ka praeguse Pärnumaa ala.
  • 1216 - 1217 Saksa ordu ristisõdijad vallutasid praeguse Pärnumaa territooriumi.
  • 1233 Leedulaste rüüsteretk läbi Pärnumaa Saare- ja Läänemaale.
  • 1341 Esmakordselt mainiti Jäärjat (Jeiurge).
  • 1442 Esmakordselt mainiti Saardet [Jäärja mõisat] (Gergen, Saren).
  • 1542 Esmakordselt mainiti Veelikset (Felix).
  • 1560 Esimest korda mainiti Kilingi mõisat (Ovelgunne).
  • 1560 Esmakordselt mainiti Voltvetti (Tignitz), praegune Tihemetsa.
  • 1562 Esmakordselt mainiti Rauliste (Rawles) küla Veeliksel.
  • 1582 Jam-Zapolski vaherahuga läks Pärnu Poola valitsuse alla.
  • 1583 Kanaküla (Kanakula) esmamainimine.
  • 1584 Sigaste (Ziggese) ja Urissaare (Urisara) esmamainimine.
  • 1588 Esmakordselt mainiti Tali küla.
  • 1599 Kilingi-Nõmme kohanimeks oli Poola revisjonis "ALAKIULA".
  • 1609 Ristikülas toimus suur lahing poolakate ja venelaste vahel.
  • 1616 Mainiti Jäärjas asunud Kadrina kirikut.
  • 1621 Saarde kihelkond läks Rootsi võimu alla.
  • 1630 Pärnu lään läks Eestimaa kubermangu alt Liivimaa kubermangu alla.
  • 1665 Kilingi-Nõmme koha ostis Valentin SCHILLING. (Saarde pehmes murrakus muutus Schilling KILLINGIKS.)
  • 1681 Pati (Pattenhof) esmamainimine.
  • 1687 Asutati Saarde kiriku juurde rahvakool.
  • 1690 Asutati Saarde surnuaed.
  • 1684 - 1694 Ehitati Saarde Katariina kirik Kilingi mõisa juurde.
  • 1695 - 1697 Suur Nälg, mis tegi eriti tugevat laastamistööd sisemaal.
  • 1702 Levalohul toimus verine lahing rootslaste ja venelaste vahel. Põhjasõja ajast on Kilingi-Nõmmes ajalooline mälestusmärk – mänd (praeguses keskpargis). Rahvapärimuste järgi olla selle alla maetud sõja ajal surnud vene kõrgem sõjaväelane.
  • 1721 Uusikaupunki rahulepinguga läksid Eesti- ja Liivimaa kubermangud, sh Pärnumaa Vene riigi alla.
  • 1766 Asutati rahvakool Jäärjas.
  • 1770 Talurahvahariduse poolest paistis silma Audru kihelkond, kus tegutses 14 külakooli. Pärnu-Jaagupi kihelkonnas oli 3, Tori ja Pärnu kihelkonnas oli 2 kooli, Mihkli, Saarde, Tõstamaa ja Vändra kihelkonnas kõigis aga 1.
  • 1777 Asutati rahvakool Voltvetis.
  • 1779 Asutati Voltvetis saeveski.
  • 1780 Asutati Saarde kirikukool.
  • 1789 Graf Mellin maakaardil esineb kõrts nimega Nõmme.
  • 1797 Graf Mellin koostas maakaardi "Der Pernausche Kreis".
  • 1800 Ehitati Lodja postijaam.
  • 1802 - 1803 Ehitati Voltveti kõrtsihoone.
  • 1819 Talurahvaseadusega loodi Liivimaal, sealhulgas Pärnumaal mõisate kaupa juriidiliste üksustena talurahvakogukonnad - vallad. Kaotati pärisorjus Liivimaal.
  • 1828 Avati kihelkonnakool Kilingi-Nõmmel, mis 1830.a. õpilaste vähesuse tõttu suleti.
  • 1829 Avati Lavi algkool.
  • 1830 Valmis Voltveti (Tignitz) mõisa uus härrastemaja.
  • 1845 - 1848 Vallandus usuvahetusliikumine. 28% Pärnumaa talupoegadest siirdus õigeusku. Saarde 6258-st inimesest astus vene usku 1741.
  • 1845 Kilingi-Nõmmes asutati vene õigeusu kogudus, kellele planeeriti kalmistu Küüdi mäele Pärnu maantee äärde.
  • 1848 Asutati veneusulistele vene kiriku juurde kihelkonnakool, mis tegutses 1917.a-ni.
  • 1853 Asutati rahvakool Pati vallas, Saarde kihelkonnas.
  • 1857 - 1859 Saarde kirik ehitatakse põhjalikult ümber.
  • 1858 Avati Voltveti kammvillriidevabrik (kalevivabrik).
  • 1860 Rajati Jäärja mõisa värvivabrik (nn. tinavalgevabrik).
  • 1861 Tali (Freyhof) eraldus Jäärjast.
  • 1862 Hakkas tegutsema Tali vallakohus.
  • 1863 Asutati rahvakool Voltveti vabriku juurde ja Tali valda.

Algab talude päriseksostmine Saarde kihelkonnas.

20. aprillil toimus alevi II algkoolis kinoseansil kinofilmi plahvatus. Kohapeal hukkus 1, hiljem suri 16 last.

Saarde kalmistul avati Kilingi-Nõmme kinoplahvatusohvrite mälestussammas, mille oli teinud kujur Paul Horma.

1941-1944 Saksa okupatsioon. Nn. "saksa-aegsed" Kilingi-Nõmme linnapead olid Märt Palge ja Riho Palover.

  • 1944 Jätkus Nõukogude okupatsioon.
  • 1945 Valdade allüksustena loodi külanõukogud. Avati 10 kohaga haigla Kilingi-Nõmmes.
  • 1946 Kilingi-Nõmme Täitevkomitee planeerib linna Turuplatsi haljastusalaks ja selle korrastamiseks ostab 500 rubla eest ilupuid ja põõsaid.
  • 1948 Kollektiviseerimise algus. Kilingi-Nõmme haigla kolib uude majja Pärnu tänaval.
  • 1949 Märtsiküüditamine. Kilingi-Nõmmes alustas tööd 8 töölisega limonaaditööstus.
  • 1950 Kadus Pärnu maakond: asemele tuli Pärnu rajoon ja Kilingi-Nõmme rajoon. Vallad likvideeriti. Kilingi-Nõmme saab samanimelise rajooni keskuseks. Linna Pärnu tänava äärde rajatakse uued korrastatud kõnniteed.
  • 1953 Kilingi-Nõmmes anti käiku Järve tänava saun.
  • 1955 Peale 4 väiksema leivatööstuse likvideerimist anti käiku uus moodne leivavabrik Kilingi-Nõmmes.
  • 1957 Tali kool alustab tööd uues koolihoones.
  • 1958 Alustati uue keskkooli hoone ehitust Kilingi-Nõmmes. Üheks õppeaastaks on Talil keskkool.
  • 1959 Likvideeritakse Kilingi-Nõmme rajoon. Kilingi-Nõmme keskkooli juures avati staadion.
  • 1960 Kilingi-Nõmme linn ja Saarde vald liideti vastloodud Abja rajooniga. Valmis esimene ühismaja Kilingi-Nõmmes – Turu tänava 4 korteriga elamu.
  • 1961 Avati uus keskkooli hoone Kilingi-Nõmmes. Valmis linna alajaam.
  • 1962 Kilingi-Nõmme ja Saarde taas Pärnu rajooni koosseisus.
  • 1969 Saarde ja Tihemetsa külanõukogud ühendati Saarde külanõukoguks.
  • 1971 Nõmme sovhoosi poolt ehitati Kilingi-Nõmme uus klubihoone, mis teenindab kogu piirkonna elanikke siiani.
  • 1981 Avati Pärnu - Kilingi-Nõmme - Mõisaküla - Riia laiarööpmeline raudtee.
  • 1984 Remonditi Saarde kirik ja tähistati selle 300. aastapäeva.
  • 1990 Taastati Pärnu maakond. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidumi seadlusega nr. 451 sai omavalitsusliku staatuse Kilingi-Nõmme linn.
  • 1991 Eesti taasiseseisvus.
  • 1995 valmisid Kilingi-Nõmme linna reovete puhastamiseks kaasaegsed puhastusseadmed.
  • 1997 26. novembril avati linna raamatukogus Avatud Eesti Fondi poolt finantseeritud Avalik Internetipunkt (esimene Pärnumaal).
  • 1998 23. juunil avati Suveaias uus laululava.
  • 2005 Kilingi-Nõmme on Euroopa Kultuuriküla!
  • 2005. aasta 16. oktoobril ühinesid Saarde ja Tali vald ning Kilingi-Nõmme linn ühtseks omavalitsusüksuseks Saarde vallaks.

Sõprusvald[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]


58.1502777824.96416667