Alaska

Allikas: Vikipeedia


Alaska osariik

inglise State of Alaska

Alaska osariigi pitsat
Alaska osariigi pitsat
Alaska osariigi lipp
Alaska osariigi lipp

Pindala: 1 717 854 km²
Elanikke: 710 231 (2010)
Pealinn: Juneau
Alaska osariigi asendikaart
Alaska osariigi asendikaart

Alaska (hääldus inglise keeles [əˈlæskə]) on Ameerika Ühendriikide osariik.

Alaska pealinn on Juneau, suurim linn on Anchorage. Alaska on Ameerika Ühendriikide pindalalt suurim osariik, teisel kohal asuv Texas on rohkem kui 1 000 000 km² väiksem. Alaska paikneb Põhja-Ameerika loodeosas. Idas piirneb see Kanada Yukoni ning Briti Columbiaga kagus ja lõunas, põhjas piirneb Alaska Põhja-Jäämere, läänes ja edelas Beringi väina ning Vaikse ookeaniga.

Suuremad Alaska saared on Kodiaki saar, Walesi Printsi saar ja Chichagofi saar.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ligi pooled Alaska asukad elavad Anchorage'i linnastus. 2009. aastal oli Alaska USA kõige hõredamini asustatud osariik.

2008. aasta 1. juuli seisuga oli Alaskas Ühendriikide rahvastikuameti hinnangul 686 293 elanikku – 59 361 ehk 9,5% enam kui viimasel rahvaloendusel 2000. aastal. See hõlmab ka viimase rahvaloenduse järgset loomulikku iivet 60 994 inimest (86 062 sündi miinus 25 068 surma) ja 5469 inimese suurust negatiivset rändesaldot. Immigratsioon väljastpoolt USAd kasvatas rahvaarvu 4418 inimese võrtra, samas kui siseränne USA piires kahandas seda 9887 inimese võrra.

2000. aastal oli Alaska rahvaarvult USA 48. osariik. Sellest väiksem oli rahvaarv Vermontis, Wyomingis ja Columbia föderaalringkonnas. Alaska on kõige hõredamalt asustatud osariik ja üks maailma hõredama asustusega alasid; sealne asustustihedus on 0,42 inimest ruutkilomeetri kohta (1,0 inimest ruutmiili kohta). USA osariikidest jääb järgmisele kohale Wyoming 1,97 inimesega ruutkilomeetri kohta (5,1 inimest ruutmiilil). Pindalalt on Alaska USA suurim osariik. SKP inimese kohta oli 2007. aastal $40 042, USA suuruselt viieteistkümnes. 2010. aasta jaanuaris oli tööpuuduse määr Alaskal 8,5%.

2000. aasta rahvaloenduse andmeil oli 69,3% Alaska elanikkonnast valged. Afroameeriklasi oli 3,5% elanikest. Suurim vähemus oli Ameerika indiaanlased ja Alaska põliselanikud 15,6 %-ga. Aasia päritolu ameeriklasi oli Alaska elanikkonnast 4,0%, Vaikse ookeani saarerahvaste seast pärines 0,5% ja muudest rassidest 1,6%. Kahest või enamast rassist põlvnes 5,4% alaskalastest. Hispaania ja latiino päritolu elanikke (sõltumata rassist) oli 4,1%.

Rahvusliku päritolu järgi pärines enim Alaska asukaid sakslastest – 20,2%. See on ka ainus rühm, kelle arv ulatub üle 100 000. Iiri päritolu ameeriklasi on Alaska elanikest 12,7%, Inglise päritolu 10,9%, Norra päritolu 4,3% ja Šoti päritolu 3,1%.

2005–2007 korraldatud American Community Survey andmeil[viide?] oli 5-aastastest ja vanematest 84,7% kodune keel üksnes inglise keel. 3,5% kõnelesid kodus hispaania keelt, 2,2% muid indoeuroopa keeli, 4,3% mõnd Aasia keelt ja 5,3% muid keeli.

Kokku kõneleb 5,2% alaskalastest üht osariigi 22 põliskeelest (kohalikus pruugis native languages). Need keeled kuuluvad kahte põhirühma: eskimo-aleuudi ja naa-dene keeled. Põhja-Ameerika kahe suurema keeleperekonna kodumaana on Alaskat nimetatud kontinendi ristteeks, kuna on tõendeid, et Põhja-Ameerika asustati Beringi väina kohal asunud maasilla kaudu.

Kõrvuti loodeosariikide Washingtoni ja Oregoniga on Alaska USA vähim religioosne osariik. Association of Religion Data Archivesi andmeil[viide?] kuulub religioossetesse ühendustesse umbes 39% Alaska elanikest. Levinumate usundite ja usulahkude seas on protestantlus, roomakatoliiklus, mormoonlus ja vene õigeusk. Viimase suhteliselt lai levik tuleneb Vene kolonisatsioonist ja misjonitööst Alaska pärismaalaste seas. Esimene Vene õigeusu kirik rajati Kodiakis 1795.

Suuremad linnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Anchorage
Fairbanks
Koht Linn Elanike arv
(2010)
1 Anchorage 291 826
2 Fairbanks 31 535
3 Juneau 31 275
4 Sitka 8881
5 Ketchikan 8050
6 Wasilla 7831
7 Kenai 7100
8 Kodiak 6130
9 Bethel 6080
10 Palmer 5937

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvukad põlisrahvad asustasid Alaskat juba tuhandeid aastaid enne eurooplaste sinnajõudmist. Tänapäeva Alaska kaguosas, Yukonis ja osas nüüdsest Briti Columbiast, rajasid tlingitid matriarhaalse ühiskonna. Samas pirkonnas elasid haidad, keda nüüd tuntakse nende ainulaadse kunsti poolest, ja tsimšid, kelle arvukust kahandas järsult 1860ndate rõugeepideemia. Lääne- ja Edela-Alaskal elasid jupikid, nende sugulased alutiigid aga Lõuna-Alaska keskosas. Sisemaa põhjaosas elanud gvitšineid teatakse tänapäeval peamiselt nende sõltuvuse tõttu karibuudest, kes tänapäeval elutsevad Arktika Riiklikus Loodusreservaadis (Arctic National Wildlife Refuge). North Slope'il ja Little Diomede'i saarel elavad inuitid (varasema nimega eskimod).

Vene Ameerika 1860. aastal

Eurooplased puutusid Alaskaga esmakordselt kokku 1741. aastal, mil Vitus Bering juhtis Vene mereväe ekspeditsiooni. Kui tema meeskond naasis Venemaale, tuues kaasa maailma parimaks karusnahaks peetud merisaarma nahku, alustasid väikesed karusnahakaupmeeste liidud retki Siberi rannikult Aleuudi saartele. Esimene püsiv Euroopa asustus rajati 1784. 17741800 läkitas Hispaania rea ekspeditsioone Alaskale, kaitsmaks oma huve Põhja-Ameerika looderannikul. 1789. aastal rajati Nootka väina Hispaania asundus ja kindlus. Need ekspeditsioonid andsid nime sellistele paikadele nagu Valdez, Bucareli väin ja Cordova. 19. sajandi alguses ja keskpaigas korraldas Vene-Ameerika Kompanii ulatusliku kolonisatsiooniprogrammi.

Sitka, mis kandis 180467 Uus-Arhangelski nime ja asub Baranofi saarel Alexandri saarestikus, sai Vene Ameerika pealinnaks ning jäi pealinnaks ka pärast koloonia minekut Ameerika Ühendriikide võimu alla. Venelased ei jõudnud kunagi Alaska täieliku asustamiseni ning koloonia ei jõudnudki kasumisse. USA riigisekretär William H. Seward juhtis 1867. aastal Alaska ostuläbirääkimisi, mille tulemusena ostis USA 30. märtsil 1867 7,2 miljoni USA dollari eest (ligikaudu 113 miljonit tänapäeva dollarit), hinnaga umbes 4,74 dollarit ruutkilomeetri kohta.

Algselt valitses Alaskat suhteliselt lõdvalt sõjavägi. Ostetud maa-ala administreerimises toimus mitmesuguseid muutusi. 1884 sai sellest mitteametlikult Ameerika Ühendriikide osa, 11. mail 1912 organiseeritud territoorium (millega seoses viidi pealinn Juneau'sse) ning 3. jaanuaril 1959 kuulutati Alaska USA 49. osariigiks.

Teise maailmasõja ajal keskendus Aleuudi saarte kampaania kolmele Välis-Aleuudi saarele (Attu, Agattu ja Kiska), mida Jaapani väed okupeerisid juunist 1942 augustini 1943. Unalaska ehk Dutch Harbor muutus USA tähtsaks õhu- ja mereväebaasiks.

Lendliisi programmi raames lendasid USA sõjaväelennukid Kanada kaudu Fairbanksi ja sealt Nome'i; Nõukogude piloodid võtsid seal lennukite juhtimise üle, viies need Nõukogude Liitu võitluseks hitlerliku Saksamaa vastu. Sõjaväebaaside rajamine kasvatas tugevalt mõne Alaska linna rahvaarvu.

Etümoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alaska nimi (Аляска) pärineb juba Vene valitsusajast, mil seda kasutati üksnes poolsaare kohta. Nimi tuleneb aleuudikeelsest sõnast alaxsxaq, mis tähendab maismaad või otsetõlkes "seda, millele on mere tegevus suunatud". Alaskat on kutsutud ka samast tüvest tuleneva nimega Alyeska, mis tähendab "suur maa".

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tšuktši meri Venemaa Venemaa

Põhja-Jäämeri

Beauforti meri
Venemaa VenemaaBeringi väin

Tšuktšimaa

Kanada Kanada

Yukon Yukon

  Alaska  
Beringi meri

Vaikne ookean Jaapan Jaapan

Vaikne ookean

Hawaii Hawaii

Kanada Kanada

Briti Columbia Briti Columbia

64.0-153.0