Astuuria

Allikas: Vikipeedia

See artikkel räägib tänapäeva Hispaania haldusüksusest; ajaloolise piirkonna kohta vaata artiklit Astuuria (ajalooline piirkond); kuningriigi kohta vaata artiklit Astuuria kuningriik

Astuuria vapp
Astuuria Vürstiriigi autonoomne piirkond

hispaania Comunidad Autónoma del Principado de Asturias
astuuria Comunidá Autónoma del Principáu d'Asturies

Astuuria lipp

Pindala: 10 604 km²
Elanikke: 1 074 000 (2003)
Keskus: Oviedo

Astuuria (ametlikult Astuuria Vürstiriik) on Hispaania autonoomne piirkond. Ta asub Hispaania põhjarannikul ning piirneb läänest Galiciaga, idast Kantaabriaga, lõunast Castilla y Leóniga ja põhjast Biskaia lahega.

Teda nimetatakse vürstiriigiks ajaloolistel põhjustel (Hispaania troonipärija on Astuuria vürst).

Astuuria ei jagune mitmeks provintsiks, vaid kattub Astuuria provintsi (varem Oviedo provints) territooriumiga.

Astuuria pindala on 10 603,57 km². Ta moodustab Hispaania pindalast 2,1% ning on Hispaania autonoomsete piirkondade seas pindalalt 10. kohal.

Elanike arv on 2007. aasta andmetel 1 074 862. See moodustab 2,38% Hispaania rahvaarvust. Hispaania autonoomsete piirkondade seas on ta rahvaarvult 13. kohal. Rahvastiku tihedus on 101,37 in/km².

Ametlik keel on hispaania keel. Mitteametlikult kasutatakse ka astuuria keelt, mis on Astuuria autonoomiastatuudi kohaselt erilise kaitse all.

Astuuria asustus koondub piirkonna keskossa rannikult sisemaale viivatesse orgudesse. Suurim linn on Gijón (274 037 elanikku; siin ja edaspidi 2007. aasta 1. jaanuari seisuga), järgnevad piirkonna pealinn Oviedo (216 607) ja Avilés (83 320).

Astuuria hümn on "Asturias, patria querida".

Pilk L'Anglirule Monsacro poolt

Isla de Deva

Ercina järv

Sisukord

1 Loodus
2 Haldus
- 2.1 Haldusjaotus
  - 2.1.1 Maakonnad
  - 2.1.2 Vallad
3 Rahvastik
4 Vaata ka

[redigeeri] Loodus

Astuuria rannik on Costa Verde. Seal on Hispaania kõige ilusamad rannad.

Kogu piirkonnas on mereline kliima, mis erineb järsult Kesk- ja Lõuna-Hispaania palavast ja kuivast kliimast. Kantaabria mäed lahutavad Astuuriat kuiva kliimaga Mesetast.

Astuuria taimkate on palju rohelisem kui Kesk-Hispaanias, mistõttu teda kutsutakse ka Roheliseks Hispaaniaks (España Verde).

[redigeeri] Haldus

[redigeeri] Haldusjaotus

Astuuria jaguneb 78 vallaks (hispaania concejos 'nõukogud', ainsuses concejo).

Astuuria autonoomiastatuudi järgi võib need ühendada maakondadeks (hispaania comarcas, ainsuses comarca; astuuuuria cotarros, ainsuses cotarru), kuid seda ei ole veel lõpule viidud. Alles määrusega 11/91 24. jaanuarist 1991 on kehtestatud 8 funktsionaalset piirkonda ehk territoriaalse planeerimise ala^[1], mis ei ole rangelt ametlikud maakonnad, vaid on üksnes süsteem valdade andmete ühtlustamiseks Astuuria statistikas.^[2]

Kohturingkondi on 18.

[redigeeri] Maakonnad


maakond	Vallad
Avilési maakond	Avilés, Candamo vald, Castrillóni vald, Corvera vald, Cudillero vald, Gozóni vald, Illase vald, Muros de Nalóni vald, Pravia vald, Soto del Barco vald.
Caudali maakond	Alleri vald, Lena vald, Mierese vald.
Eo-Navia maakond	Boali vald, Castropoli vald, Coaña vald, El Franco vald, Grandas de Salime vald, Illano vald, Navia vald, Pesozi vald, San Martín de Oscose vald, Santa Eulalia de Oscose vald, San Tirso de Abrese vald, Tapia de Casariego vald, Taramundi vald, Vegadeo vald, Villanueva de Oscose vald, Villayóni vald.
Gijóni maakond	Carreño vald, Gijón, Villaviciosa vald.
Nalóni maakond	Caso vald, Langreo, Laviana vald, San Martín del Rey Aurelio vald, Sobrescobio vald.
Narcea maakond	Allande vald, Cangas del Narcea vald, Degaña vald, Ibiase vald, Tineo vald.
Oriente maakond	Amieva vald, Cabralese vald, Cangas de Onísi vald, Caravia vald, Colunga vald, Llanes, Onísi vald, Parrese vald, Peñamellera Alta vald, Peñamellera Baja vald, Piloña vald, Ponga vald, Ribadesella vald, Ribadedeva vald.
Oviedo maakond	Belmonte de Miranda vald, Bimenese vald, Cabranese vald, Grado vald, Llanera vald, Morcíni vald, Nava vald, Noreña vald, Oviedo, Proaza vald, Quirósi vald, Las Reguerase vald, Ribera de Arriba vald, Riosa vald, Sariego vald, Santo Adriano vald, Salase vald, Siero vald, Somiedo vald, Teverga vald, Yernes y Tameza vald.

[redigeeri] Vallad

Vallad maakondade kaupa

Nimi		Elanike arv
hispaania keeles	astuuria keeles	2002	1. jaanuar 2005
1. Allande vald	Ayande	2374
2. Alleri vald	Ayer	14 786	13 702
3. Amieva vald		889
4. Avilés		83 511	83 855
5. Belmonte de Miranda vald	Balmonte de Miranda	2209
6. Bimenese vald		2071
7. Boali vald	Bual	2409
8. Cabralese vald		2362
9. Cabranese vald		1184
10. Candamo vald	Candamu	2503
12. Cangas de Onísi vald	Cangues d'Onís	6326
11. Cangas del Narcea vald		16 612	15 672
13. Caravia vald		575
14. Carreño vald		10 527	10 716
15. Caso vald	Casu	1995
16. Castrillóni vald		22 534	22 932
17. Castropoli vald	Castripol	4204
18. Coaña vald	Cuaña	3646
19. Colunga vald		4165
20. Corvera vald	Corvera	15 951	15 769
21. Cudillero vald	Cuideiru	6055
22. Degaña vald		1483
23. El Franco vald		4162
24. Gijón	Xixón	270 211	273 931
25. Gozóni vald		11 006	10 674
26. Grado vald	Grau	11 518	11 128
27. Grandas de Salime vald		1295
28. Ibiase vald		2098
29. Illano vald	Eilao	620
30. Illase vald		1098
31. Langreo	Llangréu	47 796	46 558
32. Laviana vald	Llaviana	14 606	14 419
33. Lena vald	L.lena	13 717	13 276
34. Llanera vald		12 279	13 283
35. Llanes		13.125	13.169
36. Mierese vald		48 418	45 943
37. Morcíni vald		3094
38. Muros de Nalóni vald		2189
39. Nava vald		5550
40. Navia vald		9068
41. Noreña vald		4452
42. Onísi vald		864
43. Oviedo	Uviéu	202 938	212 174
44. Parrese vald		5591
45. Peñamellera Alta vald		699
46. Peñamellera Baja vald	Peñamellera Baxa	1557
47. Pesozi vald	Pezós	238
48. Piloña vald		8667
49. Ponga vald		728
50. Pravia vald		9245
51. Proaza vald		876
52. Quirósi vald		1566
53. Las Reguerase vald	Les Regueres	2097
54. Ribadedeva vald	Ribadeva	1828
55. Ribadesella vald	Ribesella	6270
56. Ribera de Arriba vald	Ribera d'Arriba	1987
57. Riosa vald		2543
58. Salase vald		6695
59. San Martín de Oscose vald	Samartín d'Ozcos	502
60. San Martín del Rey Aurelio vald	Samartín del Rei Aureliu	20 186	19 698
61. San Tirso de Abrese vald	Santiso d'Abres	628
62. Santa Eulalia de Oscose vald	Santalla d'Ozcos	557
63. Santo Adriano vald		320
64. Sariego vald	Sariegu	1372
65. Siero vald	Sieru	48 569	48 991
66. Sobrescobio vald	Sobrescobiu	839
67. Somiedo vald	Somiedu	1631
68. Soto del Barco vald	Sotu'l Barcu	4178
69. Tapia de Casariego vald	Tapia	4358
70. Taramundi vald		875
71. Teverga vald	Teberga	2172
72. Tineo vald	Tinéu	12 566
73. Valdési vald		14 854	14 205
74. Vegadeo vald	Veiga d'Eo	4573
75. Villanueva de Oscose vald	Vilanova d'Ozcos	419
76. Villaviciosa vald		14 189	14 360
77. Villayóni vald		1895
78. Yernes y Tameza vald		226

[redigeeri] Rahvastik

Astuuria rahvastik koondub piirkonna keskosa orgudesse ja rannikule. Mäed on hõredalt asustatud.

[redigeeri] Keeled

Ametlik keel on hispaania keel. Kohalik astuuria keel ei ole ametlik, kuid on erilise kaitse all. Piirkonna lääneserval Galicia piiri ääres kõneldakse ka galeegi keelt.

[redigeeri] Linnad

Sadam ja tööstusettevõtted Avilésis

Mererand Gijóni lähedal

Playa de Toró Llanese lähedal

Astuuria suuremad linnad on sadamalinn Gijón (astuuria Xixón) 274 000 elanikuga, pealinn Oviedo (astuuria Uviéu, mõlemad ladina nimest Ovetum) 212 000 elanikuga ja tööstuslinn Avilés 84 000 elanikuga (2005).

[redigeeri] Suuremad vallad

(1. jaanuar 2005)

Vald	Elanike arv
Gijón	273 931
Oviedo	212 174
Avilés	83 855
Siero vald	48 991
Langreo	46 558
Mierese vald	45 943
Castrillóni vald	22 932
San Martín del Rey Aurelio vald	19 698
Corvera vald	15 769
Cangas del Narcea vald	15 672
Llanes	12 982
Ribadesella	6205

[redigeeri] Vaata ka

Hispaania autonoomsed piirkonnad – comunidades autónomas
Andaluusia - Aragón - Astuuria - Baleaarid - Baski - Castilla–La Mancha - Castilla-León - Ceuta - Extremadura - Galicia - Kanaari saared - Kantaabria - Kataloonia - La Rioja - Madrid - Melilla - Murcia - Navarra - Valencia