Jäsemed
Jäsemed on loomade tugi-liikumisaparaadi paarilised jätketaolised osad, mille peamiseks funktsiooniks on olendi ruumiline ümberpaigutamine kulgemise ja liikumise tagajärjel.
Paljudel loomadel on jäsemeil ka teisi funktsioone – löömine, haaramine, esemete teisaldamine, kaevamine, kratsimine jm.
Kuigi saba kasutatakse ka liikumisel ja esemete haaramisel, ei liigitata teda jäsemete alla, sest saba on paaritu kehaosa, ning olles selgroogsetel selgroo osa, ei moodusta ta sedavõrd iseseisvat anatoomilist üksust.
Tiivad on lindudel ja nahkhiirtel seevastu muundunud jäsemed. Putukate tiivad aga pole jäsemed.
Selgroogsete jäsemeid liigitatakse:
- üla- ja alajäsemeteks (käed ja jalad)- kahejalgsetel olenditel
- esi- ja tagajäsemed (jalad) - neljajalgsetel olenditel
Ülajäsemed on käed või tiivad, alajäsemed on jalad.
Anatoomiliselt võetuna on ülajäsemed ja esijäsemed ühendatud õlavöötmega, alajäsemed ja tagajäsemed puusavöötmega.
Jäsemete arv [muuda]
Selgroogsetel on jäsemeid 4, putukatel 6, ämblikel 8. Selgrootutel võib jäsemete arv ulatuda sadadesse (näiteks tuhatjalgsel Illacme plenipes'il kuni 750).
Pildimaterjal [muuda]
-
Putuka jäse
-
Jäsemed tõugul
-
Inimese alajäse - jalg.
-
Inimese ülajäsemed - käed
