Jäsemed

Allikas: Vikipeedia
Jäsemete kasutamine liikumisel

Jäsemed (membra, ainsuses membrum) on loomade tugi-liikumisaparaadi paarilised jätketaolised osad, inimesel käed ja jalad. Jäsemete peamiseks funktsiooniks on elusolendi ruumiline ümberpaigutamine kulgemise ja liikumise teel.

Paljudel loomadel on jäsemeil ka teisi funktsioone – löömine, haaramine, esemete teisaldamine, kaevamine, kratsimine jm. Inimese liikumisorganeiks on peamiselt jalad, kätega saab aga sooritada hulgaliselt keerukamaid toiminguid eneseväljendamisest (žestid ja kehakeel) kuni käsitöö, tööriistade käsitsemise, pillimängu ja kirjutamise ning joonistamiseni.

Kuigi saba kasutavad loomad ka liikumisel ja esemete haaramisel, ei liigitata teda jäsemete alla, sest saba on paaritu kehaosa, ning olles selgroogsetel selgroo osa, ei moodusta ta sedavõrd iseseisvat anatoomilist üksust. Jäsemeteks ei loeta ka kalade uimi.

Tiivad on lindudel ja nahkhiirtel seevastu muundunud jäsemed. Putukate tiivad aga pole jäsemed.

Selgroogsete jäsemeid liigitatakse:

Ülajäsemed on käed või tiivad, alajäsemed on jalad.

Anatoomiliselt võetuna on ülajäsemed ja eesjäsemed ühendatud õlavöötmega, alajäsemed ja tagajäsemed puusavöötmega.

Jäsemete arv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selgroogsetel on jäsemeid 4, putukatel 6, ämblikel 8. Selgrootutel võib jäsemete arv ulatuda sadadesse (näiteks tuhatjalgsel Illacme plenipes'il kuni 750).

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pildimaterjal[muuda | redigeeri lähteteksti]