Soomeugrilased
Soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad.
Soome-ugri rahvaste hulka kuuluvad ungarlased, handid, mansid, soomlased, karjalased, eestlased, liivlased, isurid, vadjalased, vepslased, ersad ja mokšad (mordvalased), marilased, udmurdid ja komid.
Soome-ugri rahvaste põlised asualad on Põhja- ja Ida-Euroopas ning Lääne-Siberis. Ungarlased on asunud Ungarisse ja Transilvaaniasse ajaloolisel ajal.
Samojeedi rahvaid ja soome-ugri rahvaid kokku nimetatakse uurali rahvasteks.
Soome-ugri rahvaste maailmakongressid [muuda]
Pikemalt artiklis Soome-ugri rahvaste maailmakongressid
Alates 1992. aastast on iga nelja aasta tagant korraldatud soome-ugri rahvaste maailmakongresse, millel iga soome-ugri ja samojeedi rahvast esindab nende ühiskondlike organisatsioonide või rahvuslike esinduskogude moodustatud delegatsioon.
- I – Sõktõvkar (Komi Vabariik, Venemaa) 1992
- II – Budapest (Ungari) 1996
- III – Helsingi (Soome) 2000
- IV – Tallinn 2004
- V – Hantõ-Mansiisk (Handi-Mansi autonoomne ringkond, Venemaa 2008)
- VI – Siofok (Ungari) 2012
Kongresside vahepealsel ajal töötab kongressil valitud soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee, kus on esindatud kõik kongressil osalevad rahvad.
Vaata ka [muuda]
- Juhan Luiga, Soome sugu usk., Eesti Kirjandus, nr. 11 1916, nr. 1-2 1918, nr. 7 1918-1919
- Rahvusvaheline soome-ugri kongress
- Miroslava Derenko, Y-chromosome haplogroup N dispersals from South Siberia to Europe, Journal of Human Genetics, vol. 52 (September, 2007), lk. 763-770.
- Tiit Saare, Millised on soomeugrilaste lipud-vapid?, Horisont, september 6/1997
Eenetsid – Eestlased – Ersad – Handid – Ingerisoomlased – Isurid – Kamassid – Karjalased – Koibalid – Komid – Kveenid – Liivlased – Mansid – Matorid – Meälased – Merjalased – Mokšad – Mordvalased – Marid – Neenetsid – Nganassaanid – Saamid – Setud – Soomlased – Sölkupid – Udmurdid – Ungarlased – Vadjalased – Vepslased