Soomeugrilased

Allikas: Vikipeedia
Soome-ugri ja samojeedi rahvaste asuala kaardil.
Rahvaste asualad 1918. aastal, Rahvasteliidu kaart

Soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad. Soome-ugri rahvaste hulka kuuluvad ungarlased, handid, mansid, soomlased, karjalased, eestlased, liivlased, isurid, vadjalased, vepslased, ersad ja mokšad (mordvalased), marilased, udmurdid ja komid.

Soome-ugri rahvaste põlised asualad on Põhja- ja Ida-Euroopas ning Lääne-Siberis. Esiajast, 1. aastatuhande lõpu poole valdasid soomeugrilased maa-ala Läänemerest Uuralini ning Põhja-Jäämerest Vene lagendiku lõunasteppideni. Esimese aastatuhande lõpupoole algas võõraste rahvaste sissetung uurali rahvaste põlistele asundusaladele. Edelast ja läänest tungisid slaavlased ja germaanlased ning kagust – Volga piirkonnast türgi-tatari rahvad.[1]. Mongoli invasioon ja rüüsteretked Venemaale 13. sajandil, soodustas slaavlaste siirdumist põhja- ja kirde maa-aladele, kus alistati ja assimileeriti rahvad idapool Peipsit.

Ungarlased asusid 9. sajandi lõpus Ungari alale Ungarisse ja Transilvaaniasse. Oma riik on tänapäeval kolmel soomeugri rahval: eestlastel, soomlastel ja ungarlastel.

Samojeedi rahvaid ja soome-ugri rahvaid kokku nimetatakse uurali rahvasteks. Soome-ugri rahvaid ja keeli uurib interdistsiplinaarne teadusharu nimega fennougristika, uurali rahvaid ja keeli uralistika.

Poola fennougrist Szymon Pawlas on kavandanud soome-ugri rahvaste ühise lipu, mida tänini pole küll veel ametlikult kasutusele võetud.

20. sajandi algusest on soome-ugri rahvaste seas levinud hõimuliikumine, mis rõhutab soome-ugri rahvaste kultuurilist ja keelelist ühisosa. Nõukogude ajal oli hõimuliikumine suuresti takistatud ning keskendus peamiselt teadusuuringutele, sh fennougristikale ja etnograafiale. Tänapäeval tehakse hõimuliikumise raames koostööd ennekõike omariikluseta soome-ugri väikerahvaste kultuuri ja keele toetuseks ja arenguks, kuid ka kodanikuühiskonna arendamiseks. Hõimuliikumise edendamiseks on loodud rahvusvahelisi organisatsioone, nagu soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee ja noorteorganisatsioonide ühendus MAFUN, kahepoolsete sidemete hoidmisele keskendunud seltse, nagu Eesti-Saami Selts ning lokaalseid organisatsioone, nagu Eestis tegutsev Fenno-Ugria Asutus.

Soome-ugri rahvaste maailmakongressid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Soome-ugri rahvaste maailmakongressid

Alates 1992. aastast on iga nelja aasta tagant korraldatud soome-ugri rahvaste maailmakongresse, millel iga soome-ugri ja samojeedi rahvast esindab nende ühiskondlike organisatsioonide või rahvuslike esinduskogude moodustatud delegatsioon.

Kongresside vahepealsel ajal töötab kongressil valitud soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee, kus on esindatud kõik kongressil osalevad rahvad.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]