Haistmine

Allikas: Vikipeedia

Haistmine on organismide võime spetsiaalse haistmiselundi või selleks kohastunud haisterakkude abil tajuda ja eristada keskkonnas (õhus ja/või vees) levivaid lõhnu.

Selgroogsetel loomadel (sealhulgas inimesel) paikneb haistmiselund koos vastavate rakkudega ninaõõne epiteelis. Selgrootutel paiknevad haisterakud enamasti keha pinnal või kehas hajusalt.

Lõhnakontsentratsioonide tajumisvõime on loomariigis sõltuvalt taksonoomilisest kuuluvusest väga varieeruv. Suhteliselt väga hea haistmismeelega loomi nimetatakse makrosmaatikuteks. Nendeks on paljud kiskjalised (sealhulgas koer), sõralised jmt. Suhteliselt halvema haistmismeelega loomi nimetatakse mikrosmaatikuteks. Siia kuuluvad näiteks enamik linde; ka inimese haistmistaju on loomariigi seisukohast nõrk.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]