Manasi lennuväebaas

Allikas: Vikipeedia
Ameerika tankimislennukid Manasi lennuväebaasis

Manasi lennuväebaas (2009. aastast ametliku nimega Manasi transiidikeskus) on Ameerika Ühendriikide sõjaline rajatis Kõrgõzstanis Manasi rahvusvahelisel lennuväljal Biškeki lähistel.

Baas avati 2001. aasta septembris, et toetada USA vägede operatsioone Afganistanis. Baasi kasutatakse Ühendriikide sõjaväepersonali peamise transiidipunktina teel Afganistani ja sõjalennukite tankimise paigana. 2010. aasta juuni seisuga transporditakse Manasi kaudu umbes 70% USA armee saadetistest Afganistani sõjatsooni. Baasi ameeriklastest personal küündib 1300 inimeseni.[1]

Venemaa ja Hiina on püüdnud Kõrgõzstani mõjutada baasi sulgema.

Baasi rendileping lõppeb 2014. aasta keskel.[2]

Tsiviilisiku tapmine 2006. aastal[muuda | redigeeri lähteteksti]

2006. aasta 6. detsembril lasi Ühendriikide sõjaväelane Zachary Hatfield baasi kontrollpunktis väidetavalt enesekaitseks maha Kõrgõzstani kodanikust tsiviilisiku Aleksandr Ivanovi. Juhtum tekitas Kõrgõzstanis suurt meelepaha, kuna Hatfieldi kaitses kohaliku õigusemõistmise eest immuniteet. Ühendriigid pakkusid hukkunu perekonnale esialgseks kompensatsiooniks 2000 dollarit, lubades et lõplik kompensatsioon otsustatakse uurimise käigus.

Juhtumit kasutasid argumendina Ühendriikide sõjaväebaasi Kõrgõzstanist lahkumist soovinud. 2009. aastal maksis USA hukkunu abikaasale 250 000 dollarit.[3]

Sulgemisoht 2009. aastal[muuda | redigeeri lähteteksti]

2009. aasta algul sõlmis president Kurmanbek Bakijev Moskvas kokkulepped, mille kohaselt Venemaa pidi andma Kõrgõzstanile ulatuslikku finantsabi, Kõrgõzstan aga sulgema Manasi sõjaväebaasi. Veebruaris kiitis Kõrgõzstani Ülemnõukogu heaks baasi sulgemise kuue kuu jooksul. Järgnenud kõnelustel kauples USA välja õiguse baasi jätkuvalt kasutada. Vastutasuks suurendati baasi aastarenti 60 miljoni dollarini ja õhuväebaas nimetati ümber transiidikeskuseks.

Mure Manasi baasi saatuse pärast sundis Ameerika Ühendriike hoiduma kriitikast autoritaarsusesse kalduva ja onupojapoliitikat harrastava Kurmanbek Bakijevi suhtes. 2005. aastal olid USA võimud kritiseerinud naaberriigi Usbekistani võime seoses Andijoni veresaunaga, mispeale Usbekistan sulges sealse ameeriklastele renditud sõjaväerajatise.

Manasi kütusetarned ja nendega seotud skandaalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuuldused Manasi kütusetarnetega seotud korruptsioonist aitasid kaasa 2005. aasta revolutsiooni ja 2010. aasta revolutsiooni puhkemisele ning on pingestanud USA suhteid Kõrgõzstani uute võimudega.

2010. aasta revolutsiooni järgse ajutise valitsuse kantseleiülem Edil Bajsalov on avaldanud arvamust, et Manasi kütuseäri oli Pentagoni jaoks kaudne viis altkäemaksu andmiseks Kõrgõzstani valitsevatele perekondadele.[4]

Kütusetarnete lepped avaliku hanketa omandanud varjatud omanikeringiga ettevõtted Red Star Enterprises ja Mina Corporation kaasasid allhankijatena ärisse riigijuhtide lähedasi. Kuni 2005. aastani ajasid baasi varustajatega tulusat kütuseäri Tulbirevolutsiooniga kukutatud Askar Akajevi poeg Ajdar Akajev ja väimees Adil Tojgonbajev. Pärast Kurmanbek Bakijevi võimuletulekut võttis uue presidendi poeg Maksim Bakijev üle suure osa Manasi lennujaama teenindusest, muuhulgas Akajevitele kuulunud allhankijad kütuseäris. USA kongressi uurimisraport 2010. aasta detsembrist teatab, et usaldusväärseid andmeid Bakijevi lähikonna finantssuhetest Red Stari ja Minaga ei ole raportöörid leidnud ning ka Kõrgõzstani peaprokuratuur ega uuriv ajakirjandus pole selliseid tõendeid esitanud. Küll aga tuvastati, et ettevõtete juhid mängisid olulist rolli 2009. aastal baasi säilitamiseks peetud tagauksekõneluste korraldamises USA kaitseministeeriumi ja Maksim Bakijevi vahel, ja astusid teisi tõsiseid küsimusi tekitavaid samme.[5][4]

Pärast ajakirjandusliku skandaali puhkemist lubas USA kaitseministeerium korraldada baasi kütusega varustamiseks avaliku hanke. Varem hoiduti sellest julgeolekukaalutlusi põhjenduseks tuues.

Manasi Transiidikeskuse lepingu kohaselt ei pea Red Star Enterprises Ltd. ega Mina Corp sõjaväebaasile kaupu ja teenuseid müües Kõrgõzstanis tollitasusid ega makse maksma.[6]

Manasi baasi tarnitakse eelkõige Venemaal, Omskis toodetud lennukikütust. Kongressi uurimisraporti kohaselt taotlesid Mina ja Red Star Kõrgõzstani ametiisikutelt võltssertifikaate, mille kohaselt kütus kulutati tsiviilotstarbel.[5] Vahendusfirmad olevat tollilepingut ära kasutades hankinud tariifivabalt odavat Vene kütust ja müünud seda ameeriklastele maailmaturuhinnaga. Aastate jooksul korduvalt avalikult esitatud ähvardusi baas sulgeda kasutatud kütuseäri koondamiseks Bakijevi perekonna ettevõtete kätte.[7]

Kõrgõzstani peaprokuratuur on algatanud korruptsioonijuurdluse kuue Maksim Bakijevile kuulunud, lennuväebaasile kütust vahendanud ettevõtte tegevuse uurimiseks. Ettevõtted olevat kõrvale hoidnud aktsiisitasude maksmisest 90 miljoni dollari ulatuses. Prokuratuuri sõnul korraldas vanem Bakijev poja ärihuvisid teenides maksukorralduse muudatused, vabastades imporditud lennukikütuse aktsiisimaksust.[6]

Mina anonüümse esindaja sõnul ei olnud ettevõte teadlik Maksim Bakijevi võimalikust seotusest allhangetega.[4]

Kõrgõzstani ajutine president Roza Otunbajeva on avaldanud soovi, et lennuväebaas ajaks edaspidi kütuseäri Kõrgõzstani riikliku ettevõttega.[8]

2010. aasta 3. novembril teatas Ameerika Ühendriikide kaitseministeerium, et avaliku hanke baasi varustamiseks küttusega võitis Mina Corp. Kõrgõzstani välisministeerium kutsus Ühendriike seepeale üles peatama koostöö ettevõttega, kuni Kõrgõzstani prokuratuuri poolt läbi viidav uurimine on jõudnud lõpule.[9] Leping Mina-ga näeb ette, et see varustab baasi 96 miljoni galloniga aastas vaja minevast 120 miljonist.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]