Marko Mihkelson

Allikas: Vikipeedia
Marko Mihkelson 2011. aastal.

Marko Mihkelson (sündinud 30. novembril 1969 Valgas) on Eesti ajakirjanik ja poliitik, ta kuulub Riigikogus IRL-i fraktsiooni.

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Marko Mihkelson on lõpetanud Valga 1. Keskkooli 1988 ning Tartu Ülikooli ajaloo erialal 1993. Ta sai ajaloomagistri kraadi 1999. Tema magistritöö teemaks oli "Venemaa poliitiline areng 1990–1996".

Töökäik ja tegevus ühingutes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mihkelson on töötanud ajalehe Postimees välisuudiste toimetuse toimetajana 1993–1994, Moskva korrespondendina 1994–1997 ja peatoimetajana 1997–2000. Ta oli Balti Venemaa Uurimise Keskuse direktor 2000–2003.

Ta on MTÜ Baltic Center for Russian Studies nõukogu liige, OÜ Balti Venemaa Uurimise Keskuse nõukogu liige, SA Eesti Välispoliitika Instituut nõukogu liige, MTÜ Ratsaspordiklubi Hippus liige ning MTÜ Põhja-Euroopa Intellektuaalomandi Turundus- ja Arenduskeskus liige.

Poliitiline tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Senised Riigikogu väliskomisjoni esimehed ja aseesimehed 2007. aastal Toompeal. I reas Ülo Nugis, Endel Lippmaa, Enn Eesmaa, Vello Saatpalu, Eino Tamm ja Anti Liiv ning II reas Tiit Made, Marko Mihkelson ja Andres Tarand.

Marko Mihkelson oli Valga Linnavolikogu liige 2002–2003 ja X, XI ning XII Riigikogu liige. Ta on Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees. Mihkelson on Isamaa ja Res Publica Liidu (2006. aastani Res Publica) liige alates 2001. aastast.

Riigikogu valimised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riigikogu X koosseissu kandideeris Mihkelson Res Publica nimekirjas 11. ringkonnas (Võru, Valga ja Põlva maakonnas). Ta sai 1313 häält ning pääses Riigikokku kompensatsioonimandaadiga. Riigikogus kuulus ta väliskomisjoni.

XI Riigikokku kandideeris Mihkelson Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas 4. ringkonnas (Harju ja Rapla maakonnas). Ta kogus 2697 häält ja pääses Riigikokku ringkonnamandaadiga. Riigikogus oli ta Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees ja väliskomisjoni liige.

XII Riigikogu valimistel osales Mihkelson Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas 4. ringkonnas (Harju ja Rapla maakonnas), saades 3943 häält. Üleriigilises nimekirjas asetses ta 10. kohal.

Euroopa Parlamendi valimised[muuda | redigeeri lähteteksti]

2004. aastal kandideeris Mihkelson Euroopa Parlamenti Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica nimekirjas, kogudes 1361 häält.

Omavalitsuste valimised[muuda | redigeeri lähteteksti]

2002. aastal osales Mihkelson kohalike omavalitsuste valimistel Valga linnas Erakond Res Publica nimekirjas ning sai 216 häälega linnavolikogu liikmeks.

2005. aastal kandideeris ta Viimsi vallas ja osutus 84 häälega valituks. 2009. aastal sai ta samas juba 318 häält. Viimsi vallavolikokku ta kummalgi juhul siiski ei läinud.

Publikatsioone[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raamatud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Artikleid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Venemaa norib tüli, Postimees, 29. november 1995
  • Suurte suhete veealused karid, Postimees, 3. august 2009
  • Verise võimuvõitluse tagamaad, Postimees, 12. aprill 2010
  • Mihkelson, M. Baltic-Russian Relations in Light of Expanding NATO and EU. – Demokratizatsiya. The Journal of Post-Soviet Democratization, Vol. 11, 2003, no. 2.
  • Mihkelson, M. Russia’s Policy toward Ukraine, Belarus, Moldova, and the Baltic States. – Toward an Understanding of Russia. New European Perspectives. (New York, 2002).

Autasud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]