2011. aasta Kõrgõzstani presidendivalimised

Allikas: Vikipeedia

2011. aasta Kõrgõzstani presidendivalimised viidi läbi 30. oktoobril. Esialgsetel andmetel võitis valimised esimeses voorus Almazbek Atambajev.

President valiti kuueks aastaks. Põhiseadus ei luba ühel isikul üle ühe korra presidendiametit pidada. Kandideerida võisid topeltkodakondsuseta Kõrgõzstani kodanikud, kes olid vanemad kui 35 aastat ja nooremad kui 70 aastat. Nad pidid olema riigis elanud vähemalt 15 aastat.[1]

Kõrgõzstani presidendi kandidaatide ülesseadmine lõppes 16. augustil, 2011. aastal. Üles seati 83 kandidaati, neist 16 parteide poolt. Teiste seas teatasid kavatsusest kandideerida peaminister Almazbek Atambajev (Kõrgõzstani Sotsiaaldemokraatlik Partei), parlamendiliikmed Kamtšõbek Tašijev (Ata-Džurt), Ömürbek Tekebajev (Ata-Meken) ja Marat Sultanov (Ata-Džurt) ning parlamendist napilt välja jäänud Bütün Kõrgõzstani juht ja endine parlamendi esimees Adahhan Madumarov.[1] Tekebajev loobus 22. septembriks kandideerimisest.[2]

Iga üles seatud kandidaat pidi 25. septembriks koguma vähemalt 30 000 toetusallkirja ja läbima kirgiisi keele eksami.[1]

Suurem osa kandidaatidest ei suutnud seatud nõudeid täita, ning oktoobriks oli kandidaatide arv kahanenud 19-le. Valimispäevaks loobus veel kolm kandidaati kandideerimast.

Valimisagitatsiooni periood kestis 26. septembrist 29. oktoobrini.[1] Selle aja vältel oli Kõrgõzstani telejaamadel ja kaabeltelevisioonioperaatoritel keelatud edastada välismaiste meediakanalite selliseid teateid, millel võinuks olla mõju valimistulemusele. Trahv keelu eiramise eest oli 100 000 USA dollarit.[3] Operaatorid pidasid keeldu konstitutsioonivastaseks ning andsid teada, et ei näe teist võimalust kui teatud telekanalite retransleerimine üldse peatada. Operaatorite sõnul sundis keeluseadus neid rikkuma rahvusvahelisi lepinguid.[4]

Tulemused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esialgsetel andmetel kogus valimised võitnud Almazbek Atambajev 63,24 protsenti häältest. Adahhan Madumarov sai 14,77 ning Kamtšõbek Tašijev 14,32, ülejäänud 13 kandidaati igaüks alla ühe protsendi häältest. Kõigi kandidaatide vastu antud hääli oli 0,51%.

Tašijev ja Madumarov teatasid juba valimispäeval, et keelduvad tulemusi tunnistamast.

OSCE vaatlusmissioon kommenteeris positiivselt kandidaatide registreerimise protsessi ning valimiskampaania käiku, kuid teatas et kõike seda varjutasid olulised reeglite eiramise juhtumid valimispäeval, eriti häältelugemise ja kokkuarvutamise käigus. Missioon leidis, et valijate nimekirjad vajavad täiustamist, valimisseadustik ja hääletusprotsess parandamist.[5]

Šanghai Koostöö Organisatsiooni vaatlusmissiooni peasekretäri avaldas arvamust, et kaotajate pretensioonid on põhjendamatud ja "pole ühtki riiki, kus kaotajad peaksid valimistulemusi tõepärasteks".[6]

2. novembril parlamendis toimunud valimiskomisjoni, fraktsiooni- ja komisjonijuhtide ja presidendikandidaatide kohtumisel tunnistasid kandidaadid parlamendi esimehe Ahmatbek Keldibekovi sõnul Atambajevi võitu, kuid rääkisid, milliseid rikkumisi esines. Keskvalimiskomisjoni esindaja tunnistas vigu ja puudujääke.[7]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]