Surnumeri

Allikas: Vikipeedia
Surnumeri
Valgla maad Flag of Jordan.svg Jordaania
Flag of Israel.svg Iisrael
Sissevool Jordani jõgi
Väljavool -
Pindala 600 km²
Pikkus 67 km
Laius 18 km
Suurim sügavus 316 m
Maht 128km³

Surnumeri (heebrea keeles ים המלח Yam HaMelaẖ 'soolameri') on soolajärv Lähis-Idas.

Üldandmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Pindala 600 km²
  • Maht 128 km³
  • Suurim sügavus 316 m
  • Kõrgus merepinnast -422 m[1]
  • Valgla pindala 42 000 km²
  • Soolsus 340‰
  • Kaldajoone pikkus 135 km

Järve voolab 29 jõge või oja, neist suurim on Jordani jõgi. Väljavoolu järvest loomulikult ei ole, sest tegemist on madalaima kohaga Maa pinnal.

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sademeid langeb 25–50 mm aastas. Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi on Surnumeri troopilise ja lähistroopilise kliimavöötme piiril. Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi kuulub Surnumeri BWh kliimatüübi alla. Seda kliimatüüpi iseloomustab palavus ja vähe sademeid ehk kõrbekliima. Talvel järv ei külmu.

Geoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimene püsib Surnumeres raskusteta veepinnal
Dead Sea Halite View 031712.jpg

Surnumeri paikneb Araabia ning Aafrika laama nihkepiiril, mida tuntakse ka akronüümi DST kaudu (Dead Sea Transform), mis tõlkes tähendaks Surnumere transformset murrangut. Murrang on vasakukäeline ehk Araabia laam liigub Aafrika laama suhtes põhja poole. Murrang moodustus Miotseenis. DST ühendab laamadevahelist lahknemispiiri Punases meres orogeense vööndiga ehk kokkusurvevööndiga Türgis. Kaks laama on piki seda piiri üksteise suhtes tänaseks nihkunud 105 kilomeetrit. DST on mõnevõrra sarnane teise kuulsa maismaalise transformse murrangu – San Andrease murranguga, kuid erineb selle poolest, et laamad mitte ainult ei nihku üksteise suhtes, vaid liiguvad pisut ka teineteisest eemale (ilmselt Punase mere basseini laienemisest tulenevate venituspingete mõjul), mis võimaldabki nn lahtitõmbebasseinide (inglise pull-apart basin) tekke. Sellised rombikujulised basseinid moodustavad aheliku piki murrangut ning on Surnumere põhjaks.

Transformsete murrangutega on seotud tugevate, kuid suhteliselt madalafookuseliste maavärinate esinemine. Et tugevat maavärinat pole antud piirkonnas kaua olnud, oletavad seismoloogid selle peatset toimumist. Ka Soodom ja Komorra hävisid geoloogide arvates just maavärina ning võimalik, et sellega seotud pinnase vedeldumise (inglise liquefaction) tagajärjel.

Elustik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Surnumeri on liiga soolane, et seal võiks elada kalad, kuid ta pole siiski päris surnud. Avastatud on ekstremofiilseid baktereid, vetikaid ja arhesid, mis on kohastunud eluks sedavõrd soolases keskkonnas. Sissevoolavate jõgede suudmeis kasvab ka taimi.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Piibli järgi on Surnumeri ujutanud üle Siddimi oru. Seal asusid Soodom, Gomorra, Adma ja Seboim, kuni nad hävitati põleva väävli sadamisega taevast elanike pattude tõttu.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Long-term changes of the Surface Level. Israel Oceanographic and Limnological Research. (inglise keeles)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

31.4908333335.47972222