Kuldrannake
|
See artikkel räägib luuletusest; laulu kohta vaata artiklit Kuldrannake (laul); filmi kohta vaata artiklit Kuldrannake (film); näidendi kohta vaata artiklit Kuldrannake (näidend). |
"Kuldrannake" on Ado Reinvaldi luuletus.
Aleksander Läte lõi 1888 selle sõnadele meeskoorilaulu "Kuldrannake".
Tekst[muuda | muuda lähteteksti]
Kuldrannake,
mil' jõuab laev su kaldale!
Ju vara, kalli koiduga
su poole võtsin purjeta,
silm siiski veel ei kallast näe
siit üle kõrge lainemäe.
Kuldrannake,
mil' jõuab laev su kaldale!
Siin alles võõra ilma piir,
ei läigi ranna siniviir
sealt üle elumere vee,
kus lõpeb minu laevatee!
Kuldrannake,
mil' jõuab laev su kaldale!
Ma ohkan siin kui väsind lind,
et vaikne elumere pind
ja torm ei laeva lendes a'a -
nüüd hilja sinu randa saan!
Kuldrannake,
mil' jõuab laev su kaldale!
Küll õhtu päikse paiste käes
sind nagu juba kaugelt näeks, -
oh, siiski raske, vilets järg,
sest - tee on hirmus pikk ja märg.