Ulila
|
See artikkel räägib alevikust; laulu kohta vaata artiklit Ulila (laul) |
| Ulila | |
|---|---|
|
| |
| Pindala |
0,82 km² (2020)[1]  |
| Elanikke |
285 (1.01.2019)[2] |
|
| |
| EHAK-i kood |
8655[3] |
| Koordinaadid | 58° 22′ N, 26° 26′ E |
  | |
 | |
Ulila on alevik Tartu maakonnas Elva vallas.
Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus Ulila Puhja valda.
Küla asub Tartu-Viljandi maanteest 2 km põhja pool. Lähimad külad on Kureküla läänes ja Ridaküla kagus. Muudest paikadest jäävad kagusse Metsaaluse ja lõunasse Väike-Ulila (mõlemad maantee ääres) ning loodesse Pulli. Kaugemale põhja jääb Emajõgi.[4]
Alevikus asub Ulila raamatukogu.
Nimi[muuda | muuda lähteteksti]
Ulilat esmamainiti 1582 kujul Ulilla. 1627 nimetati seda Pullila Kuella, 1638. aastast on teada nimekujud Vl(l)ila ja Vllyla.[5].
Kohanime päritolu pole selge. E. Päss seostas seda lõunaeesti sõnaga ull(ike), mis tähendab rumalat. Lauri Kettunen tuletas isikunime oletatavast isikunimest Ul(j)i, arvestades 1507 üles tähendatud isikunime Uly ja seda, et Ulila (tollal Uuli) oja nimetati 1627 Uhlische Beche. Sarnase päritoluga võivad olla Uljaste ja Uulu.[5].
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Küla kuulus esialgu Teilma mõisa alla. 17. sajandil tekkis Ulila mõis, mis 1762 eraldati ametlikult Kavilda mõisast. Mõis kuulus Puhja kihelkonda. Suure-Ulilast eraldus vahemikus 1723–1731 Väike-Ulila mõis.[5]
1866–1939 eksisteeris Ulila vald. 1897 liideti sellega Väike-Ulila vald. Küla ja valda kutsuti ka Suure-Ulilaks, nende saksakeelne nimi oli Ullila.
Väike-Ulila riigimõisa maa-alale rajati 19. sajandil Ridaküla, 1908 jagati kruntideks ülejäänudki mõisamaa. Suure-Ulila maad jagati kruntideks 1921 ja niimoodi tekkis Ulila asundus, mida 1945 nimetati Asunduse külaks.[5]
Ulila elektrijaam valmis 1923 ja see kasutas kütusena turvast. Esialgu oli jaam eraettevõte, ent 1926 sai omanikuks Tartu linn. Peale Tartu varustas jaam elektriga ka Elvat ja Otepääd. Jaam lasti õhku 1944.[6]
1970. aastaks kujunes mõisasüda Ulila alevikuks, aga asunduse hajali osa ühendati 1977 Teilmaga.[5]
Ulila kultuurimaja juures olid 1970-ndate algul laululava ja liigirikas suveaed, mille eest hoolitses aleviku elanik Sulev Nigul. Samal kümnendil põles kultuurimaja maha.
Seal asus Ulila turbatööstuse administratsioon, mis haldas ka enamikku aleviku infrastruktuurist.
Ulila suveaed on inspireerinud Jüri Rosenfeldi ja Peeter Väljakut laulu "Ulila" loomiseks.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 5.02.2018.
- ↑ Eesti kohanimeraamat, kaart 32
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 Enn Ernits: artikkel "Ulila" Eesti kohanimeraamatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 701.
- ↑ Ulila Eesti entsüklopeedia veebiversioonis (vaadatud 22.07.2016)
