Jaan Kärner

Allikas: Vikipeedia
Jaan Kärneri kunagine eluase Elvas Vaiksel tänaval, august 2012.

Jaan Kärner (27. mai 1891 Kirepi vald3. aprill 1958 Tartu) oli eesti kirjanik. Noorpõlv möödus praeguse Elva lähistel, Käo külas Käo-Kingsepa talus. Õppis 19011906 Uderna ministeeriumikoolis. Töötas 1910. aastast peamiselt Tallinnas ajalehetoimetustes ning vahepeal (1911/1912, 1914) õppis Moskvas Šanjavski-nimelises rahvaülikoolis. 19171920 oli Eesti pahempoolsete esseeride liidreid, toimetas selle partei ajalehti ning 1919 ka Eestimaa Ametiühisuste Kesknõukogu ajalehte Töö Hääl.

Elas 1921. aastast Elvas ja tegutses 1936. aastast Tartus kutselise kirjanikuna; toimetas 19271929 "Loomingut" ja 19361938 ajakirja Tänapäev. Töötas 19401941 kirjastuses Ilukirjandus ja Kunst. Saksa okupatsiooni ajal oli NSV Liidus, aastast 1944 kuni haigestumiseni 1946 töötas Tallinnas samas kirjastuses ja Loomingu toimetajana.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Väärtuslikum osa on luule. Kirjutanud ka romaane, näidendeid, mälestusi, ajaloo- ja teatriuurimusi. Tõlkinud saksa ja vene kirjandust. Kirjanduskriitikuna väärtustas realistlikke, kaaluka sotsiaalse probleemistikuga teoseid.

Üks tuntumaid proosateoseid on omaaegset Elva elu kritiseeriv satiiriline romaan "Soodoma kroonika". 1934. aastal ilmunud raamatu järgi lavastati Elvas näidend juba 1937. aastal.

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Luulekogud[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Aja laulud" (1921)
  • "Lõikuskuu" (1925)
  • "Õitsev sügis" (1926)
  • "Inimene ristteel" (1932)
  • "Sõna-sütega" (1936)
  • "Käidud teedelt" (1939)
  • "Kodumaa käsk" (1942)
  • "Viha, ainult viha" (1944) jt.

Värssromaan[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Bianka ja Ruth" (1923)

Romaanid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Naine vaesest maailmast" (1930), töölisliikumisaineline
  • "Soodoma kroonika" (1934)
  • "Tõusev rahvas" 2 kd (1936 — 1937)
  • "Pidu kestab" (1938)

Mälestused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Kadunud aegade hämarusest" (1935)
  • "Öösiti kumavad linnad" (1939)

Uurimusi[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Ärkamisaegne Eesti Ühiskond" (1924)
  • "Eesti näitelava 19. aastasajal" (1923)
  • "Estonia kuuskümmend aastat" (1925)

Kirjanduskriitikat[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Lehed tuulde" 2 kd (1924 — 1937)
  • "Eesti uuemad luuletajad" (1925)

Artikleid ajakirjas Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]