Ilmar Raamot

Ilmar Raamot (4. märts 1900 Königsberg – 2. detsember 1991 Broomfield, Colorado, USA) oli eesti agronoom ja poliitik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta õppis aastatel 1911–1917 Tartu Reaalkoolis ja 1917–1918 Tallinna Peetri Reaalkoolis.

Eesti Vabadussõjas[muuda | muuda lähteteksti]

Läks otse koolipingist Vabadussõtta, teenides 26. detsembrist 1918 kuni 7. märtsini 1919 õppursõdurina Soomusrongi nr 2 dessantkomandos.

Õppis seejärel 22. aprillist kuni 3. augustini 1919 Tallinnas Sõjakooli jalaväe kursusel, olles Sõjakooli I kursuse lõpetanute hulgas (Sõjakooli 1. lend). Sõjakooli lõpetamisel sai lipnikuks.

Suunati pärast Sõjakooli lõpetamist tagasi rindele oma väeossa – Soomusrongi nr 2 dessantpataljoni, kus teenis lipniku aukraadis 2. kompanii ülemana kuni Vabadussõja lõpuni.

Eesti Vabariigis[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1920–1929 õppis ta (vaheaegadega) Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas zooloogiat, 1928–1930 ja 1938 Berliini Põllumajandusülikoolis agronoomiat (olles samaaegselt "Päevalehe" kirjasaatja). Ta oli Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlane.

1930-ndatel pidas talu Tartu lähedal Ülenurmel. Aastal 1932 astus ta Ühinenud Põllumeeste Erakonda, 1933–1935 oli selle erakonna peasekretär.

Politseivalitsuse direktori otsusega 4. maist 1935 keelati Ilmar Raamotil viibimine piirkonnas, kus on välja kuulutatud kaitseseisukord, (välja arvatud Ropka vald Tartumaal), ja seda kuni kaitseseisukorra lõpuni, kuna "nimetatud isik on läinud aasta lõpupoolel ja käesoleval aastal kuni viimase ajani püüdnud luua sidet maksva demokraatliku korra vastu sihitud tegevuse pärast suletud liikumise tegelastega ja organiseerida opositsioonilist liikumist Vabariigi valitsuse ning valitsemise suuna vastu" ja "Võtnud arvesse, et Ilmar Raamoti eeltähendatud tegevus on ohtlik hääkorrale ja ühiskondlikule julgeolekule^[1]. 12. augustil 1936 lubati tal uuesti elada kitsendusteta kogu Vabariigis^[2].

Kandideeris aastal 1938 I Riigivolikogu liikmeks 53. valimisringkonnas, kuid jäi alla (sai 1132 häält) Rudolf Riivesele (kes sai 2206 häält).

Lahkus järelümberasumise korras (osaliselt võltsitud dokumentidega) veebruaris 1941 Saksamaale, kus elas Demeni põgenikelaagris (Ludwigslust-Parchimi kreisis Mecklenburg-Vorpommernis).

Teises maailmasõjas[muuda | muuda lähteteksti]

Teises maailmasõjas saadeti Saksamaalt politseipataljoni Ostland koosseisus teenima Kiievisse ja Dnepri äärde. Suvel 1942 viidi üle agronoomiks Ukraina Kindralkomissariaadi alluvuses, septembris 1942 jõudis tagasi kodulinna Tartusse. Aastatel 1943–1944 töötas Tallinnas Põllumajanduse Keskvalitsuse ametnikuna.

Emigratsioonis[muuda | muuda lähteteksti]

Lahkus septembris 1944 Saksamaale. Töötas suveni 1945 Leipzigi lähedal Riiklikus Loomatoitlustamise Katse- ja Uurimisasutuses. Et mitte jääda Nõukogude okupatsioonitsooni, liikus ta läände. Aastatel 1946–1948 töötas õpetajana Göttingeni Eesti Gümnaasiumis, olles samas ka Göttingeni ülikooli doktorant.

Aastal 1949 siirdus perekonnaga USA-sse, kus teenis leiba põllumehena Californias. Hiljem oli ta ametnik New Yorgis.

Ta kuulus aastatel 1951–1972 Vaba Eesti Komiteesse, 1954–1972 Euroopa Ikestatud Rahvaste esinduskogusse (oli 5 aastat sotsiaalkomitee sekretär), sellest 2 aastat juhatuses. 1972–1974 oli ta Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu juhatuses. 1960–1963 ja 1969–1970 oli ta EÜS-i USA koondise esimees, 1961–1965 auvilistlasena vanematekogu eestseisuses. 1953. aastal nimetas Alfred Maurer ta Otto Tiefi valitsuse põllutööministriks.

Ilmar Raamot suri aastal 1991 USA Colorado osariigis Broomfieldis.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa Jaan Raamot oli Venemaa Riigiduuma IV Koosseisu saadik, Eesti Ajutise Valitsuse põllutöö- ja toitlusminister. Ema Mari Raamot oli eesti seltskonnategelane ja kodundusõpetaja, meie naisriigikaitse liikumise alusepanijaid. Onu Jaan Tamm oli eesti muusikategelane, Peterburi ja Tallinna konservatooriumi professor, tädi Aino Tamm oli eesti laulja (sopran) ja laulupedagoog. Ta abiellus aastal 1925 Leida Munaga, neil oli kaks poega; vanem poeg Tõnis oli tehnikateadlane.