Edgar Johan Kuusik
Edgar Johan Kuusik VR II/3 (22. veebruar 1888 Valgjärve – 3. august 1974 Tallinn) oli eesti arhitekt, pedagoog ja disainer (peamiselt mööbli- ja interjöörikujundaja).
Kuusik sündis Tartumaal Pikajärve mõisa valitseja perekonnas. Ta õppis Tartu Reaalkoolis 1899–1906 ning lõpetas 1914. aastal Riia Polütehnilise Instituudi arhitektina.[1]
Esimeses maailmasõjas oli Kuusik tee-ehitajate lendsalga töödejuhataja, samuti tegutses ta Tallinna merekindluse ehitustöödel. Vabadussõtta läks Kuusik vabatahtlikuna. 1920. aasta veebruaris teenis ta lipniku auastmes 1. Ratsapolgus.[1]
1920–22 töötas Kuusik siseministeeriumi ehitusvalitsuses, seejärel oli 1937. aastani vabakutselisena. Kuusik kuulus 1922. aastal rajatud Eesti Arhitektide Ühingu asutajate sekka.[1]
Kuusiku tuntumate tööde seas on Tallinna Kunstihoone (1934 koos Anton Soansiga), nn kindralite maja (1936–38) Tallinnas aadressil Gonsiori 17 ja Ohvitseride Keskkogu hoone Sakala tänaval (1947, praegu kaitseministeerium ja NO99).
1950–1952 oli Kuusik Eesti NSV Arhitektide Liidust välja heidetud, kuid sai siiski töötada õppejõuna Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis.[1]
Kuusikult on ilmunud viis köidet mälestusi pealkirja all "Mälestusi ja mõtisklusi". Käsikiri valmis 1962–69, kuid pääses trükki alles 2011. aastal. See-eest sai tema 1973. aastal ilmunud raamatust "Ehituskunstist" mitme põlvkonna arhitektuuriõpik, mis ajaloolase Linda Kaljundi sõnul "muutus kiiresti omamoodi kultusteoseks".[1]
Sisukord |
Tunnustused [muuda]
- Vabadusristi II liigi 3. järk, 1920
Isiklikku [muuda]
Tema tädipoeg oli Audru Püha Risti koguduse õpetaja Alfred Oebius. Tema tütar oli arhitekt Liivia Murdmaa (1934–1965).
Edgar Kuusik oli korp! Vironia liige.
Viited [muuda]
Välislingid [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Edgar Johan Kuusik |
- Linda Kaljundi "Edgar-Johan Kuusik "Mälestusi ja mõtisklusi" I–V" EPL, 28. jaanuar 2011
- Karin Hallas-Murula "Edgar Johan Kuusiku Vabadussõja monumendid" Sirp, 14.03.2008
- Edgar Kuusik Eesti ohvitseride andmekogus
