29. Kaitsepataljon
| 29. Kaitsepataljon, 1941 – 1943 29. Politseipataljon (F), 1944 |
|
|---|---|
| Tegev | 28. november 1941 – 1944 |
| Riik | |
| Kuuluvus | Saksa Korrapolitsei |
| Liik | jalavägi |
| Suurus | pataljon |
| Ülemad | |
| Märkimisväärsed ülemad |
major Karl Ant major Joann Peikner |
29. Kaitsepataljon[1](saksa keeles Schutzmannschaft Front Bataillon nr. 29) ja 29. Politseipataljon (F) oli Teise maailmasõja ajal Saksa okupatsioonivõimude poolt Eestis moodustatud sõjaväeüksus.
|
29. Kaitse(rinde)pataljon [muuda]
Juhtkond ja koosseis [muuda]
- Pataljoni ülem: major Joann Peikner
- 1. kompanii
- 2. kompanii
- 3. kompanii, ülem Manivald Randla
Isikkoosseis [muuda]
29. Kaitsepataljon moodustati 1941. aasta 28. novembril Tallinna Omakaitse maleva kasarmeeritud kompaniidest. Pataljoni suuruseks oli 530 meest, staap asus Tallinnas.
Pataljoni ülesandeks pidi saama vahiteenistuse pidamine Tallinna linnas, kuid 5. märtsil 1942. astal lähetati pataljon ilma varustuse ja relvadeta Leningradi piiravate Saksa vägede toetuseks Leningradi rindele, Oranienbaumi platsdarmile, Ligovo – Uritski piirkonda sealset Punaarmee läbimurret sulgema, kus väljaõppeta pataljon kandis lahingutes raskeid kaotusi.
1943. aasta jaanuaris toodi pataljoni riismed rindelt ära ja saadeti Tartusse puhkusele, pärast puhkust suunati allesjäänud pataljoni võitlejad 30. Politseipataljonile täienduseks.
29. Kaitse(vahi)pataljon II [muuda]
1943. aasta veebruaris pataljon kui rindeüksus likvideeriti ning moodustati sama numbrit kandev vahiteenistuseks ettenähtud väeosa Schutzmannschaft Wacht Bataillon nr. 29. Pataljon formeeriti 4 Omakaitse malevate kompaniidest, mis asusid Tallinnas, Haapsalus, Kuressaares ja Pärnus.
Uue moodustatud pataljoni ülemaks määrati major Karl-Richard Ant. Pataljoni suuruseks oli sel ajal 530 meest. Pataljoni staap asus Tallinnas, Adolf Hitler Straße 58.
Juhtkond ja koosseis [muuda]
- Pataljoni ülem: major Karl-Richard Ant
- 1. kompanii
- 2. kompanii
- 3. kompanii
- 4. kompanii
29. Eesti Politseipataljon [muuda]
1943. aasta lõpus koondati pataljon Tallinna ning 1943. aasta detsembris muudeti pataljoni nimi 29. Eesti Politseipataljoniks (Estnische Polizei Batallion 29).
1943. aastani Saksa Wehrmachti rindeväeosade juhatusele allunud, kuid seejärel Saksa Korrapolitsei Kõrgemale Komandörile Eestis allutatud pataljonis asendati senikehtinud Wehrmachti auastmed Saksa Korrapolitsei auastmetega.
1944. aasta alguses olid pataljoni allüksused kaitsel Narva jõe liinile kaitsesse Uusna-Vääska lõigul – 1. kompanii Ust-Zerdjanka küla juures, 2. kompanii Uusna küla juures, 3. kompanii jäi reservi.
1944. aasta veebruaris ja märtsis osales pataljon Narva lahingutes, kus 2. veebruaril 1944 murdis Punaarmee Krivasoos ja Vääska jõe ääres nende kaitsest läbi ja raskeid kaotusi kandes (eriti 1. kompanii) oli pataljon sunnitud oma positsioonidelt taganema.
1944. aasta märtsis 1944 viidi pataljon rannakaitsesse Utria randa ning Kalvi ja Aseri ruumi, rannakaitsele Virumaal.
Pataljoni likvideerimine [muuda]
29. Eesti Politseipataljon likvideeriti 1944. juunis, Pärnus ja pataljoni isikkoosseis jagati 37., 38. ja 40. Eesti Politseipataljonidesse.
Viited [muuda]
- ↑ Kõrgema SS- ja politseijuhi Rußland-Nord ja väegrupi Nord tagala ülemjuhataja korraldusel värvitud vabatahtlikud kaitsepataljonid (nr 37-42), okupatsioon.ee (vaadatud 2. detsember 2011)
Vaata ka [muuda]
- Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend
- Julgestusgrupp
- Kaitse Vahipataljonid
- 29. Kaitse Rindepataljon
| Eesti Teises maailmasõjas | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
|
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) • Suvesõda • Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) • Sõjategevus Eestis (1944) • Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) |
|||||||
|
Võitluste osapooled |
Lahingud |
Ohvitserid |
|||||
|
1940 1941 |
1942 1943 1944 |
Saksa ja Soome poolel |
Nõukogude poolel |
||||
|
|
|||||||