2. Eesti Piirikaitserügement

Allikas: Vikipeedia
2. Eesti Piirikaitserügement
Tegev 7. veebruar 1944 – 17. september 1944
Riik Suursaksa Riik
Kuuluvus Omakaitse Peavalitsus
58. jalaväediviis
300. Eriotstarbeline Diviis
Liik jalavägi
Suurus rügement
Lahingud Teise maailmasõja
Idarinne Eestis:
Omedu lahing
Narva lahingute Putki lahing
Porkuni lahing
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad kolonelleitnant Juhan Vermet

2. Eesti Piirikaitserügement, ka 2. Eesti Piirikaitse Rügement ja 2. Eesti SS-Piirikaitse Rügement (saksa keeles Estnisches Grenzschutzregiment 2, Estnische SS-Grenzschutz Regiment nr. 2) oli Teise maailmasõja ajal 1944. aastal Eestis mobilisatsiooniga moodustatud väeosa.

Saksa Kolmanda Riigi juhtkonna poolt 20. relvagrenaderide SS-diviisile (1. eesti) lisaks vastavalt Heinrich Himmleri poolt 14. mail 1944 välja antud käskkirja[1] alusel Teise Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi loomise kava käigus, mis kavatseti moodustada Eesti piirikaitserügementide baasil, nimetati 1944. aasta mais piirikaitserügemendid SS-piirikaitserügementideks. Teise relvagrenaderide SS-diviis jäi aga formeerimata.

Juhtkond ja koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Rügemendi ülemad:

rügemendi adjutant kapten Julius Edur.
Rügemendi koosseis:

Isikkoosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Piirikaitserügemendi staap ja I pataljon formeeriti Tartus, pataljoni ülemaks määrati kapten Meinhard Niinepuu, endine Tartumaa Omakaitsemaleva 1. pataljoni ülem.

II pataljoni 6., 7. ja 8. kompanii formeeriti Võrus ja 5. kompanii Petseris, pataljoni ülemaks määrati major Friedrich-Martin Sillaots.

III pataljoni 9., 10., 12. kompanii formeeriti Valgas ja 11. kompanii Antslas, pataljoni ülemaks määrati endine Võrumaa Rahvahariduse Seltsi ühisgümnaasiumi õpetaja, reservohvitser kapten Meinhard Leetmaa.

Rügemendi patarei formeeriti Jõgeval, patarei ülemaks määrati leitnant Karl Riismandel.

Rügemendi lahinguline väljaõpe toimus Kurtna laagris.

1.juulil 1944 oli rügemendi koosseisus sakslasi: 1 ametnik, 2 allohvitseri; Eestist: 56 ohvitseri, 6 ametnikku, 358 allohvitseri ja 1794 alamväelast.

Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

1944. aasta 15. veebruaril suunati rügement Peipsi rannakaitsele, Varnja-Praaga rajooni.

1944. aasta 13. märtsil osales rügemendi III pataljoni 12. ja 13. kompanii koos Omakaitse ühe kompaniiga Omedu juures üle Peipsi jää, tunginud tungis 700-meheline nõukogude Esimese Eesti Partisanide Brigaadi Dmitri Makarovi partisanisalga partisanide diversiooniüksuse sissetungi likvideerimises Kasepää ja Tarakvere metsades, Kangroveski ümbruses.

 Pikemalt artiklis Tarakvere lahing[2]

1944. aasta 20. kuni 22. märtsil paiknes rügement ümber Kirde-Eestisse, kus allutati 58. jalaväediviisile (Armeegrupp Narwa, XXVI armeekorpus).

1944. aasta maikuus allutati 2. SS-Piirikaitserügement koos teiste piirikaitserügementidega Armeegrupp Narwa Saksa 300. Eriotstarbelisele Diviisile Narva all.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Võitleja (Toronto), 1999, mai/juuni, nr. 3 lk 12". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. oktoober 2014. Vaadatud 11. aprillil 2020.
  2. Teine Piirikaitse Rügement, Tarakvere lahing, wehrmacht.rindeleht.ee

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]