45. Relva-SS Grenaderirügement

20. eesti diviisi; 45. Relva-SS Grenaderirügement; Waffen-Grenadier Regiment der SS 45 (estnische nr. 1) (saksa keeles))
	Eesti diviisi vapp
Tegev	Jaanuar 1944 - mai 1945
Riik	Suursaksa Riik
Kuuluvus	Relva-SS
Liik	jalavägi
Suurus	rügement
Lahingud	Teise maailmasõja Idarinde Neveli rindel; 1944. aastal Sõjategevuses Eestis: ; Narva lahing; Auvere lahingud; Sinimägede lahing ja; 1945. aastal Oppelni lahing
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad	Paul Vent; Harald Riipalu; Julius Ellandi; Paul Maitla

45. Relva-SS Grenaderirügement (saksa keeles Waffen-Grenadier Regiment der SS 45) oli põhiliselt eestlastest koosnev jalaväerügement Relva-SS-i 20. eesti diviisi koosseisus aastatel 1944–1945, Teises maailmasõjas.

Rügement moodustati Eesti SS-vabatahtlike brigaadi 1. Eesti SS-vabatahtlike rügemendina (1. Estnischen SS-Freiwilligen Regiment). 22. oktoobril 1943 Relva-SS-i üksused nummerdati. 1. Eesti SS-vabatahtlike rügement nimetati 12. novembril 1943. aastal ümber 3. Eesti SS-Vabatahtlike brigaadi (3. Freiwilligen Estnische SS-Brigade) 42. SS-vabatahtlike grenaderirügemendiks. Relva-SS-i vägedesse kuulunud mittesakslasi eristati sakslastest, mis väljendus ka SS-i auastmetes: 1942. aastal nimetati mehi leegionärideks (näiteks Legion-Obersturmführer), 1943. aasta oktoobrist SS-vabatahtlikeks (SS-Freiwilliger) ja 1944. aasta suvest Relva-SS-lasteks (nt Waffen-Hauptsturmführer der SS).

Pikemalt artiklis Eesti SS-vabatahtlike brigaad

Eesti SS-vabatahtlike brigaadi väeosad osalesid partisanidevastases oeratsioonis Heinrich, Väegrupi Nord tagalapiirkonnas ja lahingutegevuses Neveli rindel, 1943. aasta lõpul Punaarmee Kalinini rinde Neveli pealetungioperatsiooni tõrjumisel. Raskemad lahingud Neveli rindel toimusid 1943. aasta novembris ja detsembri alguses.

1943 aasta 12. novembril muudeti Eesti SS-vabatahtlike brigaadi mõlema rügemendi numbrit: 42.-st sai 45. Eesti SS-vabatahtlike grenaderirügement ja 43.-st 46. Eesti SS-vabatahtlike grenaderirügement.

1944. aasta 24. jaanuaril nimetati 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad ümber 20. Eesti SS-Vabatahtlike diviisiks (20. Estnische SS Freiwilligen Division). 1944. aasta 7. veebruaril vahetati 20. Eesti SS-vabatahtlike diviisi rügemendid Neveli rindel välja ja saadeti Narva rindele.

1944. aasta 26. mail nimetati rügement 20. relvagrenaderide SS-diviisi (1. eesti) (20. Waffen-Grenadier-Division der SS (estnische Nr. 1)) 45. Relva-SS Grenaderirügemendiks.

Rügement koosnes 4 kompaniist numbritega 45/1...45/12.

NATO maaväe üksused
Märk	Üksus	Koosseis	Ülem	NATO kood
	Pooljagu/ grupp/ meeskond	3–6	nooremseersant/ kapral	OR-4/ OR-2
	Jagu	6–12	seersant	OR-4
	Poolrühm	7-20	seersant	OR-4
	Rühm	15–50	leitnant	OF-1
	Kompanii	80–250	kapten major	OF-2 OF-3
	Pataljon	300–800	kolonelleitnant	OF-4
	Rügement Brigaad	3000–5000	kolonel brigaadikindral	OF-5 OF-6
	Diviis	10 000 – 30 000	kindralmajor	OF-7
	Korpus	30 000 – 50 000	kindralleitnant	OF-8
	Armee	100 000 – 300 000	kindral	OF-9
	Armeegrupp/ rinne	2+ armeed	välimarssal armeekindral	OF-10
	Piirkond/ sõjatander	4+ armeegruppi	kuuetärnikindral ülemjuhataja	?

45. rügemendi juhtkond ja koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

45. Eesti SS-vabatahtlike grenaderirügemendi rügemendiülemad:

Relva-SS Obersturmbannführer Paul Vent (- 1944. aasta aprillini)
Relva-SS Obersturmbannführer Harald Riipalu (aprill 1944– )

I pataljon[muuda | muuda lähteteksti]

45/I pataljon^[1], pataljoniülem: SS-Hauptsturmführer Harald Riipalu, Relva-SS Hauptsturmführer Paul Maitla (4.1944-8.1944), kt. Untersturmführer Artur Mägi;
- 45/I 1. kompanii – Relva-SS Untersturmführer Endel Käis; Relva-SS Obersturmführer Aadu Pirk, Relva-SS Hauptsturmführer R. Tali (kuni 01.03.1944), Relva-SS Obersturmführer Endel Karmo, Relva-SS Hauptsturmführer Jaan Sepa
- 45/I 2. kompanii – Relva-SS Obersturmführer Jüri Ungvere, Relva-SS Obersturmführer Artur Adoson (kuni 01.03.1944), E. Laid, Relva-SS Obersturmführer Aadu Pirk, Relva-SS Hauptsturmführer Richard Riitsaar
- 45/I 3. kompanii – Relva-SS Hauptsturmführer Paul Maitla, Alfred Sild;
- 45/I 4. kompanii – Relva-SS Hauptsturmführer Eduard-Ferdinand Hints, kt. Untersturmführer Artur Mägi, Relva-SS Haupsturmführer Ludvig Triik, Relva-SS Obersturmführer Richard Vares, Relva-SS Haupsturmführer Voldemar Tepper

II pataljon[muuda | muuda lähteteksti]

45/II. pataljon, pataljoniülem: Relva-Sturmbannführer Elmar Lang († langes lahingus 11.03.44)
- 45/II 5. kompanii – Relva-Untersturmführer Edgar Künnis († langes lahingus 18.03.44), Relva-Hauptsturmführer Erik Kiisk, Relva-Untersturmführer Elmar Kaiv,
- 45/II 6. kompanii – Relva-Hauptsturmführer Lembit Vaher,
- 45/II 7. kompanii – Relva-Untersturmführer Endel Parbo († langes lahingus 30.07.44), Relva-Standartenoberjunker Juhan Nirk,
- 45/II 8. kompanii – Relva-Obersturmführer Mango Vanker († langes lahingus 7.44)

Otse 45. rügemendile allusid:
- 45/13. jalaväe saatekahurite kompanii – Relva-Obersturmführer Lembit Esko, Relva-Obersturmführer Heldur Kaude,
- 45/14. tankitõrje kompanii – Relva-Obersturmführer Ago Loorpärg (1920–2008) (11.1943–)
- 45/15. pioneerikompnii – Relva-Obersturmführer Lembit Juhari, Relva-Obersturmführer Robert Telliskivi (-9.1944).

Sõjategevus Eestis 1944[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#Veebruar 1944

Pikemalt artiklis Meerapalu lahing

Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#Diviisi lahingud Narva all, Narva lahing (1944)

Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#Märts 1944

Pikemalt artiklis 20. eesti diviis#Juuli 1944, Auvere lahing, Sinimägede lahing

Pärast Eestist evakueerumist koondati oktoobris 1944. aastal Eesti väeosad Saksamaal Neuhammerisse (tänapäeva Poolas 100 kilomeetri Wroclawist loodes) ning kõik eestlastest koosnevad väeosad koondati 20. eesti diviisi üksustesse.

45. rügemendi juhtkond ja koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

45. Relva-SS Grenaderirügemendi (Waffen-Grenadier Regiment der SS 45 “Estland” (estnische nr. 1)) rügemendiülemad:

Relva-SS Obersturmbannführer Paul Vent,
Relva-SS Obersturmbannführer Harald Riipalu (–21.01.1945)
SS-Obersturmbannführer Fritz Störz
Relva-SS Sturmbannführer Julius Ellandi
Relva-SS Hauptsturmführer Paul Maitla (tapeti Tšehhis 10. mail 1945 Kolinis)

I pataljon[muuda | muuda lähteteksti]

45/I. pataljon, pataljoniülem: Relva-SS Hauptsturmführer Paul Maitla (-08.1944 Tartu lahingud), ülesannetes Relva-SS Hauptsturmführer Richard Riitsaar kt. (08.1944–01.1945); Hauptsturmführer Enn Sirvet (01.1945-); Relva-SS Haupsturmführer Elmar Lipping (– märts 1945);
- 45/I 1. kompanii – Relva-SS Hauptsturmführer Elmar Lipping, Relva SS Untersturmführer Aksel Toome (jäi kadunuks 02.1945)
- 45/I 2. kompanii – Relva-SS Obersturmführer Ilmar Kompus, Relva-SS Untersturmführer Kalju Tamm (jäi kadunuks 05.1945), Relva-SS Obersturmführer Elmar Teder
- 45/I 3. kompanii – Relva-SS Untersturmführer Alfred Sild, Relva-SS Untersturmführer Alfred Põldnurk, Relva-SS Obersturmführer Artur Adoson, Relva-SS Hauptsturmführer Evald Leepere, Relva-SS Untersturmführer Alfred Sild
- 45/I 4. kompanii – Relva-SS Hauptsturmführer Arnold Voldemar Koger, Relva-SS Haupsturmführer Evald Leepere, Relva-SS Untersturmführer Alfred Sild

II pataljon[muuda | muuda lähteteksti]

45/II. pataljon, pataljoniülem: Relva-SS Hauptsturmführer Ludvig Triik; Hauptsturmführer Erik Kiisk (8.1944–); Relva-SS SS-Hauptsturmführer Erich Palk^[2], Relva-SS Haupsturmführer Agu Lannu
- 45/II 5. kompanii – Relva-SS Untersturmführer Aleksander Piigli, Relva-SS Obersturmführer Eugen Sume
- 45/II 6. kompanii – Relva-SS Obersturmführer Voldemar Madisoo, SS-Untersturmführer Erich Perendi, Relva-SS Untersturmführer Harry Irik, Relva-SS Obersturmführer Helmut Kibuvits
- 45/II 7. kompanii – Relva-SS Untersturmführer Albert Kukemelk
- 45/II 8. kompanii – Relva-SS Untersturmführer Leo Juhani, Relva-SS Obersturmführer Peeter Lossmann, Relva-SS Haupsturmführer Evald Leepere, Relva-SS Haupsturmführer Elmar Lipping

III pataljon[muuda | muuda lähteteksti]

45/III pataljoni alles formeeriti Klooga piirkonnas, hiljem Kehra väljaõppelaagris
- 45/III 9. kompanii,
- 45/III 10. kompanii,
- 45/III 11. kompanii, Relva SS-Untersturmführer Endel Käis
- 45/III 12. kompanii.
Otse 45. rügemendile allusid:
- 45/13. jalaväe saatekahurite kompanii – Relva SS Hauptsturmführer Enn Are, Relva SS Obersturmführer Riho Rõigas, Relva SS Obersturmführer Uno Põld,
- 45/14. tankitõrje kompanii – Relva SS Obersturmführer Ago Loorpärg

14. (tankitõrje) kompaniis oli 3 rühma, rühmas 3 kahurit. Rühmaülemateks Untersturmführer Erich Liiver, Untersturmführer Harry Saulep, Untersturmführer Mihkel Pärn ja Unterscharführer Elmar Keerd (nn. "ahjutorude" (Panzerschreck) reaktiivgranaadiheitjate rühm, mis formeeriti 1944. aasta juulis)^[3]

Sõjategevus Sileesias[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis Oppelni lahing

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend‎

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ 20. Eesti SS Vabatahtlike Diviis. 45/I pataljon, rindeleht.ee
↑ "82 RAUDRISTI EESTI BRIGAADILE". Postimees (1886-1944). 12. veebruar 1944. Vaadatud 23.03.2019.
↑ 20. Eesti SS Vabatahtlike Diviis, http://diviis.rindeleht.ee

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Waffen-Grenadier-Regiment der SS 45, Projekt - Deutsche Geschichte 1919 -1945

[1] 20. Eesti SS Vabatahtlike Diviis. 45/I pataljon, rindeleht.ee

[PM1-2] "82 RAUDRISTI EESTI BRIGAADILE". Postimees (1886-1944). 12. veebruar 1944. Vaadatud 23.03.2019.

[3] 20. Eesti SS Vabatahtlike Diviis, http://diviis.rindeleht.ee

[1]

[2]

[3]

v r Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes
Wehrmachti Väegrupp Nord tagalapiirkonna Julgestusgrupid	181. • 182. • 183. • 184. • 185. • 186. • 179. Eesti Põhiüksus Narvas • (1941. aasta sügisest)
Wehrmachti Väegrupp Nord Väegrupp Nord tagalapiirkonna 16. armee ja 18. armee tagalajulgestuse Idapataljonid Ukraina Riigikomissariaadis	660. Idapataljon • 659. Idapataljon • 658. Idapataljon • 657. Idakompanii, (1942. aasta sügisest) 660. Eesti Pataljon • 659. Eesti Pataljon • 658. Eesti Pataljon • 657. Eesti Kompanii (1943. aastast) Politseipataljon Ostland
Eesti Omavalitsuse Politsei ja Omakaitse Valitsuse	Piiriomakaitse (1941. aasta sügisest) Omakaitse(1942. aasta jaanuarist)
väegrupi Nord tagalapiirkonna Kõrgema SS- ja politseijuhi juures asuvale korrapolitsei ülemale alluvad julgestusdiviiside kaitse- ja politseipataljonid	37. • 38. • 39. • 40. • 41. • 42. • (1941. aasta augustist-septembrist) 29. • 30. • 31. • 32. • 33. • 34. • 35. • 36. • (1941. aasta novembrist – 1943. aasta veebruarini) 286. • 287. • 288. • 289. • 290. • 291. • 292. • 293.(1943. aasta märtsist) Politseirügemendid 1. Eesti Politseirügement:286. • 288. • 291. • 292. Politsei Jalaväepataljon (1944. aasta aprillst) 2. Eesti Politseirügement:37., 38. ja 40. Eesti Politseipataljonid (1944. aasta juulist)
Saksa Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekupolitsei ja SD Eestis	1. Eesti Julgeolekupolitsei ja SD pataljon • 1. Eesti SS Erikompanii
Ostlandi Kõrgemale SS- ja politseijuhile allunud Armeegrupp Narwa 207. JD ning 300. EoD-le allunud Piirikaitserügemendid	Eesti Piirikaitserügement Tallinn 1. • 2. • 3. • 4. • 5. • 6. • Eesti 1. Tagavararügement
Relva-SS koosseisu kuulunud väeosad	Eesti SS-leegion Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" Eesti SS-vabatahtlike brigaad • 42. SS-vabatahtlike rügement • 43. SS-vabatahtlike rügement 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis • 45. Relva-SS Grenaderirügement • 46. Relva-SS Grenaderirügement • 47. Relva-SS Grenaderirügement
Saksa Luftwaffe	11. öölahingulennugrupp